1-11-1577/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1577 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus Aleksei Bobrovnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski (ik 38401070270) ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaat Alar Neilandi poolt süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Aleksei Bobrovnitskilt riigituludesse välja menetluskulu 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksei Bobrovnitskil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 22.02.2011 otsusega tunnistati Aleksei Bobrovnitski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 9 aastat ja 24 päeva ning A. Bobrovnitskile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 aastat ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.10.2009 ja lõpeb 14.11.
10. Viru Vangla esitas 21.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Bobrovnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 28.03.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Maakohus leiab, et arvestades A. Bobrovnitski kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole A. Bobrovnitski ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.11.2018, s.o karistuse lõpuni on veel 7 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Maakohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, riigikeele ja hariduse omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohtul ei ole veendumust, et ennetähtaegse vabastamise korral on karistuse eesmärgid saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. A. Bobrovnitskit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda süüdimõistetu käitumisnormidele alluda. A. Bobrovnitski ei ole varasemalt suutnud alluda kriminaalhooldusele, mis näitab, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipidamiskohas on isik keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Seetõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ja lõpetada
13. klass.
14. Maakohus leiab, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist.
15. Maakohtu määrusega mõisteti A. Bobrovnitskilt välja riigi õigusabi korras osutatud kaitsjatasu summas 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu ülejäänud summas 123,12 eurot, s.o sõidukulud, riigi kanda. 2 Määruskaebused
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Bobrovnitski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega mõisteti temalt välja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest summas 90 eurot.
17. A. Bobrovnitski taotles endale riigi õigusabi korras advokaati, mõeldes selle all tasuta riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud RÕS § 8 p 1 tähenduses. Süüdimõistetu toob välja, et on täielikult maksejõuetu ega oma sissetulekuallikaid, mistõttu ei ole ta võimeline riigi õigusabi korras teenuse eest tasuma. RÕS § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. Bobrovnitskil ei ole võimalik majandusliku seisundi tõttu juriidilise teenuse eest tasuda.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu kaitsja A. Neiland. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis tingiksid ennetähtaegse vabastamise põhjendamatuse.
19. Arvestades, et A. Bobrovnitski on reaalset vanglakaristust kandnud pikka aega, ei saa pidada õiglaseks ja oluliselt määravaks ühe distsiplinaarkaristuse omamist. Pika vangistusaja vältel on süüdimõistetul süvenenud soov asuda tööle ning täita kriminaalhoolduse käigus endale võetud kohustusi.
20. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu senise pikaajaline reaalse vangistuse kandmisega on üldpreventsiooni eesmärk täidetud. Eripreventsiooni aspektist tuleb märkida, et iseenesest ei pea riik olema täiskasvanud isiku ümberkasvataja. Küll aga saab riik karistuse kaudu avaldada ja peab avaldama süüdimõistetule mõju selleks, et kompenseerida süüdimõistetu puudujääke tema senises sotsiaalses elus. Maakohus leidis, et ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, arvestades siinjuures A. Bobrovnitski kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut ja tema varasemat elukäiku. Seeläbi ei püüagi maakohus prognoosida karistuse eripreventiivsete eesmärkide täitmist.
21. Vaieldamatult on karistusest ennetähtaegne vabastamine kohtu diskretsiooniõigus. Samas oleks ennetähtaegse vabastamise läbi täidetud karistuse eripreventiivne eesmärk, kuna vabanemise korral jääks süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku kontrolli alla. Samuti ei tähendaks ennetähtaegne vabastamine seda, et süüdimõistetu jääks mingis osas karistamata.
22. Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2018 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuste kohta kuni 30.04.2018, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Bobrovnitskit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt toodud põhjendused veenvad, ammendavad ning asjakohased. Määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Bobrovnitski ennetähtaegseks vabastamiseks.
24. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab rahuldamata A. Bobrovnitski taotluse vabastada ta kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse käigus tekkinud kulud. Süüdimõistetu toob kaebuses välja, et tal ei ole võimalik majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi korras kaitsjale makstud tasu hüvitada. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium tähelepanu, et maakohus jättis KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjal tekkinud sõidukulud summas 123,12 eurot riigi kanda. Ülejäänud osas 3 määras maakohus, et A. Bobrovnitskil on kaitsjatasu summas 90 eurot võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eelduslikult süüdimõistetu vabaneb kinnipidamiskohast tähtaegselt 14.11.2018 – seega on A. Bobrovnitskil võimalik pärast vabanemist tööle asuda ja temalt välja mõistetud menetluskulud ära tasuda.
25. Klassikalises karistusõiguses on karistuse eripreventiivne eesmärk isiku mõjutamine ja selle kaudu õiguskuulekale eluviisile suunamine. Samuti, kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluse edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmise aegse käitumise all ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. A. Bobrovnitski puhul on eeltoodud eesmärk täitmata, kuna tema käitumine kinnipidamiskohas ei ole eeskujulik.
26. Kui üldjuhul on süüdimõistetute kohta võimalik välja tuua midagi positiivset, siis A. Bobrovnitski puhul see nii ei ole. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et süüdimõistetu on katkestanud riigikeele õppe B1 tasemel, kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala I mooduli õppe, keeldunud individuaalse täitmiskava alasest vestlusest ning majandustöödel osalemisest. Samuti ei olnud A. Bobrovnitski nõus läbima sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Rääkimata kehtivast distsiplinaarkaristusest, mis määrati tööst keeldumise eest. Ühtlasi nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et vangistuse ajal on A. Bobrovnitskit korduvalt karistatud ametnikele vastu hakkamise, ametniku tõukamise ja ebaviisaka suhtlemise eest. Samuti on teda kriminaalkorras karistatud ka vanglaametniku ründamise eest.
27. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kogumis eelmises punktis tooduga ei ole A. Bobrovnitski suhtes vangistus täitnud oma eesmärki, kuna isik ei täida temale individuaalse täitmiskavaga ettenähtud kohustusi, mille eesmärgiks on eelkõige mõjutada isikut õiguskuulekuse suunas.
28. Arvestades A. Bobrovnitski käitumist kinnipidamiskohas ning tema varasemat elukäiku (käesolevat liitkaristust kannab muuhulgas tapmise, vägivalla katse võimuesindaja ja avaliku korda kaitsva isiku suhtes ning varguse eest), ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt, kuna ringkonnakohus ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tagada A. Bobrovnitski õiguskuulekust ning et viimane oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.03.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
30. A. Bobrovnitski kaitsja vandeadvokaat A. Neiland taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot A. Bobrovnitski kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4