← Eesti

2-16-14703/33

Obsah (11)§ 162§ 163§ 150§ 22§ 169j§ 171§ 172§ 173§ 169§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2018.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14703 Tsiviilasi Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliam

§ 162lg.

1 p. 2 esitab pankrotihaldur kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. Pankrotihaldur on esitanud kinnitamiseks K. K’i (isikukood xxxx) (pankrotis) lõpparuande.

§ 163

kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus: millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (lg. 4). Samuti pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Nõude esitaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu OK Incure OÜ Bigbank AS PlusPlus Capital AS Nõude summa eurodes 806,67 eurot Jaotis 2,69% 18 903,75 eurot 63,10% 448,46 eurot 8 453,93 eurot 1 344,28 eurot 1,50% 28,22% 4,49% Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.04.2018.a. Vastuväiteid Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitatud ei ole. Pankrotivara suurus on kokku 1 623,74 eurot, millest: - 1 000.- eurot on laekunud Osaühingu GALO GAASID võlgnikule kuulunud osa müügist. OÜ GALO GAASID osa nimiväärtusega 10 000 EEK'i, mis moodustab 1/5 osakapitalist, müüdi 16.10.2017.a. kordusenampakkumise tulemusena. 623,74 eurot laekus Rahandusministeeriumilt 2016. tuludeklaratsioonis deklareeritud tulude tagasimakse tulemusena. aasta füüsilise isiku Pankrotimenetluses on teostatud väljamakse summas 315.- eurot maksuhaldurile võlgniku FIE maksude tasumiseks. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri tasuks 810.- eurot, millele lisandus käibemaks 162.eurot, kokku summas 972.- eurot. Antud summa on välja makstud võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) makstud kohtu deposiidist täies ulatuses. Vastavalt

§ 150

lg 1 p 6 alusel tasutakse antud deposiit pankrotimenetluse kuluna tagasi deposiidi tasunud isikule. Arvestades pankrotimenetluse kulusid on võimalik deposiit 3 tagasi maksta summas 919,04 eurot (kulud 1676,70 miinus tulud 1623,74 võrdub 52,96 ning 972 miinus 52,96 võrdub 919,04). Välja maksmata on halduri tasu. Haldur on esitanud tasu taotluse alammääras summas 324,75 eurot, millele lisandub käibemaks 64,95 eurot, kokku väljamakse 389,70 eurot. Kokku on pankrotimenetlusega seotud väljamaksed 1 676,70 eurot, millest on võimalik pankrotivara arvelt välja maksta 1 623,74 eurot ning deposiidi arvelt 52,96 eurot (st antud summa võrra vähem tagastatakse võlausaldajale tasutud deposiiti). Käesolevas menetluses puudub pandiese. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgnik ei ole kohustuste võtmise ja ettevõtlusega tegeledes arvestanud sissetulekute vähemise või puudumisega. Õnnetuse tagajärjel oli võlgnik ajutiselt kaotanud töövõime ning võtnud sel perioodil laenukohustusi, mida ei ole suutnud tagasi maksta. Maksejõuetus on välja kujunenud juba enam kui 5 aastat tagasi, mil võlgnikul tekkis püsiv maksuvõlg (maksuhalduri andmete kohaselt aastast 2010). Võlgnik on esitanud vastavalt

§ 169j

j avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas

§ 172

tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur korraldas 12.04.2017.a. võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat ega võlgniku kohale ei ilmunud.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Hakdur palub:

  1. kinnitada lõpparuanne ja lõpetada K. K, isikukood xxxx, pankrotimenetlus;
  2. märkida lõpetamise määruses võlausaldajate rahuldamata jäänud nõuded: Võlausaldaja: Rahuldamata nõue: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 237,60 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 18 903,75 eurot OK Incure OÜ 448,46 eurot Jaotis: 0,81% 64,32% 1,53% 4 Bigbank AS PlusPlus Capital AS 8 453,93 eurot 1 344,28 eurot 28,77% 4,57%
  3. vabastada pankrotihaldur Oliver Ennok pankrotihalduri kohustustest;
  4. määrata pankrotihaldurile lõplik tasu vastavalt esitatud taotlusele;
  5. otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine: Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt

§ 169

jj.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas

§ 172

tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172. Usaldusisik

(1)Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(3)Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.
(4)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
(6)Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 5
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 175

lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

§ 177

sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.