Obsah (7)

§ 238§ 126§ 180§ 318§ 175§ 179§ 417

1-17-6907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuaril 2018. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Marian Venno

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ning mõista Ivan Galetko kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.06.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Ivan Galetkole kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 01.09.2016.

a ütluste olustikuga seostamise protokolli lisaks olev DVD plaat videosalvestisega.

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõend - pann.

Välja mõista Ivan Galetkolt sundraha osa 200 (kakssada) eurot. 200 (kakssada) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile kandes ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgituseks märkida: „Ivan Galetko, 1-17-6907, menetluskulud 16.01.
2. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest 2366 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord.

§ 318

lg 3 p 1 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. jaanuarist 2018. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav alates 07. veebruarist 2018. a. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav või tema kaitsja esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates süüdistatavale kohtuotsuse tervikteksti kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. 2 Süüdistuse sisu, mida kohus arutas. Ivan Galetkot süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 09.11. kuni 13.11.2014 (täpset kuupäeva eeluurimise käigus tuvastada ei õnnestunud) Tartu linnas Lehe tn pikendusel asuvate aiamajakeste juures tekkinud konflikti käigus, tungis kallale S.K.le (K.), keda lõi 3-5 korda metallist panniga vastu pead. Nende löökidega tekitas Ivan Galetko S.K.le pea kinnise tömp trauma kõvakelmealuse verevalamuga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse. S.K. suri rünnaku käigus tekitatud vigastustesse 24 tunni jooksul. Teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud surm, pani Ivan Galetko toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu järeldused. Kohus arutas süüdistust lühimenetluses. Ivan Galetko tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Süüdistatav ei taotlenud enda küsitlemist. Viimases sõnas süüdistatav kahetses tegu ja palus kannatanu ees vabandust. Süüdistatava väitel ta ei tahtnud inimest tappa. Kohus võtab otsuse tegemisel aluseks kriminaaltoimikuga kohtule esitatud järgmised tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 1-9); surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt (tl 11-21); kannatanu ülekuulamise protokoll (tl 22-23); tunnistajate G.T. täiendava ülekuulamise protokoll (tl 33-37); isiku äratundmiseks esitamise protokoll (tl 38-40); tunnistaja S.T. täiendava ülekuulamise protokoll (tl 33-37); isiku äratundmiseks esitamise protokoll (tl 45-47); ütluste ja olustiku seostamise protokollid (tl 48-61, 82-84); asitõendi vaatlusprotokoll (tl 62-64); kahtlustatava ülekuulamise protokoll (tl 69-71); kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokoll (tl 72-74); vastastamise protokollid (tl 77-81); surnu kohtuarstlik täiendekspertiisiakt (tl 66-67); karistusregistri andmed (tl 88-96). KarS § 118 lg 1 koosseisulisteks tunnusteks on tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud: 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või 7) surm. Kannatanu A. K. ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 14.11.2014. a kella 12.10 paiku tuvastati Tartus, Lehe tänava lõpus asuvas putkas S.K. vägivallatunnustega surnukeha. Putkaks nimetatud aiamaja asus Tartus Lehe XXX ja Lehe XXX vahelisel alal. Surnukeha leidis kannatanu A. K., kes läks temale teadaolevasse kohta oma isa vaatama. Kannatanu ei tundnud surnud meesterahvas esialgu ära. Kannatanu helistas numbril 110. Teda ühendati kiirabiga. Kiirabi tuvastas kohapeal isiku surma ja andis paberid üle kohale jõudnud politseile. 18.11.2014. a käis kannatanu Lehe tänava lõpus asuvast putkast leitud surnukeha tuvastamas ja tundis ära oma isa S.K.. Surnu ekspertiisiaktiga on tõendatud tekitatud vigastuste liiki ja maht. S.K. surnukehal esinesid järgmised vigastused: kõvakelmealune verevalam vasakul (ca 155

