märtsi 2018 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja, advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 8 kuud.
1 päev karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 kuud 29 päeva.
lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust.
Kalmuselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks ja LS § 127 alusel tuleb R. Kalmusel kohtuotsuse jõustumisest arvates 5 tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. R. Kalmusele kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel. Menetluskuludena mõisteti R. Kalmuselt riigi tuludesse välja sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale makstav tasu 240 eurot. Menetluskulud summas 990 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 kuu jooksul, igakuiste maksetena (igakuiselt kuulub tasumisele 99 eurot) Maksu- ja Tolliametile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2. R. Kalmus oli antud kohtu alla süüdistatuna
lg 2 järgi selles, et tema olles karistatud Pärnu Maakohtu 27.02.2017 otsusega
järgi, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult, 02.12.2017 kella 00:06 ajal Tallinnas Muuga teel mootorsõidukit Audi Q7 reg.nr XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,06 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.
lg 2 just selline koosseis, mis piirab kohtute otsusvõimet ning on kunstlikult välja mõeldud võimul olevate poliitiliste jõudude poolt, mõeldes järgmistel riigikogu valimistel edu saavutamisele. Tahetakse üldsusele näidata, et ühiskonnas käib halastamatu võitlus isikutega, kes juhivad joobes mootorsõidukit ja nii kui joobes roolis istuja teist korda eksib, tuleb ta vangi panna. Isikult vabaduse võtmist võib kohaldada ainult äärmisel vajadusel, kui seadus selleks muud võimalust ei anna. Käesolevas asjas kirjutatakse seadusandja poolt vabaduskaotuslik karistus kohtule ette. Ka
lg 1 järgi mõistetud karistus on vangistus, ainult selle vahega, et see asendatakse üldkasuliku tööga, millega süüdistatav on nõus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol - kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus apelleeritavas otsuses põhjendatult märkinud, et R. Kalmus on liikluses ohtlik isik, kes ei ole eelnevast karistusest enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on R. Kalmusele
§-st 56 lähtuvalt karistust mõistes arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ega nendega arvestanud. Olles eelnevalt kriminaalkorras analoogse süüteo toimepanemise eest karistatud ja asudes katseajal uuesti juhtima mootorsõidukit joobeseisundis, näitab selline asjaolu R. Kalmuse hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse ning annab põhjust järelduseks, et varasem karistus ei ole mõjutanud süüdistatavat uue kuriteo toimepanemisest loobuma. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Apellatsioonis ei viita kaitsja ühelegi asjaolule, mida maakohus oleks jätnud ebaseaduslikult R. Kalmuse karistamisel arvestamata ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks kaitsja arusaam
Seadusandja ei ole
lg-s 2 kirjeldatud 3 süüteokoosseisu kehtestanud mitte poliitiliste jõudude, kes soovivad sel teel riigikogu valimistel edu saavutada, survel vaid eelkõige igapäevase liiklusohutuse tagamiseks. Antud süüteokoosseis ei piira kohtute otsusevõimet, isikut karistatakse seaduse kohaselt üksnes teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodud karistamise aluseid kaitsja kahtluse alla seadnud ei ole, kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kaitsja nõustunud nii süüdistuse põhjendatuse, tõendite lubatavuse kui kvalifikatsiooniga (kd I, lk 56-58). Ühiskond peabki eelkõige eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes reageerima halastamatult juhtidesse, kes juhivad korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis. R. Kalmusele oli antud kohtu poolt võimalus kanda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud karistus ära vabaduses, ometi jättis ta aga selle võimaluse kasutamata. Korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtivat isikut tulebki karmimalt karistada ja tema isoleerimine teatud ajaks ühiskonnast ja liiklusest, hoiab ära uue kuriteo toimepanemise. 8. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et
Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt ei ole süüdistatav taotlenud enda tingimisi karistusest vabastamist, kaitsja küsimusele vastates on ta avaldanud üksnes nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kuigi maakohus ei ole apelleeritud otsuses eraldi R. Kalmusele mõistetud vangistuse asendamata jätmist põhistanud, on kohus aga põhjendanud, miks ta leiab, et R. Kalmus peab kandma reaalset vangistust ja miks ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise kaitsja soovitud viisil, millega kohtukolleegium nõustub. R. Kalmuse käitumine näitab, et teda on varem analoogse süüteo toimepanemise eest süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekusele vaid ta on jätkanud kuritegelikku käitumist. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse R. Kalmuse suhtes
Süüdistatava enda käitumine näitab, et ta pole isikuks kelle suhtes oleks võimalik kohaldada vangistuse asendamist ja kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Kohtukolleegium nõustub siinjuures maakohtu järeldusega, et R. Kalmust saab seadust järgides karistada vaid reaalse vangistusega. Arvestades tema eelnevat karistatust ja asjaolu, et uue liiklussüüteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt mõistetud 1 aastane vangistus, mida seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, leebe karistus. Selle muutmiseks ning asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad. Võimalikule saabuvale tagajärjele oleks süüdistatav pidanud mõtlema juba enne, kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima asus. 9. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras R. Kalmuse kaitsjale advokaat T. Vaskele välja maksta 60 eurot. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.
MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse R. Kalmuse suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 10. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et R. Kalmusele mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsja apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks ja muutmiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.