1-14-535/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2018 1-14-535 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Veiko Lõometsa (isikukood 37201215217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Veiko Lõomets Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, asendades selles põhjenduse, mille kohaselt on Veiko Lõometsa kriminaalkorras karistatud kuus korda, põhjendusega, mille kohaselt on Veiko Lõometsal kaks kehtivat kriminaalkaristust.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati Veiko Lõomets süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Viru Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega KarS § 121 järgi mõistetud kandmata karistus – 1 aasta vangistust – ning liitkaristuseks kujunes 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
13. augusti
14. Karistusaja lõpp saabub
15. augustil
18. märtsil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V. Lõometsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud V. Lõometsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
19. Viru Maakohtu
20. aprilli
21. a määrusega jäeti V. Lõomets karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et V. Lõometsa on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, viimane kuritegu on raske isikuvastane kuritegu (tapmine). V. Lõometsal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus luges positiivseks, et V. Lõomets on omandanud vanglas hommikusöögiteenindaja eriala, osalenud puidupingitöölise eriala õppes ning läbinud sotsiaalprogramme, töötanud vangla majandustöödel ja köögitöölisena. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris ning ka garanteeritud töökoht. Samas töötas V. Lõomets enne vangistust mitteametlikult ja tegi juhutöid, samuti tarvitas alkoholi. Viimane kuritegu on toime pandud tugevas alkoholijoobes, samuti on süüdimõistetu katseajal rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Lõometsa suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. V. Lõomets on kuriteo toime pannud grupis, mistõttu on põhjust eeldada tema mõjutatavust. Kohus ei olnud veendunud, et kinnipeetav käituks vabanemisel seaduskuulekalt. Arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud katseajal, oleks isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lõomets, kes palub Viru Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Kohus on arvestanud vaid süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Viimase kuriteo kohta selgitab V. Lõomets, et kohtus ta end süüdi ei tunnistanud. Kaebaja selgitab, et ta ei suutnud end kohtus kaitsta, sest puudusid kogemused ja selline süüdistus oli tema jaoks vastuvõetamatu. Kuna advokaadist ei olnud V. Lõometsa hinnangul mingit kasu, sattus ta vanglasse. V. Lõomets selgitab, et kuuest kriminaalkaristusest on osad kustunud ning maakohus ei oleks tohtinud arhiveeritud karistustele tugineda. V. Lõomets on vanglas esitanud kontaktisikule mitmeid taotlusi selle kohta, et ta soovib tööle asuda, kuid kontaktisik ei ole julgeoleku tõttu seda lubanud. Samas märgib kaebaja, et viimane distsiplinaarkaristus (toiduaine leidmine) ei ohusta otseselt vangla julgeolekut ning ta sai selle eest karistuseks noomituse.
23. aprillist 2018 töötab V. Lõomets koristajana. Suhtlusringkonna kohta rõhutab kaebaja, et tal oli üks kriminaalse taustaga tuttav, sest V. Lõomets elas temaga kunagi ühes külas ning tema pärast istub ta ka vanglas. Lisaks toob kaebaja välja, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ning ta on veendunud, et need on talle ainult kasuks tulnud. Kohus ei ole konkretiseerinud missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tema mittevabastamise tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. V. Lõomets märgib, et ta on valmis täitma kõiki kohaldatavaid tingimusi ning on muutnud oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas 2