Lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi. 2.
lg 2 p 3 alusel kohustada K.Vt tegema 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö täitmise tähtajaks määrata 4 kuud alates kohtumääruse koostamisest. 3.
lg 2 p 1 alusel kohustada K.Vt hüvitama kannatanu X kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 500 (viissada) eurot, milline kanda kannatanu arveldusarvele EExxxx Swedbank. Tsiviilhagi tasumise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse koostamisest. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas
Määrus saata kahtlustatavale, kannatanule, kannatanu seaduslikule esindajale, prokurörile ja Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnale. 1 1-18-4301 Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik 25.05.2018.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 18267000119 menetlus K.V suhtes
S § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 27.01.2018.a kella 09:55 ajal Pärnu linnas A. H. Tammsaare puiesteel Pärnu linnaliinibussis nr 17, mis on avalik koht, lõi alaealist X rusikaga näo piirkonda vastu vasakut põsesarna, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse – ning rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute (x, x ja teiste bussireisijate) rahu ja ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
Prokurör põhjendas oma taotlust järgmiselt. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus. Kuritegu on küll toime pandud alaealise suhtes, kuid prokurör on seisukohal, et see ei muuda kahtlustatava süüd teos sedavõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.V mitteaktsepteeritav käitumine oli ajendatud teisiti mõistmisest ja verbaalselt konfliktist. Täpsemalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et konflikt tekkis sellest, et K.V hinnangul kannatanuga olnud seltskond blokeeris bussis sissekäiku. Kannatanu hinnangul ta sissekäiku ei blokeerinud. Sellest tekkis pinev olukord, mis päädis sellega, et K.V lõi ühel korral kannatanule Xile käega näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja pindmise peavigastuse. Käesoleval hetkel K.V ka tunnistab, et selline intsident toimus ja avaldanud prokuratuuris kahetsust, et ta sündmusele sel viisil reageeris. Seega leiab prokurör, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et K.V süü ei ole suur, teda ei ole varasemalt karistatud vägivalla süütegude eest, tal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi ja teadaolevalt ei ole pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides.
g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kannatanu seaduslik esindaja on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot ning K.V kaitsja Marko Tammann on esitanud 2 1-18-4301 prokuratuurile 26.04.2018 seisukoha, et nimetatud mittevaralise kahju nõue on ülepaisutatud ja ei vasta kohtupraktikale. Kuna prokuratuuril puudub võimalus ise tsiviilhagi mahtu vähendada, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi mahu põhjendatuse osas ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks K.V suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o
Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõpetada kriminaalasjas nr 18267000119 kriminaalmenetlus;
§-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused.
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on K.Vle esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustatavana ülekuulamisel K.V oma süüd ei tunnistanud. Taotluse kohaselt on aga K.V prokuratuuris tunnistanud, et selline intsident toimus ja avaldanud kahetsust, et ta sündmusele sel viisil reageeris. Seega esineb kriminaalasjas KarS § 57 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Süütegu on toime pandud küll täisealise isiku poolt alaealise suhtes, kuid kohtu hinnangul, arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, ei muuda see kahtlustatava süüd sedavõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist. Kahtlustatavat ei ole varasemalt karistatud vägivalla süütegude eest, tal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, tema suhtes ei ole varasemalt kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel ja teadaolevalt ei ole ta pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu. Eeltoodust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning K.V on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Arvestades eeltoodut ning kuriteo raskust ja asjaolusid leiab kohus, et K.V süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatavate karistamise 3 1-18-4301 järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning isik on oma käitumisest järeldusi teinud, seega puudub asjas ka avalik menetlushuvi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. K.V on kinnitanud, et ta on nõus tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades K.V kriminaalasja asjaolusid on põhjendatud määrata kahtlustatavale kohustuseks teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud puuduva. Kriminaalasjas on kannatanu seaduslik esindaja esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot. Arvestades, et kuritegu pandi toime täiskasvanud isiku poolt alaealise isiku suhtes ja tekitatud vigastusi ning selle tagajärjel põhjustatud ebameeldivusi, leiab kohus, et mittevaralise kahju nõude esitamine on põhjendatud. Lisaks sellele, et kannatanule tekitati tervisekahjustus, ei saanud kannatanu tekitatud trauma tõttu osaleda võistlustel ja häiritud olid treeningud. Samuti pidi ta tundma ebamugavust ka seoses sellega, et teda löödi avalikus kohas teiste inimeste juuresolekul ja hiljem tuli viibida ka paistes näoga avalikes kohtades/koolis. Kohus leiab aga, et kannatanu poolt nõutud mittevaraline kahju on liialt suur. Kohtu hinnangul, arvestades kohtupraktikat (vt kriminaalasjad nr 1-14-10991, 1-16-3356, 1-16-11460) ja kuriteo asjaolusid (tekitatud vigastusi), on põhjendatud K.Vlt välja mõista Xile mittevaraline kahju summas 500 eurot. Seega kohus kohustab K.Vt hüvitama kannatanu Xile kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 500 eurot. Olukorras, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses (RKKKm 3-1-1-33-17). Käesolevas kriminaalasjas asitõendid puuduvad ja tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. Juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 3 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel K.V suhtes lõpetada. K.Vl tuleb teha 80 tundi üldkasulikku tööd, millise täitmise tähtajaks on 4 kuud alates kohtumääruse koostamisest. Samuti on K.V kohustatud kannatanu Xile hüvitama kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 500 eurot, millise täitmise tähtajaks on 6 kuud alates kohtumääruse koostamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.