1. ml)peaaju vasaku külgvatsakese kompressiooniga, verevalumid vasaku oimulihases ja kõõlustunud vasakul oimupiirkonnas, põrutushaavad näol vastu kulmu ja ninajuure piirkonnas, nahaalused verevalumid näol ninajuure piirkonnas, mõlema silmalaugudel ja mõlemal põsel, põrutushaav ülahuulel, verevalum ülahuule limaskestal, nahamarrastus paremal jalalabal. Vigastused võivad olla saadud orienteeruvalt kuni 24 tundi enne surma saabumist. Vigastused võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Näopiirkonnas paiknevad haavad võivad olla saadud löökidest kõva tömbi eseme serva või nurgaga või kukkumisest vastu kõva tömbi eseme serva või nurka. Kõik surnukehal esinenud 3 vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel. S.K. surma põhjuseks on pea kinnise tömp trauma kõvakelmealuse verevalamuga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse. S.K. surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8 päeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et S.K. juures aiamajas toimus 2014. a sügisel pikema perioodi jooksul joominguid, kus osalesid erinevad inimesed. Tunnistajad teavad, et S.K. juures on käinud Vanja-nimeline mees ja nad on koos joonud. Tunnistaja G.T. ütluste järgi ühel päeval tuli S.K. oma aiamajast lähedal asuva kuuri juurde, kus olid tunnistajad G.T. ja S.T. ning küsis peaparandust. Varsti tuli samast suunast Vanja-nimeline isik. Tunnistajad ja S.K. istusid lõkke ääres lähestikku pinkidel, lõkke ääres oli maas metallist pann, millega tunnistajad tegid tavaliselt süüa. Vanja-nimeline isik tuli lõkke äärde, võttis sõna lausumata maast panni ja lõi sellega neli-viis korda jõuliselt vastu S.K. pead. Löögid olid järjestikku kiirelt üksteise järel. Vanja oli lüües püsti ja S. istus pingil. Löögid tulid ülevalt alla, võimalik et lagipähe või otsa ette. S.l ei olnud peas peakatet. Kõik toimus kiiresti ja ootamatult, et tunnistaja G.T. ei jõudnud vahele minna. Pärast lööke tõusis S.K. püsti ja läks oma aiamajakese suunas. See oli viimast korda, kui tunnistaja G.T. S. nägi. Tunnistaja käskis Vanjal minema minna. Vanja viskas panni maha ja läks Hiinalinna viiva suure tee äärde. Tunnistaja S.T. ütlused kinnitavad tunnistaja G.T. ütlusi Vanja-nimelise isiku poolt S. löömise kohta. Tunnistaja elas koos G.T.ga Hiinalinnas taga asuvas aedlinnakus ühes kuuris, millest 30 meetri kaugusel elas S. oma aiamajas. S. tuli tunnistajate juurde esimesena ja seejärel tuli Vanja. Tunnistaja nägi Vanja käes metallist panni, millega Vanja lõi S.le vastu pead. Tunnistaja tajus kolme lööki. Löögid olid järjest ja täiest jõust. Pärast lööke oli pann kõverdunud. Tunnistaja ei näinud, kui Vanja panni võttis, kuid teab, et lõkke ääres oli alati pann, millega tunnistaja sööki valmistas. Pann jäi pärast löömist lõkke äärde. Hiljem viskas tunnistaja panni põõsastesse. Isiku äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et tunnistajad G.T. ja S.T. tunnevad Vanja-nimelises isikus ära Ivan Galetko. Tunnistajad kinnitavad, et äratuntud isik on isik, kes lõi S.K.it korduvalt panniga pähe. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll kinnitab tunnistaja S.T. ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja näitab, kus asus aiamaja, kust 14.11.2014. a leiti S.K. surnukeha ning kuuri asukohta, kus elasid tunnistajad. Tunnistaja näitas sündmuse toimumise kohta, S.K. panniga löömise kohta ning osutas kohale, kuhu tunnistaja viskas panni. Kättenäidatud kohast 4-5 meetri kauguselt võsas tuvastati puulehtede ja olmeprügi all varrega metallist pann. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab kuriteo toimepanemise vahendit. Kohtule esitati asitõendina must metallist pann, mille kogupikkus koos käepidemega on 47,3 cm ja panni seinte paksus on 2 mm. 26.08.2016. a ekspertiisimäärusega määrati täiendav surnu kohtuarstlik ekspertiis ja eksperdi käsutusse anti sündmuskoha vahetust lähedusest tuvastatud tunnistaja poolt kättenäidatud pann. Surnu kohtuarstlik täiendekspertiisiakt 29.11.2016. a kinnitab, et S.K. surnukehal esinenud vigastused või osa neist võivad olla tekitatud eksperdile esitatud panniga. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Tunnistajad tajusid vahetult toimunud sündmusi. Tunnistajate ütlused on omavahel haakuvad ja kirjeldavad toimunud sündmusi samasuguselt. Tunnistajate ütlusi kinnitavad teised tõendid, sündmuskohalt leitud asitõend ja täiendekspertiisisakt, mis peab võimalikuks asitõendiks oleva panniga S.K.ile vigastuste tekitamist pea piirkonda. Kahtlustatava ütlusi löömiseks kasutatud vahendi kohta, samuti sündmuse pealtnägijate puudumise kohta hindab kohus mitteusaldusväärseteks. 16.06.2016. a kahtlustatavana ülekuulamisel andis Ivan Galetko ütlusi, et ta läks S. juurde jooma. Joomise käigus tekkis neil tüli ja S. lõi kahtlustatavat ühe korra näkku. Seejärel lõi kahtlustatav S. 4 ühekorra rusikaga näkku ja tabas teda suu alla rusikaga. Järgmisena lõi kahtlustatav S. ühekorra jalaga näkku. Ta märka, et S. tuleb alumise huule alt verd. Kahtlustatav võttis maast puust neljakandilise tabureti jala ja hakkas sellega S.d vastu pead peksma, lõi vähemalt 4 korda. Mäletab, et löögid tabasid S.d lagipähe, pea küljepiirkonda ja tabas ka nägu. S.l tuli alumisest huulest verd ja pea oli samuti verine. Kahtlustatav ei tea, et löömist keegi pealt nägi. Peksmise järel läks S. oma aiamajakesse magama. Kahtlustatav sõitis bussiga linna. Kui kahtlustatav hiljem kuulis tuttavalt, et S. on surnud, hakkas ta kartma, et tema löögid võisid S. tappa. Kahtlustatava hilisemal ülekuulamisel väidab kahtlustatav, et ta ei tunne G.T.. S.T. oli löömise ajal oma majakeses. Kahtlustatav S.ga olid majakese kõrval. Kahtlustatavat vastastati S.T. ja G.T.ga. Vastastamisel kahtlustatav väitis, et löömise järel tuli S.l verd. Kumbki tunnistajatest S.l vigastusi ja verd ei näinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid vastastamisel panni kasutamist löögivahendina ja lööke katmata pähe. 01.09.2016. a ütluste olustikuga seostamisel osutas Ivan Galetko kohale, kus tal toimus S.K.ga konflikt, ütluste olustikuga seostamine on salvestatud videole. Sündmuse toimumise koha osas tõendid haakuvad. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud tegu on tõendatud. Ivan Galetko peksis S.K.it tekkinud tüli järel sündmuskohalt võetud metallist panniga 3-5 korda pähe. Löökidega tekitas Ivan Galetko S.K.ile pea kinnise tömp trauma kõvakelmealuse verevalamuga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse. Tunnistajate kirjeldatud löökide suund (ülevalt alla) ja löömiseks kasutatud vahend, varrega metallist pann, samuti pannil tuvastatud külje muljumine kinnitab löögijõudu. Löömisel vastu inimese peakatteta pead deformeerus panni külgmine serv. Asitõend ja täiendekspertiisiakt kinnitavad tunnistajate ütlusi, et S.K.ile tekitati vigastused sündmuskoha vahetust lähedusest tuvastatud panniga. Vigastused võisid olla saadud orienteeruvalt kuni 24 tundi enne surma saabumist. S.K.i surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8 päeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Teo toimepanemise aega ei ole uuritud tõenditega võimalik täpsemalt määratleda. Ekspertiisiaktiga on tõendatud surma saabumise ligilähedane aeg ja see on süüdistuses märgitud ajavahemikus. Kahtlust ei ole selles, et rasked tervisekahjustused tekitas Ivan Galetko S.K.it pähe pekstes. Kuigi ekspertiisiaktiga S.K.il tuvastatud kõik vigastused ei ole seostatavad panniga löömisega, on Ivan Galetko poolt tekitatud vigastused otseses põhjuslikus seoses eluohtlike vigastuste tekitamisega. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekkimise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et pea kinnine tömp trauma: kõvakelmealune verevalam vasakul (ca 155
2. ml)peaaju vasaku külgvatsakese kompressiooniga, verevalumid vasaku oimulihases ja kõõlustunud vasakul oimupiirkonnas, põrutushaavad näol vastu kulmu ja ninajuure piirkonnas, nahaalused verevalumid näol ninajuure piirkonnas, mõlema silmalaugudel ja mõlemal põsel, põrutushaav ülahuulel, verevalum ülahuule limaskestal, on vigastused, mis põhjustavad elaval inimesel koosvõetuna eluohtliku tervisekahjustuse. Eelnimetatud eluohtlikud vigastused on põhjustanud Ivan Galetko panniga vastu pead löömisega. Tõendatud on oht S.K.i elule tulenes otseselt panniga vastu pead löömisest. Kohus on jõudnud järeldusele, et Ivan Galetko pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Lüües teist inimest jõuliselt küllaltki suure ja kõva esemega katmata lagipähe peab lööja vähemalt võimalikuks ohvri elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamist ja möönab seda, st tegutseb tagajärje suhtes kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Lüües S.K.it korduvalt pea piirkonda raske metallist panniga pidas Ivan Galetko võimalikuks raske kehavigastuse tekitamist ja möönis seda. Kuigi kohus hindas süüdistatava kahtlustatavana antud ütlusi kuriteo toimepanemise viisi ja vahendite kohta mitteusaldusväärseteks, kinnitavad ka kahtlustatava enda ütlused kaudse tahtluse olemasolu. Kahtlustatav ei eita löömist, kuid kirjeldades peksmist rusikaga, jalaga ja puust tömbi 5 esemega. Löögid olid korduvad ja löödud pea piirkonda. Ka süüdistatava enda versioon S.K.ile vigastuste tekitamisest kinnitab raskete tervisekahjustuste tekitamise võimalikkust ja vähemalt selle möönmist. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tahtlust surma saabumiseks. S.K. kõndis sündmuskohalt omal jalal ära ja tema surm saabus hiljem. Kohus on jõudnud järeldusele, et S.K.i surma suhtes on tegemist ettevaatamatusega. Peksmisega raskeid tervisekahjustusi tekitades jäi süüdistatav ükskõikseks tagajärje suhtes ja lahkus sündmuskohalt. Ivan Galetko, tekitades tahtlikult S.K.ile objektiivselt eluohtliku tervisekahjustuse, mille eluohtlikust ta kohe ise võimalikuks ei pidanud, kuid oleks pidanud pidama oma varasema elukogemuse tõttu. Ivan Galetkol on karistusregistri andmetel kehtiv karistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm). Surma suhtes oli süüdistatav ettevaatamatu hooletuse vormis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.10.2010. a otsuse nr 3-1-1-57-10 p 7.2 märkinud, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt tuleb süüdlase tegevus kvalifitseerida KarS §-de 117 ja 118 kogumina juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2007. a otsus nr 3-1-1-77-07, p 4.2). Süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal kehtis KarS § 118 lg 1 kuuepunktilises redaktsioonis. 01.07.2015. a jõustunud seadusemuudatusega lisandus KarS § 118 lg 1 7. punkt – surm. KarS § 5 lg 3 järgi ei ole seadusel tagasiulatuvat jõudu ja seetõttu ei ole arutatav süütegu kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Enne 01.07.2015. a toime pandud kuriteod, mis praegu vastavad KarS § 118 lg 1 p 7 koossseisule, tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu põhjendus karistuse osas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. KarS § 63 lg 1 järgi tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, antud juhul KarS § 118 lg 1 ettenähtu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel (tl 88-96, 147-151) on Ivan Galetkol viis kehtivat kriminaalkaristust ja 28 kehtivat väärteokaristust. Erinevatel aegadel tehtud karistusregistri väljatrükid on samade andmetega, aasta möödudes ei ole muutunud. Üks kriminaalkaristuse kanne (3.) on tehtud liitkaristuse osas KarS § 65 lg 1 alusel ja seotud eelmise karistuskandega. Seetõttu karistusregistrisse märgitud kuuest karistusest on tegelikult arvestatavad viis karistust. Kehtivad karistused kinnitavad, et Ivan Galetko on varem korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Ivan Galetkol on kaks kehtivat karistust KarS § 121 erinevate lõigete järgi ja üks kehtiv karistus KrK § 107 lg 2 p 1 (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm) järgi. KarRS § 24 lg 1 p 9 sätestatud tähtaeg ei ole saabunud ja seetõttu on KrK § 107 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus kustumata. Karistusregistri andmetel on Ivan Galetkot isikuvastaste kuritegude eest karistatud kaks korda enne ja üks kord pärast arutatava kuriteo toimepanemist. Tartu Maakohtu 10.12.2014. a otsusega (tl 139-142) karistati Ivan Galetkot KarS § 121 järgi

