← Eesti

1-17-8224/24

Obsah (6)§ 121§ 216§ 65§ 64§ 74§ 184

1-17-8224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8224 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 121

lg 1 ja § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Jugans Grossmann Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann Prokurör Süüdistatav Riho Traublum isikukood 37801220283, elukoht XXX, XXX, varem korduvalt kohtu poolt karistatud, viimati 07.05.2013 Harju Maakohtu otsusega

§ 216

lg 1 järgi

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega 476 tunni üldkasuliku tööga.

Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a kohtuotsus Riho Traublumi süüdistusasjas ja apellatsioon rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Riho Traublumile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 (ükssada kaheksa kümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot.
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Riho Traublumilt välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  6. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Riho Traublumile eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a kohtuotsusega üldmenetluses mõisteti Riho Traublum süüdi ja karistati Karistusseadustiku (

) § 184 lg 1 järgi 4 aasta 10 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 5 päeva. Mõistetud karistus jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.

§ 184lg 1 järgi tunnistati R.

Traublum süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul amfetamiini 227,91 grammi). Osa sellest pulbrist (puhtal kujul amfetamiini 226 grammi) hoidis ta Tallinnas XXX asuva XXX autopesula teisel korrusel asuvas rehvide hoiustamise ruumis, osa (puhtal kujul amfetamiini 0,12 grammi) Tallinnas XXX asuvas korteris ning osa (puhtal kujul amfetamiini 1,79 grammi) sõiduautos Audi A4 registreerimismärgiga XXXXXX.

§ 121lg 1 järgi tunnistati R.

Traublum süüdi selles, et ta

  1. mai 2016 õhtul Tallinnas XXX asuva maja juures lõi XX-le rusikaga näkku, põhjustades talle füüsilist valu.
  2. Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et R. Traublum on talle süüdistuses esitatud kuriteod toime pannud, sealhulgas ebaseaduslikult omandanud narkootilist ainet ja hoidnud seda süüdistuses loetletud kohtades.
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist R. Traublumi süüdi tunnistamises

§ 184lg 1 järgi ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Muus osas, sealhulgas R. Traublumi süüditunnistamist

§ 121lg 1 järgi kaitsja kohtuotsust ei vaidlusta.

4.1 R. Traublum end narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises süüdi ei tunnista ja kinnitab, et tal ei ole süüdistuses märgitud narkootiliste ainetega mingit seost. Ise ta narkootikume ei tarvita ning ei ole neid kellelegi müünud. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis R. Traublumi süüd 2

