1-18-1482/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1482 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Jevgeni Šmidti (ik 38309162212) vahistamise asendamises elektroonilise järelevalvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Olga Dorogan, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Jevgeni Šmidti süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et J. Šmidt 11.04.2017 kella 22.15 kuni 23.21 isikute grupis pani kannatanu suhtes toime väljapressimise ning võttis kannatanult seadusliku aluseta vabaduse.
5. Viru Maakohtu 10.04.2018 määrusega anti J. Šmidt kohtu alla ning tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
6. 28.03.2018 esitas J. Šmidt Viru Maakohtule taotluse asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohtu 17.04.2018 määrusega rahuldati J. Šmidti taotlus ja asendati tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega.
8. Maakohus leidis, J. Šmidti suhtes esineb jätkuvalt vahistamisalus, tema suhtes valitud tõkend vahistamine on põhjendatud ning vahistamise alus ei ole ära langenud, jätkuvalt esineb reaalne oht, et vabaduses viibides võib ta toime panna uusi kuritegusid.
9. Kriminaalhooldaja vastusest tuleneb, et süüdistatava J. Šmidti elukohta aadressil XX, Kohtla-Järve on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Nõusoleku selleks andis ka tema ema, kes on korteri omanik ning abikaasa, kes elab selles korteris.
10. Eluliselt on arusaadav, et range elektroonilise valve kohaldamisel on süütegude toimepanemine praktiliselt välistatud, sest isik viibib reeglina kodus. J. Šmidt hakkab elama vanemate juures (sealhulgas isa juures, kes on raskelt haigestunud ja vajab pidevalt abi), seega, olles elektroonilise järelevalve all, kodus, on vägivalla komponentiga uute kuritegude toimepanemise risk väga madal. Arvestades asjaolusid, et kriminaalasi on kohtu menetluses, kõik võimalikud tõendid on kogutud, enamus kaassüüdistatavatest on vabaduses, samuti arvestades süüdistatava J. Šmidti rolli kuriteo toimepanemisel, leiab maakohus, et olles elektroonilise valve all, on maandatud ka õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise risk.
11. Süüdistatav, pärast talle etteheidetava kuriteo toimepanemisest (11.04.2017), olles teadlik, et kuriteo kaastäideviijad on võetud augustis 2017 vahi alla, kuni enda kinnipidamiseni (12.12.2017) oli vabaduses, politseile oli kättesaadav, ei püüdnud ennast varjata. See annab maakohtule aluse arvata, et isik on valmis tegema kriminaalhooldajaga koostööd ja alluma nõuetele. Maakohus on seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamiseks puuduvad hetkel õiguslikud ja mõistlikud materiaalsed takistused.
12. Arvestades ülaltoodut, leiab maakohus, et elektrooniline valve J. Šmidti puhul tagab uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise. Maakohus leiab, et tõkendi – vahistamine – asendamine süüdistatava suhtes elektroonilise valvega ei kahjusta käesoleva kriminaalasja menetlemist ning kuni kohtuasjas otsuse tegemiseni võib J. Šmidti suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Esitatud määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ringkonnaprokurör O. Dorogan, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Šmidti suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamata jätmist. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et J. Šmidti vahi alt vabastamine ja tema allutamine elektroonilisele valvele ei ole võimalik, kuna elektrooniline valve ei ole piisav meede edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks.
14. Prokurör on seisukohal, et J. Šmidti poolt uute, sealhulgas vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise jätkamise oht on endiselt olemas ja elektrooniline valve ei ole piisav ja kohane meede selle välistamiseks. Elektroonilise valvega ei ole võimalik kontrollida kellega ja kuidas isik päeva jooksul suhtleb, võimalik on jälgida üksnes isiku ligikaudset paiknemist ajas ja ruumis (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 07.07.2015 määrus kriminaalasjas nr 1-15-3607).
15. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud (sealhulgas väljapressimise eest) ja seega võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. Selline järeldus on põhjendatud isiku varasemast käitumisest kokkupuutes õiguskaitseorganitega (kriminaalasjas nr 14240102961 kuulati isik kahtlustatavana üle 18.08.2016, etteheidetud kuriteo (väljapressimise) toimepanemist isik eitas). Vahetult enne seda tehti tema suhtes menetlusotsustus kriminaalasjas nr 15244001440, kus lõpetati menetlus leppimise tõttu. Prokuratuur sõlmis J. Šmidtiga kriminaalasjas nr 14240102961 kokkuleppe, 2 kohtuotsus kriminaalasjas oli tehtud Viru Maakohtu poolt 13.10.
16. Kuritegu, mida J. Šmidtile käesoleval ajal ette heidetakse on toime pandud 12.04.
17. Eeltoodu pinnalt saab teha järelduse, et vabaduses viibides ei suuda J. Šmidt käituda õiguskuulekalt, vaid jätkab kuritegude toimepanemist.
18. Prokurör on seisukohal, et tõkendi asendamisel on maakohus põhjendamatult jätnud kõrvale kuriteo asjaolud ja J. Šmidt on menetluse kestel selgelt demonstreeritud hoiakut ja käitumist, mis kuritegude toimepanemise jätkumise negatiivset tulevikuprognoosi võimendavad. Arvestades süüdistuses toodud asjaolusid – J. Šmidt on vahetult sekkunud teiste isikute vaheliste probleemide lahendamisse, aidates sel moel kaasa vägivallategudele. Samuti osales ta ise teiselt isikult vabaduse võtmises, seega puudub J. Šmidti usaldamiseks igasugune alus, kuivõrd ta pani kuriteo toime kaheksast isikust koosnevas grupis, siis võib tema läbi teiste isikute leida uusi võimalusi kuritegude toimepanemiseks.
19. Samuti on oluliseks asjaoluks süüdistatava enda panustamine menetlusele kaasaaitamisse, mis mõjutab vahetult tema käitumisele hinnangu andmist ning seega ka karistuse valikut. J. Šmidti puhul ei ole võimalik rääkida süü tunnistamisest ega tegevkahetsusest. Ülekuulamistel ja vahistamisel/asendamisel eitas J. Šmidt oma süüd täielikult. Seetõttu on arusaamatu maakohtu väide, et elektroonilise valvega maandub tema poolt õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise risk. Prokurör leiab vastupidiselt, et kuna süüdistatav oma süüd ei tunnista ja ütlusi ei anna, eksisteerib reaalne oht, et ta võib toime panna ka õigusemõistmisevastaseid kuritegusid.
20. Lisaks on maakohus pidanud vabaduses J. Šmidti õiguskuulekal teel hoidmise üheks teguriks seda, et J. Šmidt hakkab elama vanemate juures, seega maakohtu arvates, olles elektroonilise järelevalve all, kodus, vägivalla komponentiga uute kuritegude toimepanemise risk on väga madal. Maakohtu määrus on selles osas vastuolus vahistamismääruses tuvastatud asjaoludega. Nimelt, võttis maakohus J. Šmidti vahistamisel arvesse asjaolu, et 07.06.2016 lõpetati J. Šmidti suhtes kriminaalasi nr 15244001440 KrMS § 2031 lõigete 1, 3 ja 6 alusel (leppimise tõttu). Nimetatud kriminaalasja raames heideti isikule ette KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kriminaalasi alustati 16.11.2015 A. Šmidti avalduse alusel selle kohta, et ajavahemikul 15.11.
21. kella 23.00 kuni 16.11.2015 kella 01.39 aadressil XX, Kohtla-Järve, omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus, peksis J. Šmidt avaldajat jalgade ja käte piirkonda. Lisaks võttis maakohus J. Šmidt vahistamisel arvesse asjaolu, et süüdistatavaga seotud korterist (XX, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn) leiti 12.12.2017 läbiotsimise käigus muuhulgas teleskoopnui ja õhupüstol.
22. Prokurör on seisukohal, et eeltoodu võimaldab järeldada, et maakohus on J. Šmidti tõkendi asendamise küsimuse lahendanud pealiskaudselt, jättes vahistamise elektroonilise valvega asendamisel olulised asjaolud (elektroonilise valve aadressil XX, Kohtla-Järve, pani J. Šmidt toime vägivaldse kuriteo pereliikme suhtes, samas korteris on leitud vägivalla kasutamist võimaldavad esemed) tähelepanuta ja arvesse võtmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
24. Määruskaebuse esitaja peamine vastuväide, miks ei tuleks J. Šmidti suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist asendada elektroonilise järelevalvega, on oht, et süüdistatav võib ka elektroonilise järelevalve tingimustes jätkata uute kuritegude toimepanemist.
25. Arvestades J. Šmidti rolli süüdistuses toodud süüteo toimepanemises, on ringkonnakohus seisukohal, et elektrooniline järelevalve on käesoleval juhul piisav, hoidmaks süüdistatava poolt ära uute kuritegude toimepanemise. Nimelt on ka prokuratuur määruskaebuses märkinud, et J. Šmidt ei ole ise kannatanu suhtes vägivallategusid toime pannud – J. Šmidti roll seisnes vägivallategudele kaasa aitamises, mis seisnes kannatanult vabaduse võtmises. Otsest füüsilist vägivalda kasutasid kannatanu 3 suhtes süüdistuse kohaselt J. Šmidti kaassüüdistatavad – J. B, S. M ja M. S (kusjuures S. M on käesoleval hetkel kautsjoni vastu vahi alt vabastatud). Käesoleval juhul on taotletud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega, mis võimaldab saada andmeid isiku asukoha kohta. Vaadates J. Šmidtile süüksarvatavat tegu, mis seisnes kannatanu elukohta minekus ja hilisemalt kannatanu toimetamises kõrvalisse metsatukka, on võimalik elektroonilist järelevalvet kohaldades kindlaks määra J. Šmidti liikumistrajektoor, millest kõrvale kaldumised ei ole lubatud ning millised on tagantjärele tuvastatavad. Seega on elektrooniline järelevalve piisav, takistamaks J. Šmidti poolt uute kuritegude toimepanemist.
26. Prokurör viitab oma määruses Tartu Ringkonnakohtu 07.07.2015 määrusele kriminaalasjas nr 1-153607, kus kahtlustatavale heideti ette narkootilise aine käitlemisega seotud süütegude toimepanemist, mistõttu ringkonnakohus leidis, et elektrooniline järelevalve ei ole piisav, hoidmaks kahtlustatava poolt ära uute kuritegude toimepanemist. Narkootilise aine käitlemine on oma olemuselt peitkuritegu, mida tõepoolest on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve tingimustes elukohast lahkumata. J. Šmidtile etteheidetav tegu on aga varavastane, mida eelduslikult ei ole võimalik toime panna elukohast lahkumata, ning nagu eespool öeldud, lubatud trajektoorilt lahkumist on võimalik tuvastada. Seetõttu tagab ringkonnakohtu hinnangul elektrooniline järelevalve ka J. Šmidti õiguskuulekuse.
27. Samuti toob prokuratuur välja, et J. Šmidtilt on oodata ka õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemist, s.o kannatanu/tunnistajate mõjutamist. Käesoleva süüdistuse aluseks olev tegu on toime pandud 11.04.2017, J. Šmidt võeti vahi alla 14.12.
28. Seega oli J. Šmidtil aprillikuust kuni detsembrini, olles teadlik käimasolevast kriminaalmenetlusest ning asjaolust, et kaassüüdistatavad on augustikuus vahistatud, piisavalt võimalusi sekkuda menetlusse ning mõjutada kannatanut/tunnistajaid enda süüst vabastavate ütluste andmisele. Midagi sellist ei ole käimasoleva menetluse jooksul tuvastamist leidnud ning ka prokuratuur ei ole esitatud määruskaebuses sellele viidanud.
29. Mis puudutab J. Šmidti poolt süü mitte tunnistamist ja tegevkahetsuse puudumist, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu, et J. Šmidtil on täielik õigus eitada temale süüksarvatava teo toimepanemist. Süü mitte tunnistamise pinnalt ei ole samuti võimalik järeldada, et süüdistatav asub toime panema õigusemõistmisevastaseid kuritegusid, vaid selleks peavad ilmnema konkreetsed alused (vt RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 9.1). Seega on käesoleval juhul üleüldse J. Šmidti poolt õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemise risk väga madal ning elektrooniline järelevalve on piisav, taolise mõõduka riski maandamiseks. Muuhulgas ei ole ka enda süü tunnistamine elektroonilise järelevalve kohaldamise vältimatuks eelduseks.
30. Ühtlasi toob prokuratuur kaebuses välja, et maakohtu määrus on vastuolus J. Šmidti vahistamisel tuvastatud asjaoludega. Nimelt tuvastas eeluurimiskohtunik, et kriminaalasjas nr 15244001440 lõpetati J. Šmidti suhtes 07.06.2016 menetlus KrMS § 2031 lg-te 1, 3 ja 6 alusel leppimise tõttu. Nimetatud kriminaalasja raames heideti J. Šmidtile ette KarS § 121 lg 2 p 2 järgi oma abikaasa väärkohtlemist. Pärast kriminaalasja lõpetamist ei ole abikaasade vahel enam probleeme ilmnenud, mistõttu ei näe kriminaalkolleegium takistusi oma abikaasaga samale aadressile elama asumises.
31. Mis puudutab J. Šmidti kodust leitud teleskoopnuia ja õhupüstolit, siis esiteks ei nähtu süüdistusest, et J. Šmidt oleks viidatud esemeid temale süüksarvatava teo toimepanemisel kasutanud ning teiseks nähtub 12.12.2017 läbiotsimisprotokollist, et viidatud esemed võeti J. Šmidtilt läbiotsimise käigus ära. Seega ei saa viidatud esemeid seostada ohuga, et J. Šmidt võiks eeltoodud esemeid uute kuritegude toimepanemisel kasutada.
32. Lõppkokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et vältimaks süüdistatava põhiõiguste rikkumist, on isiku vahi all pidamisele kõige sobilikum alternatiiv kriminaalmenetluse tagamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamine (RKKK 3-1-1-9-12, p 13). Arvestades, et käesolevas kriminaalasjas on 4 kohtulik eeluurimine lõpule viidud, süüdistusakt kohtusse saadetud ning kohtuistungid algavad alles 01.11.2018, on igati põhjendatud asendada süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend elektroonilise järelevalvega. Igasugune elektroonilise järelevalve tingimuste ja korra rikkumine toob kaasa nn esialgse olukorra taastamise, s.o elektroonilise järelevalve tühistamise ning isiku suhtes kohaldub tõkendina vahistamine.
33. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.04.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau