Obsah (6)

§ 263§ 199§ 202§ 64§ 68§ 218

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-1307 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Iv

§ 263

lg 1 p 1, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kokkuleppemenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.veebruari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Virko Tõlk Süüdistatav Virko Tõlk (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Leelo Viil Helen Kiviloo Prokurör RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 21.veebruarist 2018 Virko Tõlki suhtes tühistada osaliselt ja nimelt temale mõistetud karistuse aja alguse osas. Teha uus o t s u s, millega arvata Virko Tõlkile mõistetud karistuse aja algust alates 7.jaanuarist

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada 1 määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega
2. veebruarist 2018 mõisteti Virko Tõlk kokkuleppemenetluses süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud;

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud;

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Tõlkile liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.12.2017-21.12.2017 s.o 2 päeva karistusaja hulka, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud 28 päeva, karistusaja alguseks loeti V. Tõlki kinnipidamise päev, s.o 08.01.2018.a. V. Tõlk mõisteti

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema isikuna, keda on väheoluliste varavastaste süütegude toimepanemise eest Põhja prefektuuri poolt 16.11.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,17,004440 (tegu 25.06.2017), 21.12.2017 otsusega väärteoasjas nr 2316,17,008083 (tegu 20.12.2017) ja 21.12.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,17,008082 (tegu 18.12.2017)

§ 218

lg 1 järgi karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 20.12.2017 kella 16:02 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas A AS-le kuuluvas X kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A AS-le kuuluvad kaks pakki Aptamil jätkupiimasegu 12+ 800g, maksumusega 14,99 eurot pakk, kogumaksumusega 29.98 eurot ja kaks pudelit veini Tonino moscato 75cl maksumusega 7,25 eurot pudel, kogumaksumusega 14.50 eurot, seega kokku kaupa kogumaksumusega 44.48 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt.

§ 263lg 1 p 1 järgi mõisteti V.

Tõlk süüdi selles, et tema viibides 07.01.2018 kella 21.40 paiku Tallinnas Tartu maanteel Sikupilli ühissõidukipeatuse piirkonnas liinibussis nr 15 registreerimismärgiga 538TAK rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja nimelt, V. Tõlk sisenenud reisijana eelviidatud ühissõidukisse ja olles alkoholijoobes, häiris ebaadekvaatse ja agressiivse käitumisega kaasreisijaid ning ründas tema korrarikkumist tõkestama asunud reisijat PP, lüües PP-le esmalt ühe korra rusikas käega näo piirkonda ja seejärel käes olnud kohtueelse menetluse käigus tuvastamata terava esemega ühe korra paremale poole ülaselja piirkonda, tekitades sellega PP-le valu ja tervisekahjustuse – naha aluskoesse ulatuva L-kujulise lõikehaava mõõtmetega 1,5 x 4 cm, sügavusega 0,5 cm. Samuti häiris V. Tõlk eelkirjeldatud käitumisega kõrvalisi isikuid – bussis reisijatena viibinud isikuid.

§ 202lg 2 p 2 järgi mõisteti V.

Tõlk süüdi selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse, omandas ajavahemikul 28.07.2017 kuni 29.07.2017 eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara ja nimelt ST´ile kuuluva jalgratta Bottecchia 340, raami number WIC 141217J, väärtusega 600 eurot, milline varastati ajavahemikul 28.07.2017 kell 12.00 kuni 2 29.07.2017 kell 13.45 eeluurimisel tuvastamata isiku poolt Tallinnas XXX elumaja kinnisest hoovist, mida V. Tõlk hoidis kuni 29.07.2017 kella 14.00 enda juures. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD : Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav karistuse kandmise aja algust ja märgib, et tema tegelik kinnipidamise päev oli päev varem, kui see on märgitud kohtuotsuses e 7.01.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 7.märtsi 2018 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 12.märtsini
2. Määratud tähtajaks esitas oma seisukoha prokurör. Prokurör selgitab, et prokuratuuri poolt on kahetsusväärselt kokkuleppesse märgitud kahtlustatavana kinnipidamise ajaks ekslikult 08.01.2018, tegelik kahtlustatavana kinnipidamise aeg kriminaalasja nr 18231600058 materjalidest nähtuvalt on 07.01.2018 kell 22.02 ja sellest tulenevalt ka karistusaja alguse arvestus ei vasta tegelikkusele. Eeltoodust tingituna on apelleeritud kohtuotsuses märgitud karistusaja algus vale ning apellatsioonkaebuses taotletud ebaõige karistusaja alguse kuupäeva parandamine põhjendatud, mistõttu tuleb prokuratuuri hinnangul V. Tõlki taotlus rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED: Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Helen Kiviloo, süüdistatav V. Tõlk ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 2 kuud vangistust ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.12.2017-21.12.2017 s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 7 kuud 28 päeva, mille karistusaja algust arvestatakse V. Tõlki kinnipidamisest, s.o alates 08.01.2018.a. Maakohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Maakohus leidis, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub V. Tõlk temale

§ 263

lg 1 p 1, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 3 Apellatsioonikohtu poolt kinnipeetu registrist tehtud päringu kohaselt (väljavõte lisatud kriminaalasja materjalidele) on V. Tõlki kinnipidamise kuupäevaks tõesti 7.01.2018, mis sisuliselt tähendab seda, et süüdistatav on enda kahjuks sõlminud kokkuleppe ja nõustunud selle kokkuleppega ka maakohtus. Samas ei saa see asjaolu kaasa tuua sisuliselt ebaseaduslikku kohtuotsust karistuse osas. Karistusseadustiku karistuse mõistmist reguleerivate sätete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eelvangistuses viibitud ajaga ja see aeg tuleb arvata karistuse hulka (

§ 68lg 1).

Seega saab seadusele vastavast karistusest rääkida vaid sel juhul, kui karistuse hulka on arvatud kogu eelvangistuses viibitud aeg. Kokkuleppemenetluses on süüdistataval apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 4 kohaselt muuhulgas ka siis, kui temale on kohtuotsusega mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Kohtukolleegium, andes süüdistatavale apellatsiooniõiguse arvestab sellega, et seadus ei võimalda mõista karistust, mis

§ 68

lg 1 sätte rikkumise tõttu osutub tegelikult pikemaks, kui see on kohtu poolt päevades, kuudes, aastates mõistetud. Veel arvestab kohtukolleegium ka sellega, et vaidlust vales karistusaja alguses ei ole ja sellega nõustus ka prokurör, mis sisuliselt tähendab kokkulepet. Vähetähtsaks ei saa pidada ka menetlusökonoomilist aspekti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 6 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 4