(9)kinnitaksid, mistõttu kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. 4.2 Tunnistajate DD ja NK ütlused on vastuolus, mistõttu maakohus oleks pidanud tunnistama nende ütlused ebausaldusväärseks ja tõendite kogumist välja jätma. Nimelt DD ütluste kohaselt käis ta koos NK-ga rehviruumi ukse taga, kuid NK kinnitab, et käis seal üksinda. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tunnistajad võisid seda asjaolu enam täpselt mitte mäletada. Kaitsja arvates ei ole nii tähtsat asjaolu võimalik unustada. Pealegi nende ütlustes on erinevusi sellele järgneva kohta. 4.3 Kohviku töötajatel oli rehviruumi vaba sissepääs, sest pärast tööpäeva lõppu jäeti võti kohvikusse hoiule. Lisaks sellele hoiti kohviku esemeid rehviruumis. Kellegi teise töötaja DNA võrdlusproovi ei ole võetud. TL leidis narkootikumid kasutuna seisma jäänud rehvist, mis ei kuulunud TL tööandjale, vaid endiselt XXX. Siit tekib küsimus, kuidas teadis TL vaadelda rehvi, millega tal ei olnud mingit kokkupuudet ja mis ei kuulunud tema tööandjale. Edasisest nähtub, et ta järgmine päev helistas narkopolitseinikule, kellega tal oli varem olnud kokkupuude olnud. Kohus ei ole tundnud huvi, millega seoses tal oli varasemalt narkopolitseiga kokkupuude ja kas ta tarvitas või tarvitab narkootikume. TL kutsus JK ja näitas talle leidu. JK lubas XXX autopesula omanikule sellest teada anda. Tegelikult JK sellest kuhugi ei teatanud. Kohtu seisukoht, et R. Traublum töötas varem selles asutuses ja võis endale teha rehviruumi võtmest koopia, on oletuslik. 4.4 2005. aastal kandis R. Traublum vanglakaristust karistust, mistõttu temalt võetud proovid olid kantud DNA registrisse. Vaatamata sellele praeguses asjas tehtud esmane ekspertiis rehvilaost leitud narkootikumide pakilt nr 2 ühegi registrisse kantud isiku DNA-d ei tuvastanud. Ka teiste proovide kohta on selles aktis märgitud, et puudub võrdlusmaterjal. Seetõttu on üllatav, et hiljem tehtud ekspertiisi käigus on ekspert leidnud, et autopesula rehvide ruumist leitud narkootikumide juures suuremalt kilekotilt, pakend nr 2 proov A161483, minigrip kilekotilt pakend nr 3 proovA161487, mingi kilekotilt pakend nr. 3 proov A161490 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada R. Traublumilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Seoses selle eksperdi arvamusega on tehtud ka täiendav ekspertiis, kus on küsitud eksperdi arvamust tõenäosuse kohta, kus on ekspert andnud oma arvamuse ning erinevate proovide kohta on üsna erinevad tõenäosused. Samas on ekspert esitanud ka oma selgitused mõistete ja sõnastuste kohta. P-s 25 annab ekspert selgituse, et tõepära suhte arvutamisel ei võeta arvesse isikute (sh tundmatute) omavahelist võimalikku sugulust ega DNA profiili geomeetriat. Samas p. 17 alusel järeldub, et DNA määratlemisel geomeetriat siiski arvestatakse. Sellest järeldub, et suhte arvutamisel ei saada siiski täiesti objektiivseid tulemusi, mille tõttu selle arvutamisel püstitakse hüpotees, seega ka tulemus on hüpoteetiline, mis ei pruugi sugugi olla tõene. Sellest lähtudes ei saa nõustuda kohtu seisukohaga nagu oleks eksperdi arvamusega leidnud tõendamist, et nimetatud DNA puhul on tegemist R. Traublumi DNA-ga. Ei ole välistatud, et R. Traublum võis kokku puutuda teistel asjaoludel kilekotiga, mida hiljem keegi kasutas narkootikumide jaoks. Pealegi vastavalt eksperdi arvamusele saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Teiste XXX Pesulas töötavate isikute DNA-sid ei ole võetud ning neid ei ole võrreldud leitud DNA-ga. 3
(9)4.5 Mis puudutab JK korterist leitud narkootikumidega, see on ekspertiisiaktides tähistatud „pakend XXX“ ja tema autost leitud narkootikumidega, tähistatud ekspertiisiaktides „pakend Winston-1“, siis selle kohta on ekspert andnud arvamuse DNA ekspertiisiaktis nr. 16E-GE1172, kus võrreldi varasemaid ekspertiise ning ekspert leidis: Eksperiisiakt 16E-GE0533, pakend XXX võetud proovist (proov A161492) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, R. Traublumi bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Ekspertiisiakt 16E-GE0622, pakend Winston 1 võetud proovist (proov A161868) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, R. Traublumi bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Tehtud on ka ekspertiis selle kohta, kas nii autopesulast leitud kui JK korterist ja autost leitud narkootikumide võrdluse kohta. Esitatud on küsimus, kas need ained pärinevad samast partiist. Ekspertiisiaktis 16E-AN0512 on ekspert vastanud, et pulbris Winston1 ja XXX pärinevad tõenäoliselt samast algkogusest (partiist), kusjuures Winston1 ja pulber pakend nr3 (Autopesulast saadud narkootikum) pole välistatud võimalus, et nad võivad pärineda samast valmistamiskogusest. Ekspert andis ka kohtus ütlusi läbiviidud võrdluse kohta ning kaitsja küsimusele vastas, et nimetatud narkootikumid võivad pärineda mingist Eestis müügilolevast suuremast kogusest. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu väitega, et autopesulast leitud narkootikume oleks jagatud väiksemateks kogusteks ja nii JK autost kui ka korterist leitud narkootikumid pärineksid autopesula narkootikumide kogusest. On ebausutav, et R. Traublum oleks jätnud narkootikume JK korterisse lauale nähtavale kohale, kust igaüks võib seda leida ja JK autosse sigaretipakki, teadmata, kas ta üldse saab veel seda autot kasutada ning kust samuti igaüks võib leida selle paki üles ja avada. Kui ta oleks neid narkootikume nendesse kohtadesse tahtnud jätta, siis oleks ta need nii hoolsalt ära peitnud, et keegi neid niisama lihtsalt üles ei saaks leida. Kohus viitab JK ütlustele, mille kohaselt kui ta küsis R. Traublumilt, kas see oli tema narkootikum, siis vastas Riho talle näost näkku, et oli küll. Samuti kui J küsis, kas siin korteris on veel narkootikume, vastas Riho, et ei ole. Sellest lähtuvalt leidis kohus, et süüdistatav tunnistas ise JK-le üles, et narkootikum kuulus talle. Tegelikult R. Traublum sellist jutuajamist eitab ja tema sõnade kohaselt JK valetab tema kohta. Kohus on lugenud JK ütlused mainitud asjaolu kohta KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt lubatud tõendiks. Kaitsja sellise kohtu seisukohaga ei nõustu, kuna kohus ei ole arvestanud KrMS § 66 lg 21 p-des 1 ja 2 sätestatut. 4.6 JK DNA-d ei ole võrreldud tema kodust ja autost pärineva narkootikumidelt tuvastatud DNA-ga ning küsimus selle kohta, kellele need narkootikumid kuulusid on tuvastamata. 4.7 Veel on kohus lugenud R. Traublumi süü tuvastatuks modus operandi ehk kolme episoodi teoviisi sarnasusega. 4
