1-16-11530/30

1 Kriminaalasi nr 1-16-11530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11530 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitas Malinauskase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VITAS MALINAUSKAS, isikukood kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx 38706040304, Karistuse kandmise algus 03.03.2015 ja lõpp 31.10.2020 Kaitsja v.-adv. abi Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON Jätta VITAS MALINAUSKAS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitas Malinauskase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Vitas Malinauskas kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 20.02.2017 kohtuotsusega nr 1-1611530 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, lugedes kergem karistus, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks raskeimaga, s.o 04.08.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest 1 karistus on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Viimaste kuritegude puhul on ära langenud vägivald. Toimepandud kuritegusid iseloomustab läbivalt majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupis tegutsemine. Käitumine on sarnane varasemaga, sest isik on ka varasemalt toime pannud kelmuse. Viimane süüdimõistmine on kindlustuskelmuse eest. Viimased kuriteod on olnud etteplaneeritud. Varasemad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes ja seotud vägivallaga. Vangistuse jooksul on kinnipeetav alates 27.01.2017 töötanud majandustöödel abitöölisena. Ta on osalenud vestlustel töötamise ja legaalse sissetuleku teemadel ning vestlustel hoiakute analüüsimiseks ning korrigeerimiseks, põhjus-tagajärg seoste loomiseks. Alates 29.11.2017 osaleb isik riigikeele A1-taseme kursustel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 6 kuud vangistust. Enne kinnipidamist elas isik koos elukaaslase ja lastega elukaaslasele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Tegemist on kolmetoalise väga heas seisukorras oleva korteriga. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda samale aadressile. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas Haabersti Vene Gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Tallinna Ehituskoolis ehituse erialal, kuid kool jäi lõpetamata. Enne kinnipidamist isik ei töötanud, tema töökogemus on vähene. Enda sõnul tegi ta võimalusel ehitusalaseid juhutöid ja otsis tööd ka Töötukassa kaudu. Pere sissetuleku tagas elukaaslane. Kuriteod on enamasti toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, välistatud ei ole eesmärgi saavutamiseks ka füüsilise vägivalla kasutamine. Viimased kuriteod ei sisalda vägivalda, on läbimõeldumad ja ette planeeritud (rahapesu, kelmus, kuritegelik ühendus). Vangistuse ajal kannab isikule raha peamiselt kuriteokaaslane. Vabanemisel on isikul võimalik tööle asuda xxxx tegelevasse firmasse xxxx, mida kinnitab juhatuse liige V I. K-raha andmetel on kinnipeetaval 13.03.2018 seisuga tasumata nõudeid 110429,13 eurot, mida ta tasub vastavalt võimalusele. Vabanemisfondis on 399,90 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema O M, isa J M, õde J R ja vend K M. Mõlemad vanemad surid kinnipeetava käesoleva vangistuse ajal, ema xxxx ja isa xxxx. Lähedaste hulka kuuluvad ka elukaaslane V L ning ühised lapsed M ja A. Suhted lähedastega on toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Enamasti on isik kuritegusid toime pannud grupis. Toimepandud kuriteod (kelmused) viitavad teisi ärakasutavale elustiilile. Riskivale elustiilile viitavad korduvad liiklusalased väärteod. Isik on varem kaks vägivaldset kuritegu toime pannud alkoholijoobes, 2006.a on teda karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobes. Isik tunnistab, et tarbis noorena liigselt alkoholi ning et alkoholijoobes võib ta kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetava sõnul hakkas ta peale eelmisest vangistusest vabanemist tegelema spordiga ning ei tarvita enam alkoholi. Uue vägivaldse kuriteo oht võib tekkida, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Alates
3. aastast kuni vangistuseni 09.12.2008 suitsetas kinnipeetav kanepit umbes korra kuus. Alates 2008.a ei ole ta enda sõnul narkootikume tarbinud ning järgib tervislikku elustiili. Isik on 3 võimeline oma probleeme kirjeldama, samas pole neid varasemalt sihipäraselt lahendanud. Kinnipeetav väärtustab materiaalset heaolu, kasutades selle saavutamiseks ebaseaduslikke viise ning varasemalt ka vägivalda. Arvestades isiku senist käitumist, pole välistatud vabanemisel majanduslike probleemide lahendamiseks kiire tulu otsimine ebaseaduslikul teel. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, sh kuulumise eest kuritegelikku ühendusse, mis viitab teatud kuritegelikele hoiakutele. Sõnaliselt on isik motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuid siiani pole ta suutnud oma käitumist muuta ja on jätkanud rahalise kasu teenimist kuritegelikul viisil. Isik on katseajal olles toime pannud uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vitas Malinauskas tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.10.2020 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vitas Malinauskasele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 5 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Vitas Malinauskase lähedasteks on elukaaslane V L, kaks eelkooliealist last (M M ja A M), kinnipeetava õde (J R) ja vend (K M). Kinnipeetava vanemad on surnud. V L tõdes, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulus varem kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid valdavalt oli ja olevat tema tutvusringkond seaduskuulekat käitumist toetav. Rahvastikuregistris puuduvad andmed isiku registreeritud elukoha kohta, kuid kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabanemise korral koos elektroonilise valvega elama asuda endisesse elukohta aadressil xxxx. Kodukülastuse teostamise käigus kinnitas V L, et Vitas Malinauskas saab elama asuda nimetatud aadressile. Tegemist on 3toalise väga heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub V L ja millel kommunaalmaksete eest võlgnevused puuduvad. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Antud aadressil elavad V L ja nende kaks alaealist last. Kodukülastuse teostamise ajal vaadati koos V L sobiv koht elektroonilise valve aparaadi paigutamiseks, milleks on elutoas olev avatud nurk, kus on olemas elektripistik. Kuna sobiva kõrgusega (1 m) stabiilne pind elektroonilise valve aparaadi paigutamiseks puudus, siis lubas V L selle kinnipeetava vabanemise korral elektroonilise valve paigaldamise ajaks muretseda. Kuigi V L kinnitusel suudab ta Vitas Malinauskast vajadusel esialgu materiaalselt toetada, on kinnipeetaval võimalik vabanedes tööle asuda xxxx tegelevasse ettevõttesse xxxx. V I sõnul on Vitas Malinauskas töötanud antud ettevõttes ka varasemalt (umbes 8 aastat tagasi) ning ta iseloomustas kinnipeetavat tubli töötajana, kellega probleeme ei esinenud. V I sõnul on ettevõttel tööobjekte üle Eesti, kuid nad saaksid kinnipeetava puhul arvestada tema elektroonilise järelevalve omapäraga ning teda mitte suunata xxxx kaugemal asuvatele tööobjektidele. Isikul on varasemalt esinenud probleeme alkoholiga – ta on pannud alkoholijoobes toime kaks vägivaldset kuritegu. V L sõnul enne käesolevat vangistust Vitas Malinauskasel alkoholi ega narkootikumidega probleeme ei olevat olnud. Kinnipeetavat on varem ühel korral allutatud käitumiskontrollile, s.h kohaldatud elektroonilist valvet – kontrollnõuete täitmisega probleeme ei esinenud, elektroonilise valve ajakava täitmisel esines probleeme ühel korral (ei väljunud ajakava järgi), kuid edaspidi järgis täpselt ajakava. Kinnipeetav pani käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vitas Malinauskas tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.10.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vitas Malinauskasele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Vitas Malinauskas kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei tarvita sõltuvusaineid, kuna teeb sporti. 4 Karsket eluviisi on ta järginud
5. aastast kui vabanes. Ta helistab paljudele oma sõpradele. Ta ei tea, kas nad on kriminaalkorras karistatud või mitte. Nende isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras karistatud, ta ei suhtle. Tema arvele ei ole tulnud kuriteokaaslaselt raha. Ta ei tea sellest midagi. Võib-olla keegi annab raha tema elukaaslasele. Teda toetavad materiaalselt sõbrad ja sugulased. Vabanedes asuks ta tööle xxxx algul lihttöölisena, pärast õpib võib-olla midagi ära. Ta on seal varem töötanud xxxx. Tema vanemad surid, kui ta viibis vanglas. Vanemad toetasid materiaalselt tema lapsi. Tema tütar on praegu xxxx aastane ja poeg xxxx aastane. Tööandjaga ei ole nad veel palgast rääkinud. Ta on suuteline täitma kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kohus ta vabastab. Ta ei usu, et sellega mingeid probleeme tekib, sest perekond on esimesel kohal. Prokurör Helila poolt saadetud vastuses tema avaldusele on juttu kokkuleppest, et prokurör toetab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist, ka elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vitas Malinauskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vitas Malinauskase ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja esitas kohtule põhiasjas olnud ringkonnaprokuröri Diana Helila vastuse 05.01.2018 Vitas Malinauskase avaldusele. Vastuse kohaselt prokuratuuri juhtkonna 30.08.2017 nõupidamisest nähtub, et ennetähtaegsete vabastamiste puhul jäävad kehtima varasemad vangla, prokuratuuri ja kohtu vahel sõlmitud kokkulepped, sealhulgas ka kokkulepe selles, et esimese astme kuritegude osas ei pea kohus arvamust prokuratuurilt küsima. Prokuratuurilt küsitakse arvamust üksnes siis, kui tegemist oli kokkuleppemenetlusega ning vangla ei toetanud vabanemist. Juhul, kui kohus peaks küsima prokuratuurilt arvamust, siis nendevaheline kokkulepe on jõus. Kaitsja märkis, et tema kaitsealuse elektroonilise valve alla vabastamist ei toeta vangla oma iseloomustuses ning sellega on ühinenud ka käesolevas asjas osalev prokurör. Prokuröri seisukohast tulenevalt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega. Tartu Maakohus on teinud vangla iseloomustuse ja protsentidega seonduvalt lahendi, millega on kritiseerinud vangla metoodikat toetamise-mittetoetamise osas. Ka justiitsministeerium on sõna võtnud vangla poolt määratud riskiprotsentide osas ning teadaolevalt vangla toetab ennetähtaegset vabanemist, kui see protsent on kas 10 või
6. Sellist lähenemist on kritiseeritud, kuna selle hindamine tehakse mingi arvutiprogrammi abil, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid, näiteks inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuritegude koosseis. Selline metoodika ei vasta Eestis kehtivale kohtupraktikale, sest igaüks ja iga kuritegu on individuaalne. Vangla mittetoetamine tugineb ainult selle programmi analüüsil ja tõenäoliselt ei võta see arvutiprogramm aluseks positiivseid näitajaid. Käesoleval juhul on isikul vabaduses olemas kindel elukoht, perekond ja tal on garanteeritud töökoht. Tema kaitsealune selgitas, et tal on kaks last, tütar, kes on viieaastane, ning poeg, kes on kolmeaastane. Kahtlemata vangistuses viibimise ajal ei saanud kaitsealune oma lapsi materiaalset piisavalt toetada. PKS § 106 lg 2 esimese lause kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vitas Malinauskas ei saanud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita ning tema asemel tegid seda tema vanemad. Vitas Malinauskas selgitas kohtuistungil, et tema isa ja ema on surnud tema vangistuses viibimise ajal. Seega asenduskohustuse raames ei saa Vitas Malinauskase asemel keegi ülalpidamist anda tema lastele. Vabaduses on Vitas Malinauskasele garanteeritud töökoht töölisena. Seega elektroonilise valve alla vabastamisel saab Vitas Malinauskas anda oma lastele ülalpidamist ning olla materiaalseks toeks. Seega käesoleval juhul, individuaalsed asjaolud kaaluvad üle arvutiprogrammis koostatud metoodikat ning Vitas Malinauskas tuleb 5 elektroonilise valve alla vabastada. Samuti toetab Vitas Malinauskase elektroonilise valve alla vabastamist ka kriminaalasjas osalenud prokurör. Prokurör Diana Helila viitas kokkuleppele, millest kohtuistungil rääkis Vitas Malinauskas. Seega prokuratuur toetab elektroonilise valve alla vabastamist, kuna käesolevas asjas osalev prokurör tugineb ainult vangla argumentatsioonidele, mida on viimati kritiseeritud. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on selline tingimus Vitas Malinauskasel täidetud. Vangla iseloomustusest tulenevalt on Vitas Malinauskas vanglas töötanud majandustöödel abitöölisena, tööülesandeid on täitnud kohusetundlikult. See eelkõige viitab sellele, et Vitas Malinauskas ei ole kohanenud vangla subkultuuriga, kuna teadaolevalt subkultuuriga kohanenud isikud keelduvad majandustöödel osalemast. Tõsi küll, et Vitas Malinauskas on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samas käesoleval ajal on asjaolud muutunud (vanemate surm, mis välistab lastele ülalpidamise andmist nende poolt). Samuti viitab kaitsja Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele N Rec