1-14-535/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 17.04.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-535 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Veiko Lõometsa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VEIKO LÕOMETS, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 37201215217, Karistuse kandmise algus 18.08.2013 ja lõpp 18.08.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.04.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VEIKO LÕOMETS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Veiko Lõometsale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Veiko Lõometsa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega tunnistati Veiko Lõomets süüdi KarS § 113 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.08.

1. 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Veiko Lõometsa vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on aru saanud, mida valesti tegi ja on oma vigadest õppinud. Soovib vabanemisel ehitusele tööle asuda. Vanglas õppis hotelli hommikusöögi valmistajaks, pärast seda töötas sööklas. Selgitab, et sattus vanglasse, kuna xxxx tekkis intsident pargis, politsei tuli ja ajas nad ära, peale mida mindi laiali. Ta istus ausamba serval ja siis tuli üks mees, kes lõi teda ilma põhjuseta, mistõttu ta lõi teda vastu. Isik läks koju ja järgmisel päeval leiti mees surnuna. Selgitab, et soovis küll, et advokaat kaebaks otsuse edasi, kuid ta ei teinud seda, vaid ütles, et sel ei ole mõtet. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, mis on teda mõtlema pannud. Vabanemisel läheb ema juurde elama ning on kindel, et kui teda välja lastakse, siis suudab ilma alkoholita olla, sest on aru saanud, kuhu see teda viis. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isiku poolt toimepandavad kuriteod muutnud raskemaks. Varem pani toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on vägivaldne isikuvastane kuritegu (tapmine), mida soodustas alkoholi tarvitamine. Samuti on kinnipeetaval käesoleval ajal vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium isiku puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vanglas hommikusöögiteenindaja eriala ning osales ka puidupingitöölise eriala õppes, kuid ei lõpetanud. Samuti läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning töötas vangla majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. On avaldanud soovi töötada vanglas ka edaspidi, kuid iseloomustusest nähtuvalt korduvate distsiplinaarrikkumiste tõttu töötamist ei võimaldata. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad pensionärist ema ja kasuisa ning korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetavale on garanteeritud ka töökoht, mis tagab talle kindla igakuise 2 sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas töötas enne vangistust mitteametlikult ja tegi juhutöid, samuti kuritarvitas alkoholi. Viimane raske kuritegu on toime pandud tugevas alkoholijoobes olles, samuti on katseajal olles rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Enda sõnul teadvustab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid ei ole siiani teinud midagi, et muuta enda elustiili. Isiku suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ning kuna isik on kuriteo toime pannud grupis, on põhjust eeldada tema mõjutatavust teiste poolt. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et isiku poolt toime pandud kuriteo näol on tegemist raske isikuvastase kuriteoga ning isik ei ole kohtu hinnangul ära kantud karistusest teinud piisavalt järeldusi, et ka vangistuses näidata üles tahet muutuda, rikkudes vangistuses ettenähtud korda, samuti on kohtu hinnangul isikule määratav katseaeg ligikaudu 4 aastat liiga pikk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt. Kuivõrd ka käesolev kuritegu on toime pandud katseajal olles, leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Isiku ennetähtaegset vabastamist vangistusest ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Veiko Lõometsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, asendades selles põhjenduse, mille kohaselt on Veiko Lõometsa kriminaalkorras karistatud kuus korda, põhjendusega, mille kohaselt on Veiko Lõometsal kaks kehtivat kriminaalkaristust.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 17.04.2018 kohtumäärus 1-14-535 jõustus
6. juunil
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3