§ 238lg 2 alusel karistuse vähendamise järel 1/3 võrra 6 kuu vangistusega, mis jäeti Kar

S § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Tartu Maakohtu 28.04.

1. a 6 määrusega (tl 143-146) pöörati Tartu Maakohtu 10.12.
2. a otsusega mõistetud vangistus täitmisele. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks olid järgmised asjaolud. Ivan Galetko oli kodutu ja keeldus varjupaika minemast. Tema üle ei olnud võimalik elukohas järelevalvet teostada. Ta ööbis juhututtavate juures ja tarvitas alkoholi, mille tõttu oli vägivaldne. Tartu Maakohtu 22.06.
3. a otsusega (tl 97-101) karistati Ivan Galetkot KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 10.12.
4. a otsusega mõistetud kandmata karistuse liitmisega kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuu ja 3 päeva vangistusega. Karistusregistri andmed ja kohtuotsused iseloomustava süüdistatava eluviise ja hoiakuid. Peale isikuvastaste kuritegude on Ivan Galetkot karistatud ka varavastaste kuritegude eest. Karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus arvestab. Süüdistatav kahetses viimases sõnas oma tegu ja palus andestust kannatanu ees. KarS § 58 lg 1 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.
5. a otsuse nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Arvestades teo toimepanemisel süüdistatava tahtluse kergeimat astet, kaudset tahtlust ning süüdistatava käitumist teo toimepanemise järel, hindab kohus süüd keskmisest väiksemaks. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, tuleb karistus mõista alla keskmise määra. Kohus leiab, et Ivan Galetko karistamisel tuleb arvestada eripreventiivsete kaalutlustega. Eeltoodud põhjustel mõistab kohus Ivan Galetkole KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 7 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra.

Ivan Galetko kannab Tartu Maakohtu 22.06.

1. a otsuse järgi 1 aasta 10 kuu ja 3 päeva pikkust a vangistust karistusaja algusega 22.06.
2. a (tl 97-101). Kohtuotsuse tegemise ajaks on karistusest kantud 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.06.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ning mõista Ivan Galetkole kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus. Karistuse kandmine jõustunud Tartu Maakohtu 22.06.
4. a otsuse järgi tagab kohtuotsuse täitmise. Kohtuotsuse tegemise ajal ei ole tõkendi kohaldamine vajalik. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõendiks metallist pann. Asitõendiks oleva eseme kuuluvus ei ole tuvastatud. Esemel puudub väärtus. Seetõttu tuleb kohtuotsuse jõustumisel asitõend hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Kriminaalasja juures on ka 01.09.2016. a ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisaks olev 7 DVD-R plaat uurimistoimingu salvestisega. Salvestis tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest:

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast

§ 179

lg 1 p 1 järgi 1250 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud on 68 eurot:

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest kokku on 1248 eurot. Menetluskulude summa on 2566 eurot.

§ 180

lg 1 alusel jäävad menetluskulud üldjuhul süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Ivan Galtko eluviise iseloomustab asotsiaalne eluviis. Tal puudub püsiv elukoht ja tal ei olnud vabaduses töökohta. Tal puuduvad töökogemused ja kutseoskused, mille tõttu karistuse kandmise järel on temal väike tõenäosus tööd leida ja tööga elatist teenida. Ivan Gakletko vajab sotsiaalabi ühiskonnas resotsialiseerumiseks. Arvestades Ivan Galetkol lasuvaid kohustusi rahatrahvide tasumiseks, temal vanglas töötasu teenimise piiratust ja muude sissetulekute puudumist käib menetluskulude täies ulatuses tasumine temale ilmselt ülejõu. Eeltoodut ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Riigi kanda jääb 2366 eurot, mille hulgas on 1248 eurot määratud kaitsjale makstud tasu, 68 eurot ekspertiisitasu ja sundraha osa 1050 eurot. Süüdimõistetu kanda jääb sundraha osa 200 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades.

§ 417

lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8