3-16-1517/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1517 Määruse kuupäev

1. august 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastama 17.07.2016 esitatud suulistele pöördumistele. Resolutsioon
2. Vabastada M.L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2). Asjaolud
4. M.L. esitas 27.07.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Justiitsministeeriumit vastama 17.07.2016 esitatud suulistele pöördumistele. Taotleja väitel esitas ta 24.07.2016 Justiitsministeeriumile vaide, milles soovis kohustada vastama kahele pöördumisele kirjalikult. Ühtlasi esitas M.L. kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5. Justiitsministeerium kinnitas 08.08.2016 vastusena kohtunõudele, et 18.07.2016 on Justiitministeeriumis registreeritud kaks M.L.le vanglas määratud telefonikaardilt suuliselt esitatud pöördumist, millest ühes esines M.L. A. L.. Justiitsministeerium vastas esitatud pöördumistele 18.07.
6. a kirjaga nr 11-7/4655-
7. Justiitministeeriumis on registreeritud M.L. 24.07.
8. a vaie, mis on lahendamisel. Kohtu seisukoht
9. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot. M.L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.
10. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (27.03.2016-26.07.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, arvestades kaebajale laekunud summadest maha isikukonto väljavõttelt nähtuvad kinnipidamised ning täiendavad vältimatud kulutused. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
11. Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et M.L. vaie Justiitsministeeriumi 18.07.
12. a kirjale nr 11-7/4655-6 on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
13. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14. Kohus jätab M.L. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et ei selgu, milles seisnevad pöördumatult kahjulike tagajärgede oht taotluse esitajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. M.L. väide, et tema suhtes ei kohaldu vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4, mille kohaselt pöördumised tuleb esitada kirjalikult, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et taotluse esitaja püüab sättest vastastikuste teineteise esindamise volitustega mööda hiilida, ei anna võimalust minna mööda seaduse mõttest ja eesmärgist, mis VangS § 11 lg 4 puhul on, et vangistuses viibides tuleb kaebajal kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitada kirjalikult. Kui M.L. leiab, et tema pöördumised on kiireloomulised, on tal võimalus esitada samasisulised pöördumised Justiitsministeeriumile kirjalikult. Kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15. Kohus märgib, et M.L. on vääralt mõistnud esialgse õiguskaitse instrumendi mõtet ja eesmärki – tegemist ei ole ennetava meetmega kohtuvaidluse vältimiseks, vaid erandlikult pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine ei ole üldiselt lubatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2