1-16-4335/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4335 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus, millega Jarmo Ritson (ik 39101226037) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jarmo Ritsonile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
6. Mõista Jarmo Ritsonilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Jarmo Ritson kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Vangistuse algusajaks loeti
13. mai 2016 ja see lõpeb
14. märtsil
17. jaanuaril 2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J. Ritsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi vabastamist enne tähtaega.
18. Tartu Maakohtu
19. aprilli
20. a määrusega jäeti J. Ritson tingimisi enne tähtaega vabastamata, ent määrati, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid J. Ritsoni vangistusest tingimisi vabastamise otsustamiseks uuesti 6 kuu möödumisel alates määruse jõustumisest. Täidetud on formaalsed tingimused J. Ritsoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas tõi kohus positiivse asjaoluna välja, et J. Ritsonil on vabanemisel kindel elukoht ning toetavad lähisuhted. Tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. J. Ritson viibib kuus kuud avavanglas ning käib tööl. Samas aga nähtub materjalidest, et noorte tööturule kaasamise „STEP“ programmist on J. Ritson eemaldatud mitteosalemise tõttu ja ka õpingud on ta katkestanud motivatsiooni puudumise tõttu. Ka isiku varasemad kriminaalhooldused edukad olnud ei ole ja varasemad tingimisi mõistetud karistused on pööratud täitmisele. J. Ritsonil puudub vabanedes töökoht, seega on maandamata risk majanduslike kuritegude toimepanemiseks. J. Ritsoni puhul on probleemiks ka alkohol. Vanglatingimustes on alkoholist loobumine kerge, ent nõuab vabaduses tugevamat tahtejõudu. Käesoleval ajal on kinnipeetav avavanglas ja tööl käies ei ole alkoholiga probleeme olnud. Kohus leidis, et esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Samas negatiivse poole pealt tõi kohus välja, et J. Ritsonit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal. See näitab, et isikus on juurdunud kriminaalne käitumismuster. J. Ritsoni käitumine on pikaajalisest alkoholitarbimisest tulenevalt olnud impulsiivne ja kontrollimatu, mis on tinginud aastate jooksul arvukate raskete seaduserikkumiste toimepanemise. Ka avavanglas viibitud aeg on olnud piisavalt lühike, et jõuda kindlale järeldusele, et isiku käitumises on toimunud vajalikud muutused. Kohus määras siiski uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks lühema tähtaja, mille jooksul on J. Ritsonil võimalik tõestada nii endale kui ka kohtule, et temas on toimunud muutused, need on pikaajalised ning et ta on tõepoolest motiveeritud oma käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist oma käitumisega näidata, et ta suudab pikemaajaliselt oma käitumist kontrollida, leiab endale kindla töökoha ja näitab, et temas on tõepoolest soov muutuda.
21. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada J. Ritson vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja hinnangul on kohus arvestanud põhjendamatult negatiivseid asjaolusid, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. J. Ritsoni käitumine vanglas on olnud eeskujulik. Oluliselt ja positiivsemas suunas on muutunud tema isiksuseomadused. Ta on mõistnud varasemat ebaõiget käitumist ja suudab elada õiguskuulekalt. J. Ritson on viidud üle karistust kandma avavanglasse ning talle on võimaldatud mitmel korral lühiajalisi puhkusi väljaspool vanglat. Sellest võib järeldada, et J. Ritson on motiveeritud elama väljaspool vanglat seaduskuulekalt. J. Ritson on teinud pingutusi vabanemisel töökoha leidmiseks ja käib praegu tööl väljaspool vanglat. Ta on teinud järeldused alkoholi osas ning kavatseb teha alkoholivastase süsti ja järgida alkoholi mittetarvitamise keeldu. Maakohus on lähtunud asjaolust, et määruskaebuse esitaja on pannud toime varasemalt mitmeid kuritegusid, mistõttu tuleb J. Ritsonil tõestada nii endale kui kohtule, et temas on toimunud positiivsed muutused. Kaitsja leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud ega vasta