4-18-879/8

(233018000069)Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik Roman Kumekhov isikukood 36808240086; elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Väärteoasi Roman Kumekhovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 05.02.2018 üldmenetluse otsusele nr 233018000069 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 ja § 155-156 Ida prefektuuri Narva Rahuldada Roman Kumekhovi kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 05.02.2018 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

1. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Roman Kumekhovi suhtes liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur tegi 05.02.2018 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,18,000069, mille kohaselt Roman Kumekhov juhtis 06.01.2018 kell 22.00 Narvas, Tekstiili tänaval mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Otsuse kohaselt pani Roman Kumekhov sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud Roman Kumekhovi, Aleksei Mosjagini ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Otsuse põhjendustes on märgitud, et vastavalt rahvastikuregistri andmetele elab Roman Kumekhov Eestis alates 2012 aastast. Talle on korduvalt antud välja elamislubasid kehtivusega üks aasta ning 02.02.2016 anti Roman Kumekhovile elamisluba viieks aastaks. Vastavalt LS § 99 lg-le 6 kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. 12 kuu jooksul alates 02.02.2016 pidi isik oma juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu. Kuid ta ei teinud seda. 19.02.2018 esitas menetlusalune isik eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada, kuna ta ei ole rikkumist toime pannud. Ta ei vahetanud juhiluba, kuna Eestisse saabumisel täpsustas seda küsimust ja talle selgitati, et juhiluba vahetatakse ainult siis, kui saadakse alaline elamisluba, millest räägib LS § 90 lg 1 p
2. Ajutise elamisloa saamisel (1 aasta, 3 aastat, 5 aastat jne) mingitest tähtaegadest ei räägita. Täiendavat kindlust oma järelduste osas andsid politsei patrullteenistuse perioodilised kontrollimised, mille käigus mitte keegi politseitöötajatest teda vastupidises ei veennud. Ükskord on tehtud ka otsus, et ta ei rikkunud seadust (01.10.2015 määrus nr 3.1 – 1.1/30085). 21.02.2018 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 28.02.2018 kõrvaldas Roman Kumekhov kaebuses esinenud puudused. Muu hulgas märkis menetlusalune isik, et soovib istungist osa võtta juhul, kui asja lahendamine toimub kohtuistungil. Roman Kumekhov ise kohtuistungi korraldamist ei taotlenud. Kohus edastas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, paludes arvamust kirjaliku menetluse kohaldamise osas ja kirjaliku menetlusega nõustumise korral seisukohta kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja esitas 09.03.2018 kohtule oma nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning arvamuse kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja jäi otsuses nimetatud seisukohtadele ning leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et 2015.a oli lõpetatud konkreetne väärteomenetlus ei välistanud, et Roman Kumekhov oli kohustatud edaspidi vahetama juhiloa vastavalt seaduse nõuetele. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 2 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette 06.01.2018 kell 22.00 Narvas, Tekstiili tänaval mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Seda kinnitab tunnistaja Aleksei Mosjagin ning 06.01.2018 koostatud sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt juhtis Roman Kumekhov 06.01.2018 sõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx. Mootorsõiduki juhtimist on tunnistanud ka Roman Kumekhov ise. Kaebaja on kahtluse alla seadnud kohtuvälise menetleja väite, et tal puudus kehtiv juhiluba. Kaebaja hinnangul ei laiene LS § 90 lg-s 6 sätestatud juhiloa vahetamise kohustus temale kui isikule, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Samuti leiab kaebaja, et ta ei pidanud taolisest kohustusest teadlik olema, kuivõrd analoogsetel asjaoludel oli tema suhtes varem menetlus lõpetatud. Välisriigis väljaantud juhiloa kehtivust Eesti Vabariigis reguleerib LS §
3. Nimetatud paragrahvi lõike 6 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba ( s.o Viini
4. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba) 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Maanteeametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud tõlget. Siinjuures on kaebaja sisustanud mõistet „alalisel elama“ lähtudes välismaalaste seaduse §-s 5 antud alalise elaniku mõistest. Viimase kohaselt loetakse tõepoolest VMS tähenduses alaliseks elanikuks Eestis elavat välismaalast, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiv isik ei ole VMS tähenduses alaline elanik. Kohtu hinnangul on aga taoline käsitlus ekslik. Nimelt on seadusandja sätestanud LS § 100 lg-s 2 erinormina alalise elukoha mõiste LS tähenduses. Vastava sätte kohaselt loetakse alaliseks elukohaks kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. 3 Seega ei ole LS § 99 lg 6 tähenduses alaline elanik seotud elamisloa liigi ja kehtivusajaga, vaid isiku peamise elukohaga, kus ta elab kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva. Rahvastikuregistri andmetel on menetlusalune isik deklareerinud, et alates 20.02.2012 on tema elukohaks Eesti, täpsemalt Xxx. Kohtuvälise menetluse raames on menetlusalune isik samuti kinnitanud, et elab alaliselt Eestis. Eelöeldut arvestades asub kohus seisukohale, et Roman Kumekhov on LS § 99 lg 6 ja § 100 lg 2 tähenduses alaliselt Eestis elav isik. Nimetatust järeldub omakorda, et temale välisriigis antud juhiluba kehtis 12 kuud alates alaliselt Eestisse elama asumisest. Tulenevalt rahvastikuregistri andmetest elab Roman Kumekhov Eestis vähemalt alates 20.02.2012 ja tema juhiluba kehtis seega kuni 20.02.
5. Juhiloa kehtivusaja lõppemisel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt LS § 124 lg 3 ple
6. Sama paragrahvi lõikest 1 tulenevalt tähendab mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist. Viimane ei ole aga võrdsustatav juhtimisõiguse puudumisega LS § 90 lg 1 p 1 ja § 201 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 20.04.2018 kohtuotsust nr 4-17-4621, milles asuti seisukohale, et juhtimisõiguse peatumine LS § 124 lg 3 p 1 alusel ei too kaasa juhtimisõiguse puudumist LS § 201 lg 1 tähenduses). Eelöeldust tulenevalt ei ole Roman Kumekhovi tegevuses tuvastatud LS § 201 lg 1 objektiivsete tunnuste esinemist. Tegemist ei ole LS § 201 tähenduses juhtimisõiguseta isikuga. Sellest hoolimata ei tohtinud Roman Kumekhov 06.01.2018 mootorsõidukit juhtida, kuivõrd tal oli LS § 124 lg-st 1 tulenevalt ajutine keeld mootorsõiduki juhtimiseks. Nimetatud sätte rikkumine on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumisena. Seega lähtuvalt vaidlustatud otsuses kajastatud teokirjeldusest vastab Roman Kumekhovi tegevus mitte LS § 201 lg 1, vaid LS § 124 lg 1 ja § 242 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Järgnevalt hindab kohus LS § 242 lg 1 subjektiivsete tunnuste esinemist. Vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Sealjuures võib KarS §-st 18 tulenevalt seisneda ettevaatamatus kas kergemeelsuses või hooletuses. Roman Kumekhov ei eita mootorsõiduki juhtimist, kuid enda väitel ei olnud ta teadlik juhiloa vahetamise kohustusest ning asjaolust, et kõnealusel perioodil ei tohtinud ta mootorsõidukit juhtida. Vastuväite paikapidavust ei ole kohtuvälises menetluses ega ka kohtumenetluses kummutatud. Seega ei ole tuvastatud KarS §-s 16 ja § 18 lg-s 2 sätestatud tahtluse ja kergemeelsuse esinemist. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest juhul, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebaja viitas varasemale väärteoasjale, milles alustati tema suhtes menetlust analoogsetel tehioludel, kuid menetlus lõpetati, kuna menetleja leidis, et isikul ei ole kohustust vahetada juhiluba Eesti juhiloa vastu (01.10.2015 väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasja nr 2330,15,006095). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et pärast nimetatud määruse koostamist oleks ilmnenud asjaolusid, mille tõttu pidanuks Roman Kumekhovil tekkima kahtlus, et Politsei- ja Piirivalveameti määruses kajastuv õigusaktide tõlgendus ei ole kooskõlas kehtivate seadustega ning tal ikkagi lasub kohustus juhiluba vahetada. Arvestades politseiasutuse autoriteetset positsiooni ühiskonnas, ei ole kohtu hinnangul võimalik taolises olukorras heita isikule ette, et ta ei teinud midagi kontrollimaks kas Politsei- ja Piirivalveameti määruses toodud seisukoht on õige või mitte. Neil asjaoludel ei saa kaebaja 4 tegevust käsitleda ka hooletusena ning tema käitumises puuduvad LS § 242 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus Roman Kumekhovi kaebuse ning tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.02.2018 otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5