RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 215123028 Otsuse kuupäev Tartu, 13. juuni 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik Koht

) § 758 lg 1 ja § 766 lg 1 järgi on raviarstil kohustus teavitada patsienti enne ravi alustamist raviplaanist, selle tulemustest ja teenuse eeldatavast maksumusest ning tal on õigus patsienti ravida alles patsiendi nõusoleku saamisel. Kuna hageja seda ei teinud, on kostjal õigus keelduda tasumisest.

1. Harju Maakohus tegi
2. märtsil 2017 kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid kostja menetluskulusid hagejalt välja ei mõistnud, kuna kostja seda ei taotlenud. Hageja taotlusel tegi maakohus
3. aprillil 2017 täiendava otsuse, millega lisas otsusele kirjeldava ja põhjendava osa. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osutas
4. juunil 2015 kostjale hambaraviteenust hinnaga 127 eurot 85 senti, millest kostja tasus hagejale 50 eurot, jättes maksmata 77 eurot 85 senti. Pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu

§ 758lg 1 mõttes.

Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama patsiendile teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat vajalikest töödest, töö mahust ja maksumusest nagu tuleneb

§ 766lgst 1.

Patsiendi teavitamist peab tõendama tervishoiuteenuse osutaja, kuna patsient ei saa tõendada negatiivset asjaolu.

§ 766

lg 3 kohaselt võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Tegu ei olnud erakorralise arstiabiga. Kostja avaldas rahulolematust hageja tööga

1. juunil 2015, s.o mõistliku aja jooksul pärast
2. juuni
3. a visiiti. Kostja selgitas, et soovis üksnes hambaäärte kohendamist ega nõustu tasuma juurekanalite laiendamise ja kahe röntgenpildi eest, mida ta ei tellinud. Ühtlasi selgitas kostja, et tal ei olnud soovi närvikanaleid avada ja täita ning korrektse teavitamise korral ei oleks ta seda teenust tellinud ega sellise raviga nõustunud. Patsiendi nõusolekut peab tõendama tervishoiuteenuse osutaja, kuna patsient ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja andis vaidlusaluse teenuse osutamiseks nõusoleku. Hageja kirjades on küll märge selle kohta, et kostja andis raviks nõusoleku, kuid kuna kirju ei allkirjastanud teenust osutanud arst, vaid hageja juhatuse liige, kes ise raviteenust ei osutanud ega seda pealt ei näinud, on need äärmiselt kaudsed tõendid ega tõenda veenvalt kostja nõusolekut. Kostja vastuväited on seda usutavamad, et ta jättis juba arstilkäigu päeval osa arvest tasumata ja on esitanud oma vastuväited soovimatu teenuse osutamise kohta mõistliku aja jooksul pärast visiiti. Hageja väitis kostja nõusoleku olemasolu alles nelja nädala möödumisel raviteenuse osutamisest ja kostjale arve väljastamisest ning kolm nädalat pärast kostjalt pretensiooni saamist. Hageja on kirjavahetuses ise möönnud, et kostja on hageja pikaajaline patsient. Kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks varem hagejale raviteenuste eest maksmata jätnud. Hageja ei täitnud raviteenuse osutamise kohustust nõuetekohaselt, sest rikkus kostja teavitamise ja nõusoleku saamise kohustust. Hageja väljus kostja juhistest ja osutas teenust ulatuses, milles kostja seda ei soovinud. Kuna hageja ei täitnud raviteenuse osutamise kohustust nõuetekohaselt, ei ole 2

§ 82lg 7).

Kostjal oli õigus jätta hagejale 102 eurot 92 senti maksmata, mistõttu on hageja 77 euro 85 sendi suurune nõue alusetu. Isegi kui hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud, on ta lepingut rikkunud ja kostjal oleks õigus keelduda tasu maksmisest ülalviidatud ulatuses ka

§ 101lg 1 p 2 alusel.

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning määras kostja menetluskulude suuruseks null eurot. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud otsust tehes menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustus nendega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kostja pöördus hageja poole probleemse hambaga ja soovis, et hambale paigaldatakse plomm, ei tõenda, et hageja teavitas kostjat diagnoosist, selgitas ravivõimalusi ja sai kostjalt nõusoleku selliseks raviks, mida hageja asus tegema. Patsiendi nõusolekut peab tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja andis vaidlustatud teenuse osutamiseks nõusoleku. Maakohus ei pidanud põhjendatult piisavaks tõendiks hageja vastust kostja pretensioonile. Vastuses on märgitud, et raviarst teavitas kostjat vajadusest puhastada hambajuure kanalit ning selgitas ravi kulgu ja eeldatavat maksumust ja patsient nõustus sellega. Vastuse on allkirjastanud hageja juhatuse liige, mitte kostjale teenust osutanud arst, ning vastusest ei nähtu, millel juhatuse liikme arvamus põhineb. Hageja ei palunud kuulata arsti tunnistajana üle ega esitanud muid tõendeid kostja teavitamise ja nõusoleku kohta. Kostja on algusest peale väitnud, et talle ei selgitatud tehtud ravi vajalikkust ja kui seda oleks tehtud, ei oleks ta sellega nõustunud. Ringkonnakohtu istungil jäi kostja selle juurde, et läks konsultatsioonile ega arvestanud raviga. Arst ei öelnud kostjale, et uut plommi ei saa asetada juurekanalit ravimata, ega selgitanud, millist ravi kostja vajab. Kui kostjale torud suhu pandi, ei saanud ta aru, et teda hakatakse ravima. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Maakohus kohaldas

§ 766lgt 3 õigesti.

Kostja nõusoleku puudumine välistab hageja õiguse saada tasu kõigi kostjale tehtud protseduuride eest. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu, kuid pooled vaidlevad selle üle, millise teenuse osutamises kokku lepiti. Hageja väljus kostja juhistest ning osutas teenust ulatuses, milles kostja seda ei soovinud. Kuigi juurekanali laiendamine, puhastamine ja täitmine võis olla objektiivselt näidustatud, on tegemist raviteenusega, mida ei saa patsiendi nõusolekuta teha. Kuna hageja rikkus teenust osutades lepingut, ei ole tal ka õigust nõuda

§ 761alusel tavalist või mõistlikku tasu.

Kostja hammast ei ole taastatud ning ei ole andmeid, et seda oleks olnud võimalik teha. Kostja haigusloost nähtub, et vaidlusalune hammas on murdunud 1 mm igeme piirilt. Seega ei ole hammas peaaegu säilinud. Hageja pakutud edasine ravi krooni paigaldamiseks on kallis ja kostja väitel ei saa ta seda endale lubada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3

§ 766lg 3 kohaldamisel.

See säte ei välista tervishoiuteenuse osutaja tasunõuet patsiendi teavitamata jätmise ja nõusoleku puudumise korral. Kohtud jätsid valesti kohaldamata

§ 761, mille järgi tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest igal juhul tasu maksta.

Kokkuleppe tuvastamise võimatuse korral tuleb tervishoiuteenuse osutajale maksta mõistlikku tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale kõik raviteenused, mille kohta ta kostjale arve esitas. Ekslik ja tõenditega vastuolus on kohtute järeldus, et kostja ei tellinud hagejalt hambaravitöid. Kostja on ise menetlusdokumentides tunnistanud, et pöördus hageja poole probleemse hambaga ja soovis plommi paigaldamist. Alles kohtuistungil asus kostja eitama, et ta leppis hambaravitöödes hagejaga kokku. Kuna hageja alustas teenuse osutamisega ja kostja nõustus sellega ega olnud sellele kohe vastu, on ta vähemalt kaudselt teenusega nõustunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3). Kostja nõusolekut kinnitab kaudselt ka arve osaline tasumine. Tervishoiuteenuse osutajalt ei ole mõistlik nõuda, et iga üksiku hambaravitöö kohta tuleb iga kord sõlmida kirjalik leping välistamaks hilisemat ravi ja tasu suuruse vaidlustamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja diagnoosiks oli pulpiit (hambaõõnes ja hambajuurtes paiknev põletik). Hageja on selgitanud, et sellisel juhul tuli kostjale teha juurekanalite ravi, kuna põletikulise juurega hambale ei saa plommi paigaldada. Ringkonnakohus on möönnud, et hamba juurekanali laiendamine, puhastamine ja täitmine võis olla objektiivselt näidustatud.

1. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, kohtute otsused muutmata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
3. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja olulisi asjaolusid (I). Seejärel hindab kolleegium hageja nõude lahendust lepingulisel alusel (II) ja edasi lepinguvälisel alusel (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
4. Hageja nõuab kostjalt maksmata tasu hambaravi eest. Seejuures tugineb hageja järgmistele põhilistele asjaoludele: • pooled sõlmisid kostja hambaraviks tervishoiuteenuse osutamise lepingu; • kostja pöördus hageja poole hambast välja tulnud plommi asendamiseks. Hageja osutas selleks vajalikke teenuseid. Põletikulisele hambale ei oleks võinud plommi asetada röntgenpildita ega juurekanalite ravita; • kostja andis raviks ja teenusteks nõusoleku.
5. Kostja on osaliselt keeldunud nõutud raha maksmast, väites põhiliselt järgmist: 4

§ 766

lgd 1 ja 3, väljudes kostja juhistest ning osutas teenust ulatuses, milles kostja seda ei soovinud; • kuna hageja ei täitnud raviteenuse osutamise kohustust nõuetekohaselt, ei ole tema tasunõue vaidlusaluste tööde eest sissenõutavaks muutunud (

§ 82

lg 7) ja tema

§ 761

alusel esitatud tasunõue on alusetu; • isegi kui hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud, on hageja lepingut rikkunud ja kostjal oleks õigus keelduda tasu maksmisest ülalviidatud ulatuses ka

§ 101lg 1 p 2 alusel.

1. Pooled ei vaidle kassatsioonimenetluses järgmiste oluliste asjaolude üle: • kostja pöördus
2. juunil 2015 hageja poole hambaraviteenuse saamiseks, kuna tema hambast oli eemaldunud plomm ning ta soovis vähemasti konsultatsiooni, teravate hambaäärte lihvimist ja plommi asetamist; • hageja tegi hambast röntgenpildid ning laiendas, puhastas ja täitis juurekanaleid; • hageja esitas kostjale teenuse eest 127 euro 85 sendi suuruse arve, mis on osutatud teenuste hind hageja hinnakirja järgi; • kostja tasus hagejale arvest 50 eurot; •
3. juunil 2015 saatis kostja hagejale kirja, milles väljendas rahulolematust hageja tööga; • hageja saatis
4. juulil 2015 kostjale meeldetuletuse, paludes lisaks tasutule maksta ära ka 77 eurot 85 senti, mida kostja ei teinud; • kostja hammast ei ole taastatud, hammas on murdunud 1 mm igeme piirilt, st ei ole peaaegu säilinud.
5. Kassatsioonkaebuses palub hageja nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Selline taotlus on vastuoluline. Kui tühistada mõlema kohtu otsused, saaks asja saata tagasi vaid maakohtule. Seega saab kaebuse vaid osaliselt rahuldada.
6. Kolleegium märgib, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes, mille menetlemisel maakohtus on lubatud teha menetluslikke lihtsustusi, st menetluslikult ei ole asja lahendamise standardid mh tõendamisel sama kõrged kui suurema hinnaga asjade puhul. Muu hulgas võis maakohus teha lahendi esialgu ka kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9, § 444 lg 4 esimene lause). II (A) 5

§ 758lg 1 tähenduses.

Hageja nõuab kostjalt hambaraviteenuse osutamise eest kokkulepitud või tavalist või mõistlikku tasu, tuginedes

§le 761. Tuvastatud asjaoludel ei ole leping tühine ja kostja ei ole ka esitanud avaldust lepingu tühistamiseks, mh eksimuse tõttu. 17.

§ 758

lg 1 esimese lause järgi kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama tervishoiuteenuse osutamise lepinguga oma kutsetegevuses patsiendile tervishoiuteenust, mh eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti ning teavitama teda tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb

§ 761

esimese lause järgi maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Kuna pooled sõlmisid hambaraviks lepingu, kostjale osutati tervishoiuteenust ja hageja nõuab selle eest hinnakirjajärgset tasu, on üldised tasu nõudmise eeldused

§ 761esimese lause mõttes täidetud.

Hageja nõude aluseks saab olla

§ 108

lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 18. Kohtud on põhjendanud hageja tasunõude osalist välistatust sellega, et hageja rikkus kostjat teenustest teavitamata ja tema nõusolekut saamata jättes

§ 766

lg-id 1 ja 3, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks või isegi kui muutus, oli kostjal õigus hageja lepingu rikkumise tõttu tasu maksmisest keelduda. (B) 19.

§ 766

lg 1 järgi peab tervishoiuteenuse osutaja teavitama patsienti tema läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest ning patsiendi soovil peab nimetatud teabe esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 766

lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul, mis peab tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eeltoodust tulenevalt võib osutada patsiendile tervishoiuteenust üldjuhul üksnes pärast tema teavitamist ja tema nõusolekul (v.a

§ 766lgtes 4–6 ja § 767 lgs 1 sätestatud juhtudel; vt ka Riigikohtu 11.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3213111, p 12).
2. Kolleegium ei nõustu aga kohtutega, et eelnimetatud kohustuste rikkumise tagajärjeks on see, et kostja ei pea osutatud teenuse eest hagejale tasu maksma. 20.
3. Kolleegiumi arvates on patsiendi teavitamise kohustuse eesmärk nii

§ 766

lg 1 kui üldiselt ka

§ 758

lg 1 esimese lause järgi tagada patsiendi informeeritus tervishoiuteenuse kui isikliku iseloomuga teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest, ravi kestusest ja olemusest. See on vajalik esmajoones selleks, et patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi ravi või ravimeetodiga või mitte (

§ 766

lg 3).

§ 766lg 3 ei reguleeri lepingu sõlmimise tahteavaldusi, vaid ravitoimingu tegemiseks nõusoleku andmist. Lepingueelse 6

§ 14

lg 2 järgset üldist teavitamiskohustust asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. 20.2. Nimetatud normide eesmärk ei ole kaitsta patsienti tasunõuete eest teavitamata jäetud ja soovimatu raviteenuse eest. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus patsienti teavitada ja saada temalt nõusolek sõltumata sellest, kes teenuse eest tasub. Teavitamis- ja nõusolekukohustuste rikkumisega kaasneb esmajoones patsiendi õigus nõuda kahju hüvitamist. Eelnevat kinnitab eriregulatsioonina ka

§ 761

, mille järgi tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu ning patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.

1. See, kas tervishoiuteenuse osutajal on teise lepingupoole (reeglina patsiendi) vastu lepinguline tasunõue, tuleb lahendada üldiste lepinguõiguslike reeglite järgi, hinnates, kas teenuse osutamise õiguslikuks aluseks oli leping või mitte ning kas ja millist tasu selle eest saab nõuda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda hinnata. 21.
2. Tuvastatud asjaoludel pöördus kostja hageja poole hamba tõttu, mille plomm oli eemaldunud, soovides enda väitel konsultatsiooni, teravate hambaäärte lihvimist ja plommi asetamist. Kostja tegi hambast röntgenpildid, tuimestas limaskesta, laiendas, puhastas ja täitis juurekanaleid. Kohtud tuvastasid, et hageja ei teavitanud kostjat eelnevalt nimetatud toimingutest ega saanud neiks kostja nõusolekut. 21.
3. Leping sõlmitakse

§ 9

lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse

§ 759

järgi muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul. Tervishoiuteenuse osutaja on

§ 760

järgi kohustatud osutama tervishoiuteenust isikule, kes seda taotleb, kui taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ja tervishoiuteenuse osutamise lepingu tüüptingimustega. Tuvastatud asjaoludel on võimalik, et hageja nõustumus kostja pakkumusega võis olla nt muudatustega nõustumus

§ 21mõttes.

Tervishoiuteenuse osutamise lepingule ei ole vorminõuet ette nähtud, st see võib olla sõlmitud ka suuliselt (

§ 11lg 1).

See, milles pooled kokku leppisid, tehakse kindlaks lepingut tõlgendades. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse

§ 29lg 1 esimese lause järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut

§ 29

lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada

§ 29

lgs 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki ning selle sõlmimise asjaolusid. Kolleegiumi arvates tuleb selgeks teha, milles pooled kokku leppisid. Seda ei ole kohtud tuvastanud ja asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha. 21.3. Kui hageja osutatud teenused olid vajalikud ja tavalised plommi asendamiseks ning hageja hinnakiri oli kostjale eelnevalt mõistlikult kättesaadav, võib teenuseid lugeda lepingu alusel osutatuks ja kostja peab nende eest ka tasuma. Kostja peab tasu maksma isegi siis, kui teda igast toimingust eraldi ei teavitatud ja tema nõusolekut ei saadud. 7

§ 762

esimese lause järgi vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping

§ 619mõttes.

Tegu ei ole eelduslikult töövõtulepinguga

§ 635

lg 1 tähenduses, kuna patsiendile ei lubata tervenemist (

§ 766lg 2).

Kuigi

§ 621

lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, siis sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Seega ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus ravist keelduda. 21.4. Ringkonnakohtu otsuse p 26 järgi on kostja hammas murdunud igeme piirilt ega ole peaaegu säilinud. Kui kostja pöördus hageja poole plommi asetamiseks, kuid hageja osutas talle teenuseid hambakrooni taastamiseks, ei saa vähemasti eeldada teenuste osutamist kokkuleppel. Patsiendil peab olema endal õigus otsustada, kas ta soovib muu (kallima) teenuse osutamist või mitte. Ettevõtjal ei teki sarnaselt tarbijaga tellimata asja saatmise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise korral tarbija vastu nõudeid (

§ 99lg 1 esimene lause).

Sarnaselt võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel ja sellest teatamata jätmisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist üksnes ulatuses, milles tellija on rikastunud (

§ 639lg 2 kolmas lause; vt ka Riigikohtu 12.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 32110214, p 26).
2. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7 esimene lause).

Pooled ei vaidle selle üle, et arves nimetatud teenused osutati ja arve esitati kostjale, st üldkorras muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja tasus arve osaliselt. Küsimus on vaid selles, kas teenuste õiguslikuks aluseks oli poolte kokkulepe. 23. Tuvastatud asjaoludel ei ole hageja teenust osutades rikkunud kohustust, mis annaks kostjale aluse keelduda tasu maksmise kohustuse täitmisest

§ 110

või 111 alusel ega ka neile sätetele üldiselt viitava

§ 101lg 1 p 2 alusel, mida nimetas otsuses ekslikult maakohus (maakohtu otsuse p 23).

Nende sätete alusel oleks kostjal õigus keelduda ajutiselt maksmisest, kui hageja peaks tasu saamiseks täitma veel mingi kohustuse või kõrvaldama puuduse. Nii see aga ei ole. Kostja on soovinud keelduda raha maksmisest lõplikult, soovimata hagejalt veel mingi kohustuse täitmist või puuduse kõrvaldamist. Ka ei ole kostja alandanud hinda

§ 112

alusel ega esitanud kahju hüvitamise nõuet

§ 115

lg 1 alusel kohustuse rikkumisest tulenevalt ja tasaarvestanud seda hageja tasunõudega. Tuvastatud asjaoludel ei ole kumbki pool tervisehoiuteenuse osutamise lepingust taganenud ega seda üles öelnud. Vaidlust ei ole selle üle, et teenused osutati kostjale iseenesest nõuetekohase kvaliteediga, st puudusteta. 8

§ 766lg 3 mõttes, mitte aga lepingu sõlmimise tahteavalduste seisukohalt.

26. Ehkki seadus ei näe ette patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku kohustuslikku vorminõuet hambaraviteenuse osutamisel, on teavitamise ja nõusoleku saamise tõendamine tervishoiuteenuse osutaja ülesanne. Nimelt peab tervishoiuteenuse osutaja

§ 769

esimese lause järgi patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. See puudutab ka lepingu sisu. Patsienti tuleb teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üksnes tema soovil (

§ 766

lg 1 teine lause) ning patsient peab andma nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis siis, kui tervishoiuteenuse osutaja seda nõuab (

§ 766lg 3 teine lause).

III

1. Leidnud, et hagejal puudub kostja vastu nõue lepingu alusel, jätsid kohtud põhjendamatult kontrollimata, kas hagejal võib tuvastatud asjaoludel olla nõue kostja vastu lepinguvälisel alusel.
2. Kui asja uuel läbivaatamisel leitakse, et hagejal ei ole kostja vastu lepingust tulenevat tasu maksmise nõuet, tuleb hageja nõuet kontrollida ka lepinguvälisel alusel. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi ka ise seadust. Kaebuse õiguslike põhjendustega ei ole seotud ka ringkonnakohus ega Riigikohus (TsMS § 652 lg 8 ja § 688 lg 2). Kuna kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, peab kohus võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).
3. Kolleegiumi arvates ei ole välistatud, et hageja nõue on käsitatav käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja mõistliku tasu maksmise nõudena

§ 1023lgte 1 ja 2 alusel.

Tuvastatud asjaoludel võiks tegemist olla juhtumiga, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (

§ 1018lg 1 pd 1 ja 2).

Samas on soodustatu teavitamine nõutav ka käsundita asjaajamise puhul (

§ 1020; vt ka Riigikohtu 7.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3214411, p 33).
2. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude puudumisel ei välista kolleegium ka

§ 1042järgset kulutuste hüvitamise nõuet.

Kuigi

§ 1042

lgs 1 räägitakse õigusliku aluseta kulutuste tegemisest teise isiku esemele, saab seda kolleegiumi arvates laiendavalt tõlgendada ka kulutuste tegemisel füüsiliselt teisele isikule. 9

§ 1024

lg 4 mõttes, kusjuures heausksuse üle otsustamisel on oluline, kas asjaajaja on järginud teavitamiskohustust

§ 1020järgi.

Seejuures tuleb arvestada kulutuste kasulikkust patsiendile ja tema kavatsusi enda ravi suhtes. IV

1. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
2. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel hagejale tagastada. Henn Jõks 10