tegelikkusele. See kannab põhjendamatult negatiivset varjundit J. Ritsoni suhtes. Maakohtu määrus ei anna selget 2 vastust, miks on negatiivsed asjaolud kaalukama tähendusega, kui tuvastatud positiivsed asjaolud. Seadusandja tahteks on soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist (vt ka RKKKm 3-1-112-17, p 22). Vabastamata jätmise argumendiks ei saa olla teise reaalse vangistuse kandmine. Kohus on jätnud veenvalt põhistamata, miks J. Ritson tuleb jätta ikkagi ennetähtaegselt vabastamata, kuigi kõik tingimused tema vabastamiseks on täidetud suuremas mahus kui nõutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-1217, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J. Ritsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
23. Kaitsja põhiliseks vastuväiteks maakohtu määrusele on see, et viimane jättis arvestamata J. Ritsonit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Apellatsioonikohus sellega ei nõustu – maakohus on arvestanud nii J. Ritsoni distsiplinaarkaristuste puudumist, tema töötamist avavanglas kui ka lähedaste toetust ja kinnipeetava lubadust teha vabanedes alkoholivastane süst. Vaatamata eeltoodule ei saa siiski ringkonnakohtu hinnangul teha vaid nendel asjaoludel kaitsjale meelepärast järeldust isiku oluliselt positiivsemaks muutumise kohta. Siinkohal väärib märkimist, et J. Ritsonit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Kuivõrd isik kannab taas vangistust, on seega põhjendatud küsida, mis peaks kohtukolleegiumi sel korral veenma, et just selle karistuse kandmise ajal on J. Ritson teinud karistusest vajalikud järeldused ning suudab elada õiguskuulekalt. Asjaolu, et J. Ritson kannab vabadusekaotuslikku karistust avavanglas ning talle on võimaldatud ka lühiajalisi puhkusi väljaspool vanglat, on osa tema taasühiskonnastamise protsessist. Samas nõustub apellatsioonikohus maakohtuga, et järeldusi J. Ritsoni muutumisest on lühiajalise avavanglas viibitud perioodi järgi raske teha. Selleks, et veenduda, et J. Ritsoni muutused on pikemaajalised ning et ta on motiveeritud oma käitumist muutma, andis maakohus kinnipeetavale seaduses sätestatust lühema tähtaja tema ennetähtaegse vabastamise uueks otsustamiseks.
24. Ringkonnakohtu hinnangul esineb J. Ritsoni varasemat elukäiku, tema isikut ning vabanemisejärgseid tingimusi arvestades piisavalt suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Korduvkaristatute puhul on kohtupraktikat arvestades oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Arvestades J. Ritsoni noort iga, on tema kuritegude register juba suur ning korduma kipub just vägivaldne käitumine, mida tingib isiku sõltuvus alkoholist. Ehkki sõnades J. Ritson teadvustab alkoholi ja kuritegude vahelist seost, näitab tema minevik, et ta langeb samasse mustrisse ning paneb toime vägivallakuritegusid oma lähedaste suhtes. Kuigi J. Ritson on vangistuses olles läbinud ka „Eluviisitreeningu“, on ringkonnakohtu praktikas täheldatav see, et tihti ei suuda või ei taha vangistuses sotsiaalprogramme edukalt läbinud isikud saadud teadmisi elus väljaspool vanglat kasutada. J. Ritsoni alustas alkoholi tarvitamist juba alaealisena, mistõttu võib öelda, et tegemist on pikaajalise probleemiga, millega hakkamasaamine nõuab tahtejõudu. Ainuüksi J. Ritsoni käitumise pinnalt vangistuses ei saa teha järeldust, et temas on toimunud sedavõrd positiivsed muudatused, et uute kuritegude toimepanemise prognoos oleks väike. Pigem näitab isiku varasem elukäik, et ta võib vabanedes taas alkoholi pruukima hakata ning siis on oodata ka uusi vägivallaga seotud kuritegusid.
25. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 3
26. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja selgitanud välja J. Ritsoni seisukoha lahendi vaidlustamise osas 1 tunni ja kirjutanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele osaliselt. Määruskaebuse pikkus ei iseloomusta sellele kulutatud aega. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest 1,5 tundi. Seega kulub taotlus rahuldamisele summas 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi J. Ritsoni kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus