Obsah (10)
§ 701§ 371§ 381§ 235§ 388§ 377§ 378§ 384§ 173§ 149RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-16889 Määruse kuupäev Tartu, 13. juuni 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Aktsiaseltsi T
§ 701lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tühistada.
Kolleegium teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebused rahuldatakse. 4
(7)2-17-16889
- Hageja on hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõude kostjate kui oma lepingupartneri (Bauschmidti) juhatuse liikmete vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et Bauschmidt on pankrotis ega suuda võlausaldajate tagamata nõudeid rahuldada.
- Kolleegium on varem selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige
§ 371
lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (
§ 371lg 2, § 423 lg 2) (vt Riigikohtu 3.
veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Samuti on kolleegium varem selgitanud, et
§ 381
lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada.
§ 235
kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistama kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab kohus hagi tagada vaid siis, kui esinevad
§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (vt Riigikohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 15). Hageja nõue on kolleegiumi varasema seisukoha järgi õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Kolleegium jääb eelnimetatud seisukohtade juurde.
- Hageja on hagi alusena tuginenud sellele, et tema ja Bauschmidti vahel oli sõlmitud seltsinguleping ning selle muutmise leping ja et nende lepingute järgi kohustus Bauschmidt andma hagejale üle rahasumma kui seltsinguvara. Samuti on hageja tuginenud sellele, et seltsinguvara üleandmise kohustus oli Bauschmidti juhatuse liikmetel hageja kui teise seltsinglase vastu ja jättes selle kohustuse täitmata, rikkusid kostjad VÕS § 589 lg-t 1, mis on hageja kui võlausaldaja kaitseks kehtestatud norm. Maakohus hagi õiguslikku perspektiivikust ei käsitlenud ja märkis oma määruses üksnes seda, et nõuet on piisavalt põhistatud. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et VÕS § 589 lg 1 on oma olemuselt võlausaldaja kaitseks kehtestatud säte ja selles sättes ettenähtud kohustuse rikkumine toob kaasa äriühingust seltsinglase juhatuse liikmete vastutuse teise seltsinglase ees.
- Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et õige on kostja I määruskaebuse seisukoht, et viidatud norm näeb ette üksnes seltsinguvara tekkimise aluse ja vararežiimi. VÕS § 589 lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Viidatud säte ei ole võlausaldaja kaitseks kehtestatud norm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Iseenesest on õige ringkonnakohtu viide, et juriidilise isiku juhatuse liige võib osal juhtudel vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse sätete alusel, kuid selline vastutus on erandlik. Selleks, et võlausaldaja saaks esitada oma lepingupartneri juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku 5
(7)2-17-16889 võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikohtu
- veebruari
- a otsus nr 3-2-1-188-12, p 12;
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). tsiviilasjas Kuna hageja ei ole praegusel juhul toonud hagis esile asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et kostjad on rikkunud hageja kui võlausaldaja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, ei oleks hagi sellistel asjaoludel võimalik rahuldada, isegi kui eeldada hageja väidete õigsust.
- Kolleegium nõustub kostja I määruskaebuse väitega, et hageja on sisuliselt samastanud kostjate ja Bauschmidti kohustused, kuid juriidilise isiku juhtorgani liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees. Isegi kui Bauschmidt oleks seltsinglasena jätnud täitmata oma kohustuse hageja kui teise seltsinglase ees, ei saaks selle kohustuse täitmata jätmisest tulenevat nõuet esitada Bauschmidti juhatuse liikmete vastu (vt ka Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03, p-d 21–23).
- Õige on ka kostjate määruskaebuste väide, et seltsinguvara üleandmise nõue, mis ühel seltsinglasel võib teise vastu olla, saab vähemalt üldjuhul tekkida siis, kui seltsing lõpetatakse. Seltsingu lõppemise alused näeb ette VÕS § 596 ja mh lõpeb seltsing seltsinglase pankroti väljakuulutamisega (VÕS § 596 lg 1 p 7). Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine (VÕS § 600 lg 1). Praegusel juhul ei ole hageja eeltoodud asjaolusid hagis esile toonud.
- Seega tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
§ 388
lg 6 kohaselt omandavad kostjad I ja II hagi tagamise tühistamisel hüpoteegi ja nende taotlusel kustutatakse kohtulikud hüpoteegid hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Keelumärke kustutamiseks tuleb kostjal III esitada käesolev määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Märke kustutamiseks ei ole vaja hageja nõusolekut (kinnistusraamatuseaduse § 496). 18. Kostjad on määruskaebustes väitnud, et praegusel juhul on hagi tagamise eeldused täitmata ja et kohtud ei ole oma lahendeid selles osas piisavalt põhjendanud. Kostjad on leidnud, et kohtud on rikkunud hagi tagamise taotluse lahendamisel diskretsioonipiire. Kolleegium on varem leidnud, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (
§ 377
lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (
§ 378
lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (
§ 378lg 4 esimene lause) (vt nt Riigikohtu 10.
jaanuari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 19). Kolleegium on seisukohal, et kohtud on praegusel juhul oma lahendeid hagi tagamise eelduste osas põhjendanud ega ole diskretsiooni piire ületanud.
- Kostja III on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi mh sellega, et ei kuulanud teda enne hagi tagamise määruse tegemist ära.
§ 384
lg 3 teise lause kohaselt võib kohus kostja enne ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Praegusel juhul ei ole tegu õigussuhte esialgse reguleerimisega, vaid rahalise nõudega hagi tagamisega. Kohtu otsustus jätta kostja ära kuulamata on tulenevalt
§ 384lg-st 3 diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud 6
(7)2-17-16889 diskretsiooni piire. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul neid piire ületatud ei ole ja maakohus ei ole kostja III ära kuulamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud. 20. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus
§ 173
lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 21. Kostjate määruskaebuste rahuldamise tõttu tuleb määruskaebustelt tasutud kautsjonid
§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull Henn Jõks Tambet Tampuu 7
(7)