KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-5193 (16230105551) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola

§ 22

lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja, vandeadvokaat Mati Senkel Prokurör Arika Allmann Süüdistatav

1. liikmed septembri 2017 Julia otsus Aleksei Denisenko, ik: 36003270221; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsus: XXX; emakeel: venekeel; haridus: XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt - viimati: Harju Maakohtu 14.03.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga; kahtlustatavana kinnipidamine 13.12.201614.12.2016; tõkend: vahistamine alates 15.12.
2. 1 Kaitsja Mati Senkel RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. septembri 2017 kohtuotsus Aleksei Denisenko süüdistusasjas jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Mati Senkel Aleksei Denisenkole apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Mati Senkeli poolt riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot (sh käibemaks 32 eurot).
6. Mõista Aleksei Denisenkolt eelnimetatud kaitsjatasu katteks välja 192 eurot riigieelarve tuludesse. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Aleksei Denisenkole eraldi dokumendina. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
7. Aleksei Denisenko on antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku
8. peatüki
9. jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta edasiandmise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid varem kui 13.12.2016 kell 11.07 ebaseaduslikult vähemalt 15,38 grammi narkootilisi aineid fentanüüli, furanüülfentanüüli ja akrüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli kokku 0,3445 grammi, puhast furanüülfentanüüli 0,16635 grammi ja puhast akrüülfentanüüli 0,2715 grammi. Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet sisaldavast pulbrist pakendas A. Denisenko enda elukohas, s.o Tallinnas, XXX asuvas toas fooliumvoldikutesse ning kandis endaga kaasas kuni 13.12.2016 kella 11.07-ni, mil ta Tallinnas, XXX asuva maja trepikojas kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema dressipükste taskust kuus fooliumvoldikut, milles oli kokku 0,11 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 1,4% ehk 0,0015 grammi puhast fentanüüli, 0,65% ehk 0,00065 grammi puhast furanüülfentanüüli ja 2,5% ehk 0,0025 grammi puhast akrüülfentanüüli. Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet sisaldavast pulbrist hoidis A. Denisenko enda elukohas, s.o Tallinnas, XXX asuvas toas kuni 13.12.2016 kella 11.40-ni, mil nimetatud toa läbiotsimise käigus leiti 4,23 grammi lahtist pruunikat pulbrit, mis sisaldas 2,1% ehk 0,089 grammi puhast fentanüüli, 1,2% ehk 0,046 grammi puhast furanüülfentanüüli ja 2,1% ehk 0,080 grammi puhast akrüülfentanüüli; 218 fooliumvoldikut, milles oli kokku 4,72 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 2,7% ehk 0,13 grammi puhast fentanüüli, 1,8% ehk 0,077 grammi puhast furanüülfentanüüli ja 1,4% ehk 0,060 grammi puhast akrüülfentanüüli; minigrip kilekott, milles oli 0,97 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 2,0% ehk 0,019 grammi puhast fentanüüli, 1,4% ehk 0,012 grammi puhast 2 furanüülfentanüüli ja 2,0% ehk 0,017 grammi puhast akrüülfentanüüli; minigrip kilekott, milles oli 0,89 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,0% ehk 0,036 grammi puhast fentanüüli, 0,58% ehk 0,0047 grammi puhast furanüülfentanüüli ja 1,3% ehk 0,010 grammi puhast akrüülfentanüüli; 166 fooliumvoldikut, milles oli kokku 3,43 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 1,7% ehk 0,058 grammi puhast fentanüüli, 0,82% ehk 0,026 grammi puhast furanüülfentanüüli ja 2,3% ehk 0,071 grammi puhast akrüülfentanüüli ning 39 fooliumvoldikut, milles oli kokku 1,03 grammi pruunikat pulbrilist ainet, mis sisaldas 1,1% ehk 0,011 grammi puhast fentanüüli ja 3,3% ehk 0,031 grammi puhast akrüülfentanüüli. Samuti oli A. Denisenko antud kohtu alla süüdistatavana KarS §

§ 22

lg 3 järgi selles, et tema aitas kaasa tuvastamata isiku poolt toimepandavale tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, osutades ainelist kaasabi, mis seisnes selles, et ta edastas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikule oma foto ja isikuandmed eesmärgiga omandada võltsitud mootorsõiduki juhiluba ning sai samalt isikult vastu enda nimele 04.03.2015 väljastatud Läti Vabariigi juhiloa nr XXXXXXXXX. Nimetatud juhiluba hoidis ta enda elukohas, s.o Tallinnas, XXX asuvas toas kuni 13.12.2016, mil teostatud läbiotsimise käigus see kapis olevast seifist leiti ja ära võeti. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohtu 7. septembri 2017 otsusega tunnistati A. Denisenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat 9 kuud ning süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. Kar

S § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati A. Denisenko kinnipidamisest, s.o alates 13.12.

1. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. A. Denisenkolt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 1175 eurot; narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 1344 eurot; dokumendiekspertiisi kulud summas 77 eurot; materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi kulud summas 216 eurot; kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 318,75 eurot; DNA-ekspertiiside kulud 1482 euro ulatuses; sõiduki teisaldamiskulu summas 34,80 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 624 eurot. DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 1311 euro ulatuses jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliametile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti konfiskeerimise asendamise korras A. Denisenkolt välja konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 104128,44 eurot. A. Denisenko pangakontol olevad ja arestitud rahalised vahendid summas 2442,93 eurot, sularaha summas 5295 eurot ja 2000 USA dollarit ning väärismetallist esemed (kaelakett ja sõrmus) jäeti arestituks. Samuti jäeti arestituks kolmandale isikule DD-le kuuluv ja arestitud sõiduk Nissan Qashqai+2 (reg nr XXX XXX) koos süütevõtmega. Kohus lahendas ka asitõenditega ja salvestistega seonduva. 3
2. Maakohus leidis, et A. Denisenko süü temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud, m.h on A. Denisenko ise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi oma süüd tunnistanud. Arvestades süüdistatavalt leitud ja ära võetud sularaha hulka, tuvastatud vastuolu A. Denisenko, tema poja ja poja abikaasa sissetulekute ja omanduses oleva vara rahaliste väärtuste vahel, sõiduki maksumust, samuti süüdistatava enda väidet fentanüüli maksumusest ning leitud fentanüüli, furanüülfentanüüli ja akrüülfentanüüli koguseid, ei pidanud kohus usaldusväärseks süüdistatava väidet selles, et tal puudus narkootiliste ainete müümisel raha teenimise eesmärk. Kuigi A. Denisenko ennast süüdistuses KarS §

§ 22

lg 3 järgi süüdi ei tunnistanud, leidis kohus, et iga täisealine isik oma elementaarsete teadmiste pinnalt on teadlik asjaolust, et juhiluba ei saa omandada kinkimise teel, vaid selle saamiseks tuleb läbida teatud kindlad protseduurireeglid ja juhikoolitus. Et antud juhiloal on süüdistatava foto ja tema isikuandmed, pidi süüdistatav enda foto ja isikuandmed juhiloa võltsijale või selle organiseerijale edastama. 3.1. A. Denisenkole karistuse mõistmisel KarS §

§ 22

lg 3 järgi ei pidanud kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist, kuna antud karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Ka ei saaks vangistuses viibiv süüdistatav asuda rahalist karistust kandma sissetulekute puudumisel. Kohus nõustus prokuröri poolt taotletud karistusmäära, 3-kuulise vangistusega. 3.

1. Karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga nõustus kohus prokuröriga, et arvestades asjaolu, et kui eelmisel korral analoogset kuritegu toime pannes käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, mis oli vajalik 130-le inimesele joobe tekitamiseks, siis seekord käitles ta ainet koguses, mis oli vajalik joobe tekitamiseks 17000-le inimesele, mistõttu peab mõistetav karistus olema ilmselgelt oluliselt rangem, kuna eelmisel korral ei täitnud mõistetud karistus eesmärke ja süüdistav jätkas oluliselt suuremas mahus ja suuremas ohtlikkusega tegutsemist. Arvestades isiku süü suurust, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud. Kohus nõustus prokuröriga, et seisukoht sanktsiooni keskmisest määrast veidi leebema karistuse kohaldamiseks on põhjendatud, kuna A. Denisenko oma süüd tunnistas. Liitkaristusena mõistetud vangistusmäär täidab kõiki karistuse eesmärke. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kuritegude asjaolusid, isiku süüd, samuti asjaolu, et varasem tingimuslik karistuse kandmiselt vabastamine karistuse eesmärke ei saavutanud ning A. Denisenko jätkas samalaadse kuriteo toimepanemist veelgi suuremas mahus, puuduvad igasugused alused tingimusliku vangistuse kohaldamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund vangistuse välistaks. 3.
2. Asjaolust, et A. Denisenko tegeles aktiivselt narkootiliste ainete müügiga, saab järeldada, et läbiotsimisel leitud sularaha, väärismetallist esemed ning DD valduses olev auto on käsitletavad kriminaaltuluna. Kriminaaltulu kokkuvõttest nähtuvalt on A. Denisenkol esinenud kokku teadmata allikatest sissetulekuid summas 104 128,44 eurot. Ei A. Denisenko ega DD ei ole tõendanud, et kõnealune vara ei ole saadud kuritegelikul teel. Kuna kriminaaltulu summas 104128,44 eurot on A. Denisenko valdavalt ära tarvitanud, tuleb süüdistatavalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuivõrd osa kriminaaltulust on säilinud, samuti on säilinud kriminaaltulu eest soetatud kolmanda isiku valduses olev sõiduk, tuleb arestitud 4 sularaha, pangakontol olevad rahalised vahendid, väärismetallist esemed kui ka sõiduk jätta aresti alla kuni asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni. KAITSJA APELLATSIOON:
3. Süüdistatava kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Denisenkole mõistetud karistuse ja konfiskeerimise ulatuse osas, leides, et kohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet. Kaitsja seisukohad on järgmised: 4.
4. Kohus pole süüdistatava süü suurust piisavalt põhjendanud. Kohtuotsuse põhjendatuse põhimõtte rikkumine seisneb selles, et kohtu poolt arvuni 17000 jõudmine narkootilise aine koguse hindamisel ei ole jälgitav ega arusaadav. Tegemist on ilmselt liialdatud arvuga, mistõttu pole kohaldatud karistus vastavuses teo raskusega. 4.
5. Kohus jättis süüdistatavale tagamata reaalse võimaluse end kaitsta (KrMS § 8 p 2 rikkumine). Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud, et on olnud politseiagent. Kaitsja jaoks muutus süüdistatava avaldus usutavaks pärast kaitseakti esitamist enne kohtuistungit, mil süüdistatav avaldas konkreetsemaid üksikasju koostöö kohta, jättes siiski paljud asjaolud kaitsja arvates avaldamata. Selline käitumine on inimlikult mõistetav, sest süüdistatav lootis asja lahendada kokkuleppemenetluses eeldusel, et tema teeneid politseiga koostöö tegemisel võetakse prokuratuuri ning kohtu poolt arvesse. Kuigi prokuratuur on möönnud, et mingid andmed politseiga koostöö kohta on olemas, on prokurör kohtuistungil seda eitanud. Kohtuistungil taotles kaitsja süüdistatava agenditoimiku kasutamist tõendina ning kohtult agenditoimiku väljanõudmist Politsei- ja Piirivalveametilt. Kohus jättis taotluse rahuldamata, millega rikkus KrMS § 2861 lg 1, sest jättis korraldamata sellise tõendi kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Agenditoimikust võinuks selguda, kas ja millised teod pani süüdistatav toime agenditöö raames, mis kahtlemata mõjutaks süüdistatava süü astet. Kohus võis küll keelduda agenditoimiku kui tõendi kogumisest, tuginedes KrMS § 2861 lg 2 p 2-le, sest tõendit polnud loetletud kaitseaktis, kuid kaitsja poleks seda tõendit mitte kuidagi saanud varem esitada, kuivõrd tegemist on salastatud dokumendiga. 4.
6. Kolmanda isiku ülekuulamisel rikkus kohus KrMS § 402 lg 2 nõudeid. Kolmas isik kuulati kohtus üle kaitsja juuresolekuta. Kohus küll tutvustas kolmandale isikule tema õigusi, kuid kaitsja osavõtu võimalusest teda sõnaselgelt ei informeerinud ega allkirja selle kohta, et ta kaitsjat ei soovi, temalt ei võetud. 4.
7. Kohus oleks pidanud karistust määrates kergendavate asjaoludena kohaldama puhtsüdamlikku kahetsust ning süüdistatava tervislikku seisundit. Süüdistatav on töövõimetuspensionär, kelle tervislik seisund tõenäoliselt ei võimalda ära kanda pikka vangistust. 4.
8. Konfiskeerimise ulatus ei ole põhjendatud. Konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetav summa tugineb isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide protokollile, milles on kõik süüdistatava poolt pangakontole kantud sularahasummad käsitletud kuriteoga saadud varana. Kuigi A. Denisenko pole suutnud tõendada, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga, ei saa kogu summat käsitleda kriminaalse tuluna. Üldtuntud on asjaolu, et sellises eas inimesel nagu A. Denisenko, on tavaliselt varutud ka sääste ning paljudel juhtudel on säästud 5 sularahas, mille panka viimist ei saa käsitleda kuriteoga saadud varana. Kohus oleks pidanud lugema selle asjaolu üldtuntuks KrMS § 60 lg 1 ja lg 3 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
9. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde, täpsustades, et vaidlustab kohtuotsuse A. Denisenkole mõistetud karistuse määra ja konfiskeerimise ulatuse osas. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, esitades ringkonnakohtule enda kirjalikud seisukohad. Prokuröri taotlusel avaldati kohtuliku uurimise täienduseks maakohtu istungite protokollid. Kaitsja esitas taotluse A. Denisenkole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstava tasu kindlaksmääramiseks. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
10. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kaitsja apellatsiooniga, tuli alljärgnevatele järeldustele. 6.
11. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud uusi, maakohtule mitte teadaolevaid asjaolusid ning kaitsja taotleb üksnes otsuse tühistamist A. Denisenkole mõistetud karistuse määra ja süüdistatavalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud konfiskeeritava vara väärtusele vastava summa osas. Kaitsja kordab seega sisuliselt samu väiteid, milliseid ta esitas juba maakohtus. Kaitsja taotlusest lähtudes kohtukolleegium, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse määra ja konfiskeerimise asendamise korras A. Denisenkolt välja mõistetud konfiskeeritava vara väärtusele vastava summa osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ning nendest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale, erinevalt kaitsja seisukohast, jälgitav ning veenev. Nõustudes vaidlustatud otsuse põhjendustega A. Denisenko karistuse määra ja konfiskeeritava vara väärtusele vastava summa väljamõistmise osas, ei pea kohtukolleegium neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid annab hinnangu kaitsja poolt esitatud peamistele väidetele. 6.
12. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks osundada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja ennekõike peab isik vastutama toimepandud teo eest. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra 6 kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust A. Denisenkole mõistetud karistuse määra osas, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral ja maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega arvestanud. Apellatsioonis osundatu, mille kohaselt ei ole maakohus A. Denisenko süü suurust piisavalt põhjendanud ega karistust määrates arvestanud kergendavate asjaoludena puhtsüdamliku kahetsuse ja süüdistatava tervisliku seisundiga, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta peab ainuvõimalikuks süüdistatava karistamist just prokuröri poolt taotletava vangistuse määraga ja seda, miks ta leiab, et mõistetud vangistus tuleb süüdistataval reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks alus puudub ning ka apellatsiooni põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistusmäära osas. A. Denisenkole esitatud süüdistust, mille kohaselt ta käitles vähemalt 15,38 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,3445 grammi, puhast furanüülfentanüüli 0,16635 grammi ja puhast akrüülfentanüüli 0,2715 grammi, s.o suures koguses, kaitsja vaidlustanud ei ole. Fentanüüli puhul piisab 10-le inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist, furanüülfentanüüli puhul 9 milligrammist ja akrüülfentanüüli puhul 0,187 milligrammist narkootilisest ainest puhtal kujul. A. Denisenko on isikuks, keda on varasemalt analoogse süüteo toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 14.03.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Võrreldes eelmise kohtuotsusega, millega A. Denisenko tunnistati süüdi 8 fooliumvoldiku, milles oli kokku 0,23 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhta aine kogus 18 mg) omandamise ja valdamise eest, millisest narkootilise aine kogusest piisanuks joobe tekitamiseks 130-le inimesele, on käesolevas asjas tuvastatav, et süüdistatav käitles narkootilist ainet koguses, millest piisab joobe tekitamiseks keskmiselt 17000-le inimesele. Seega leidis maakohus põhjendatult, et käesolevas asjas mõistetav karistus peab olema ilmselgelt oluliselt rangem, kuivõrd eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ei täitnud karistuse eesmärke ja süüdistav jätkas oluliselt suuremas mahus ja suurema ohtlikkusega tegutsemist. Nõustuda võib siinjuures apellandi seisukohaga üksnes selles, et vaidlustatud otsuses ei ole lahti kirjutatud maakohtu poolt arvuni 17000 jõudmine, kuid kohtukolleegiumi hinnangul on sellise arvuni jõudmine tuletatav matemaatilise tehte abil, võttes ühelt poolt aluseks A. Denisenko poolt käideldud puhta aine koguse grammides ja teiselt poolt puhta aine koguse milligrammides, mis on vajalik joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Üksnes sellise matemaatilise tehte puudumine kohtuotsuses ei kujuta kohtukolleegiumi arvates siiski kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist. Arvestada tuleb sedagi, et õigeks ei saa pidada olukorda, kus iga järgmise kohtuotsusega karistatakse isikut kuritegude eest, mis on toime pandud lühikese aja möödudes eelmisest kohtuotsusest või karistuse reaalsest ärakandmisest kergemalt, kui seda oli tehtud eelmise otsusega. Selle põhimõttega on nõustunud ka Riigikohus, kes on otsuses nr 3-1-1-58-13 märkinud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Korduvalt kuritegusid toimepannud isikute 7 karistustundlikkus on enamasti väga väike, mistõttu on põhjendatud pigem raskema karistuse mõistmine. Maakohtu poolt A. Denisenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmäära (vangistus 9 aastat) ja arvestades asjaolu, et süüdistatav selles episoodis enda süüd tunnistas, ka põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka A. Denisenkole mõistetud liitkaristuse karistusmäär range. KarS §

§ 22

lg 3 järgi on seadusandja näinud ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vaidlustatud otsusega on maakohus mõistnud liitkaristuse, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat üksnes 1 kuu vangistuse võrra. Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetest (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-99-06 ja nr 3-1-1-77-

1. Küll aga ei saa karistust kergendavate asjaoludena arvestada kaitsja poolt apellatsioonis märgitud puhtsüdamlikku kahetsust ja süüdistatava tervislikku seisundit. Nähtuvalt maakohtu istungil avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja kohtuistungi protokollist (kd I, lk 20-44) on A. Denisenko tunnistanud oma süüd osaliselt, s.o süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Maakohus on põhjendatult puhtsüdamliku kahetsuse kergendava asjaolu arvestamata jätnud, kuivõrd üksnes süü osaline tunnistamine ei ole puhtsüdamliku kahetsusena käsitatav. Kohtukolleegium osundab, et puhtsüdamlik kahetsus puudub, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise. Samas ei ole kohtule esitatud ka mingisuguseid tõendeid süüdistatava tervisliku seisundi kohta, mis annaksid alust kaaluda seda karistust kergendava asjaoluna. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et A. Denisenko väitetav tervislik seisund ei takistanud teda narkootilisi aineid veelgi suuremas koguses käitlemast. Apellandi seisukoht selles, et süüdistatava tervislik seisund tõenäoliselt ei võimalda pikka vangistust ära kanda, on oletuslik ja ümber lükatud eksperdi arvamusega, et süüdistatav on oma vaimse seisundi poolest võimeline süüdimõistmisel karistust kandma (kd I, lk 149-152). Kaitsja taotlus leevendada A. Denisenkole mõistetud karistust, ei ole tulenevalt süüdistatava isikust arvestatav, mistõttu on reaalne vangistus sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes, kuna muud võimalused süüdistatava õiguskuulekale teele suunamiseks on ammendunud. 6.
2. Kohtukolleegium soostub maakohtuga ka selles, mis puudutab A. Denisenkolt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summa välja mõistmist. KarS § 832 lg 1 kohaselt võib kohus teatud täiendavate eelduste esinemisel kohaldada laiendatud konfiskeerimist, kui on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Sama sätte
3. lause sätestab seejuures nn pööratud tõendamiskoormise (vt ka RKKKo 3-1-1-73-10, p 9.2), mille kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt. Osundatud lahendis märgib Riigikohus täiendavalt, et laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib võtta aluseks isiku kuritegeliku eluviisi ning ei ole vaja tõendada vara pärinemist konkreetsest kuriteost (p 9.1). Osundatud arusaamadest lähtudes on maakohus ka toiminud. Tuvastatud on, et A. Denisenko käitles ülisuurtes kogustes narkootilisi aineid, samas nähtuvalt kriminaaltulu kokkuvõttest, A. 8 Denisenko ja DD varalist seisundit kajastavate dokumentide protokollidest, pangakonto väljavõttest ning J. Denissenko kohta käivatest tõenditest, puudusid nii A. Denisenkol kui tema lähedastel arvestatavad sissetulekud, mis võimaldanuks teha suuri kulutusi, m.h ka DD-l soetada sõiduk sularaha eest. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt moodustas tema igakuise sissetuleku töövõimetuspension 145 eurot, samas leiti A. Denisenkolt arvestatavas summas sularaha. Kriminaaltulu kokkuvõttest tulenevalt on A. Denisenkol esinenud kokku teadmata allikatest sissetulekuid summas 104128,44 eurot, mille legaalsel teel saamist ei ole A. Denisenko tõendanud. Kõik eelnev võimaldab üheselt järeldada, et süüdistatav tegeles aktiivselt narkootiliste ainete müügiga ning sai sellest kriminaaltulu. Apellandi seisukoht, et süüdistatava arveldusarvele kantud sularaha summas 104128,44 eurot oli kogutud aastate jooksul, seega legaalsel teel, ei ole käesolevas asjas kindlaks tehtud asjaolude pinnalt eluliselt usutav. Samas möönab ka apellant, et süüdistatav ei ole tõendanud, et sellises summas arveldusarvele kantud sularaha ei ole kuriteoga saadud vara. Et nimetatud kriminaaltulu on süüdistatava poolt valdavalt ära tarvitatud ja selle konfiskeerimine ei ole enam võimalik, on eeltoodud põhjustel kõnealuse rahasumma suhtes KarS § 832 lg 1 ja § 84 sätete kohaldamine seaduslik ja põhjendatud. 6.
4. A. Denisenko kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi ning kohtuistungil osalemisele 2x0,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 192 eurot (s.h käibemaks 32 eurot). Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlus tasu hüvitamise suuruse osas on nõuetekohane ja põhjendatud. Tasu suurus on kooskõlas Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009 otsusega (muudetud
6. septembri 2015 otsusega) kinnitatud korraga. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt süüdistatava enda kanda. 6.
7. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohtukolleegium maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks, mistõttu jätab kohtukolleegium juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1, § 344 ja 345 lg 1 ja 2, Harju Maakohtu
8. septembri 2017 otsuse A. Denisenko suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9