(9)Kaitsja leiab, et teoviisi sarnasust võib hea tahtmise juures leida kõikvõimalikes tegudes. Et sellise meetodi abil tuvastada isiku süüd, peaksid olema esile toodud väga spetsiifilised teo toimepanemise viisid, mida antud juhul kohus teinud ei ole. 4.8 Kohus ei ole tuvastanud põhjust, miks oleks R. Traublum pidanud hoidma narkootikume autopesulas kui ta ise narkootikume ei tarvita ja ei ole tuvastatud ka seda, et ta oleks kellelegi narkootikume müünud. Tuvastamata on ka asjaolu, kust need narkootikumid pärit on.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega
  2. veebruarist 2018 määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  3. veebruarini
  5. Määratud tähtajal esitas oma seisukoha Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5.1 Prokurör leiab, et maakohus on oma otsuses pikalt, veenvalt ja põhjalikult põhjendanud, mistõttu ta loeb tunnistajate DD ja NK ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad. 5.2 Kaitsja on esitanud apellatsioonis küsimuse, kuidas teadis TL vaadelda rehvi, millega tal ei olnud mingit kokkupuutumust ja mis ei kuulunud tema tööandjale. Nimetatud küsimusel kohtuotsuses peatutud ei ole, kuna selles küsimuses maakohtu istungil sisulisi vaidlusi ei tekkinud ning kaitsja analoogset küsimust maakohtu istungil ei püstitanud. Tõenäoliselt ei tekkinud nimetatud küsimust seetõttu, et TL selgitas kohtuistungil, et ta tahtis laos üksikuid uusi rehve, mis olid sinna XXX ajast jäetud, kokku panna ja ära viia. Ta kinnitas, et vaatas rehve nii põhjalikult esimest korda ja selgitas, et hakkas neid üksikuid rehve korjama seetõttu, et Lasnamäel on üks töökoda, kus taastatakse velgi ning selle töökoja omanik oli valmis üksikuid rehve ära ostma. Kuivõrd see mees rehvidele järele ei tulnud, otsustas ta need ise tema juurde ära viia. Kuna need olid XXX raha eest ostetud, oli ta ka XXX-st nõu küsinud, kas ta võib need rehvid ära visata, kuna seda mudelit ja mustreid enam ei toodeta ning üksikuid rehve pole kellelgi vaja. Seega on TL andnud täiesti ammendava vastuse küsimusele, mis põhjusel ta rehve revideeris. 5.3 Samuti tekitab kaitsjas kahtlust asjaolu, et TL võttis järgmisel päeval ühendust narkopolitseinikuga, kellega temal oli varem olnud kokkupuude. Ka nimetatud küsimusel kohtuotsuses peatutud ei ole, kuivõrd nimetatud küsimuses maakohtui stungil sisulisi vaidlusi ei tekkinud ning kaitsja analoogset küsimust maakohtu istungil ei püstitanud. Liiati on kaitsja sellekohane seisukoht ekslik, kuna kohtuistungil andis TL ütlusi, et tal on üks tuttav, kes töötab politseis. Esmalt kutsus ta selle tuttava ja see tuttav juba ise kutsus narkogrupi. Seega ei ole ühelgi moel tõene kaitsja väide, nagu oleks TL helistanud narkopolitseinikule, kellega tal tuvastamata põhjustel oli olnud varasem kokkupuude. 5.4 Täiendavalt leiab kaitsja, et kohtu seisukoht, et R. Traublum töötas varem selles asutuses ning võis endale teha rehviruumi võtmest koopia, on oletuslik ega ole millegagi tõendatud. Prokuröri hinnangul on kaitsja sellekohane väide asjakohatu, kuna maakohus on oma otsuses analüüsinud erinevaid variante, millisel moel võis võti R. Traublumi kätte sattuda ega ole kaitsja poolt viidatud kui tõendatud fakti. 5.5 Kaitsjale tundub üllatav, et R. Traublumi DNA kokkulangevus ei ilmnenud ekspertiisi 16EGE0512 tegemise käigus, kuivõrd R. Traublumilt olid DNA-proovid kaitsja seisukoha kohaselt 5
(9)võetud ja DNA registrisse kantud juba 2005 aastal. Nimetatud seisukoht ei ole tõendamiseseme seisukohalt oluline ning kuivõrd sisuliselt on prokurör sellele arvamusele vastuse andnud maakohtu istungil kaitsekõnele järgnenud repliigi korras, ei pea prokurör vajalikuks seda uuesti korrata. 5.6 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga nagu oleks eksperdi arvamusega leidnud tõendamist, et nimetatud DNA puhul on tegemist R. Traublumi DNA-ga. Prokurör nõustub, et tõepärasuhte arvutamisel püstitatakse hüpotees ning seega on arvutamise tulemus hüpoteetiline. Samas on maakohus prokuröri hinnangul nimetatud asjaolul peatunud väga pikalt ning kohtuotsuses on välja toodud argumenteeritud põhjendused, miks kohus loeb tõendatuks R. Traublumilt pärineva bioloogilise materjali leidumise narkootilist ainet sisaldanud minigrip kilekotil. 5.7 Kaitsja on esitanud ka eksliku seisukoha, et teiste XXX Pesulas töötavate isikute DNA-sid ei ole võetud ning neid ei ole võrreldud leitud DNA-ga. Tegelikkuses on võetud DNA võrdlusproovid JK-lt kui isikult, kelle kaudu kõik käesolevas kriminaalasjas R. Traublumile inkrimineeritud narkootilised ained politseini jõudsid. DNA ekspertiisiga tuvastati, et rehviruumist leitud narkootilist ainet sisaldanud minigrip kilekotilt võetud proovid ei ole seostatavad JK DNA profiiliga. Maakohus on oma otsuses pikalt analüüsinud JK võimalikku seotust narkootiliste ainetega ning leidnud, et JK-l puudus puutumus rehviruumist leitud ning tema poolt politseile üle antud ainetega ning ta ei ole ühegi tõendiga süüdistatavale esitatud süüdistusega seostatav muul moel kui tunnistajana. Kõikide teiste autotöökoja töötajate DNA võrdlemine autoremonditöökoja rehviruumist leitud ainepakil oleva DNA profiiliga ei olnud tõendikogumit arvesse võttes prokuratuuri hinnangul põhjendatud ning sellekohast taotlust kaitsja toimikuga tutvumisele järgnevalt ega maakohtu istungil ka ei esitanud. Samuti ei olnud põhjendatud JK DNA profiili võrdlemine tema kodust ja sõidukist leitud ainepakkidel oleva DNA profiiliga, kuivõrd nimetatud pakendite puhul on teada, et JK neid puudutas, mistõttu on ilmne, et nendel võib leiduda tema bioloogilist materjali. Ka sellekohaste täiendavate ekspertiiside tegemiseks kaitsja ühtegi taotlust ei esitanud. 5.8 Prokuröri hinnangul on maakohus väga põhjalikult motiveerinud, miks on narkootiline aine pärit ühest valmispartiist. Samuti on põhjendatud kohtu viited kuriteo tõendamisel sarnase teoviisiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kaitsja apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 6.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures 6
(9)Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on R. Traublum

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistatud.

Asjaolu, et kaitsja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Vaidlustades oma kaitsealuse süüditunnistamise talle esitatud süüdistuses, ei tugine kaitsja mitte maakohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, vaid enda versioonile sündmuste käigust. Lisaks sellele nõustub kohtukolleegium prokuröriga, et kaitsja on teinud maakohtule mitmeid etteheiteid kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise kohta, kuid kaitsja ise on tõstatanud need kaitseväited esmakordselt alles apellatsioonis. Kui kaitsja esitab need kaitseväited alles apellatsioonis, siis ei saanudki maakohus neid kaitseväiteid oma otsuses analüüsida. Kaitsja on kohustatud esitama oma kaitseväited kaitseaktis või vähemalt kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, sest vastasel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu põhjendustele hinnangut anda. 6.2 Apellatsioonis korratakse süüdistatava ja tunnistajate poolt maakohtu istungil antud ütlusi ja leitakse, et tunnistajate DD ja NK ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohtu otsuse leheküljel 6 on veenvalt põhjendatud, miks loeb kohus tunnistajate DD ja NK ütlused osas, milles need omavahel kattuvad, usaldusväärseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et sündmusest on möödas poolteist aastat, mistõttu tunnistajad ei pruugi kõike enam täpselt mäletada. Tegelikult ei olegi süü tõendatusse seisukohalt oluline, kas tunnistajad käisid rehviruumi ukse taga koos või üksinda. Oluline on, et nad nägid kuidas R. Traublum teisele korrusele asuvasse rehviruumi läks ja seejärel enda järel ukse lukustas. Nende ütlused on kooskõlas tunnistajate JK ja TL ütlustega, kellele tunnistajad helistasid ja juhtunust teatasid. Nii JK kui TL kinnitasid, et nemad ei ole andnud R. Traublumile luba rehviruumi minna. R. Traublum kinnitas ka ise, et ta üksinda rehviruumis kunagi ei käinud, vaid küsis selleks alati eelnevalt luba. Seekord R. Traublum aga luba ei küsinud. Maakohtu otsuses on analüüsitud erinevaid võimalusi, kuidas võis R. Traublum rehviruumi pääseda. Selles ei ole märgitud, et kogutud tõendite kohaselt tegi R. Traublum endale rehviruumi võtmest koopia. Tegelikult ei olegi oluline, mil viisil ta rehviruumi pääses, vaid tõendatud on, ta rehviruumis viibis. 6.3 Tunnistaja TL on kohtuistungil väga põhjalikult selgitanud, kuidas ta rehvi seest narkootilise aine leidis ja kohtuotsuses on tema ütlusi kajastatud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas TL rehvi seest narkootikume leidis. TL ütlustest nähtub, et ta teatas leiust tuttavale politseinikule, kes kutsus kohale narkogrupi. Seega ei 7

(9)ole õige kaitsja väide, et TL helistas leiust tuttavale narkopolitseinikule. Isegi kui see nii oleks olnud, ei ole sellel asjaolul kuriteo tõendatuse seisukohast vähimatki tähtsust. 6.4 Kaitsja heidab maakohtule ette, et ta on lugenud JK ütlused KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt lubatud tõendiks ning jätnud arvestamata KrMS § 66 lg 21 p-des 1 ja 2 sätestatu. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Praeguse asja materjalidest nähtub, et R. Traublum tunnistas JK-le, et korterist leitud narkootiline aine kuulub talle ja rohkem narkootilisi aineid korteris ei ole. Kuna R. Traublum võttis kuriteo narkootilise aine käitlemises omaks, siis on maakohus lugenud JK ütlused KrMS § 66 lg 21 alusel põhjendatult lubatud tõendiks. Miks ja kuidas peaks maakohus seejuures arvestama veel KrMS § 66 lg 21 p-des 1 ja 2 toodud alustega, seda apellatsioonist ei nähtu. 6.5 Maakohtu otsuse lehekülgedel 9-10 on kohus põhjalikult motiveerinud, miks täiendav DNA ekspertiisiakt tõendab R. Traublumi kokkupuudet leitud narkootikumidega. Maakohus on põhjendanud, miks on üks hüpotees teisest tõepärasem. Maakohus on ka põhjendatult viidanud selles osas Riigikohtu senisele praktikale ja sidunud selle oma järeldustega. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et riikliku DNA registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus võeti vastu alles
  1. detsembril 2006, mistõttu ei saanud
  2. aastal vangistust kandvate isikute DNA proove registris olla. 6.6 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et autopesula töötajatelt DNA proove ei võetud. Praeguse asja materjalidest nähtub, et DNA proov võeti JK-lt. Rehviruumist leitud narkootilise aine pakilt JK DNA-d ei leitud. Tema kodust ja sõiduautost leitud narkootilise aine pakil oleva DNA võrdlemine ei olnud vajalik, sest ilmselgelt leidus neil JK DNA jälgi. Teiste rehvitöökoja töötajate võrdlusproovide võtmist ei ole kohtueelses menetluses vajalikuks peetud ja sellesisulist taotlust ei esitanud ka kaitsja kaitseaktis ega maakohtu istungil. 6.7 Maakohus on kohtuotsuse leheküljel 14 põhjalikult analüüsinud süüdistatava poolt toime pandud kolme kuriteoepisoodi sarnasust ja põhjendatult leidnud, et see viitab kõigi kolme kuriteoepisoodi toimepanemisele R. Traublumi poolt. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuse veenvaid põhjendusi selles osas korrata. 6.8 Kaitsja heidab maakohtule ette, et on jäänud välja selgitamata, kas R. Traublum tarvitab või on tarvitanud narkootilisi aineid, samuti seda, kust narkootiline aine pärit on. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub neil asjaoludel praeguse kriminaalasja tõendamisasjaoludega seos. R. Traublumile esitatud süüdistust ei mõjuta vähimalgi määral see, kas ta on varem narkootilisi aineid tarvitanud või teeb ta seda praegu. Samuti ei ole tähtsust sellel, kust narkootiline aine pärit on. Juba R. Traublumile esitatud süüdistuses on põhjendatult märgitud, et R. Traublum omastas ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine tuvastamata ajal, kohast ja isikult. 6.9 Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et R. Traublum tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. 7. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 8

(9)Kaitsja vandeadvokaat J. Grosmann esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 330 eurot, sealhulgas käibemaks 55 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu mahuka otsuse analüüsimises (2 pooltundi), apellatsiooni koostamises ja riigikohtu lahendite kontrollimises (6 pooltundi) ja apellatsiooni korrigeerimises ja selle ärasaatmises (1 pooltund) kokku 11 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid nende tegemisele kulunud aeg põhjendamatult suur. Alates
  1. jaanuarist 2018 on ühe tööühiku (pooltunni) hind 25 eurot. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, selles on vaid üks süüdistatav. Maakohtu otsus on 24-leheküljeline, kuid maakohtu otsuse põhjendused süüdistuse tõendatusse ja karistuse mõistmise osas võtavad enda alla umbes 14 lehekülge. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et kohtuotsuse mahukuse tõttu kulus tal sellega tutvumiseks 2 pooltundi. Arusaamatu on kaitsja selgitus selle kohta, et ta pidi apellatsiooni koostades Riigikohtu lahendeid kontrollima. Võib-olla peab kaitsja seejuures silmas Riigikohtu lahenditega tutvumist, kuid samas ei ole kaitsja oma apellatsioonis mitte ühelegi Riigikohtu lahendile viidatud. Sama kaitsja võttis osa maakohtu istungist, mistõttu kaitsja ei pidanud enam uuesti kriminaalasja materjalidega tutvuma. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust narkokuriteo tõendatusse osas. Vägivallakuriteo toimepanemist kaitsja ei vaidlusta. Seetõttu on kohtukolleegiumi hinnangul apellatsiooni koostamisele kulunud aeg 8 pooltunni ulatuses põhjendamatult suur. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellatsiooni korrigeerimine ja ärasaatmine hõlmatud apellatsiooni koostamisele kulunud ajaga. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegiumi hinnangul praeguses asjas kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 6 pooltunni ulatuses 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku seega 180 eurot. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium R. Traublumi riigi õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a kohtuotsuse R. Traublumi suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.