) § 245 lg-le 1, § 477 lg-le 1, 371 lg 1 p-le 2 ja § 372 lg-le
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (lg 2).
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust määrusele, millega kohus saadab avalduse teisele kohtule menetlemiseks. Käesoleval juhul on maakohus eksitavalt viidanud
Valele maakohtule ekslikult esitatud avalduse menetlusse võtmisest ei keelduta, vaid edastatakse pädevale Eesti kohtule (
esimene lause ja
See lähtub eeldusest, et Eesti kohtusüsteem on tervik ning kohus ei saa kohtualluvuse puudumise tõttu keelduda dokumendi menetlemisest. Maakohtu resolutsioon on selles osas eksitav. Avalduse menetlemisest ei ole keeldutud, vaid see on saadetud üksnes teisele kohtule menetlemiseks.
lg 2 näeb kaebeõiguse ette üksnes juhul, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule ning kohus teeb selle kohta asja üleandmise määruse. Käesoleval juhul ei olnud kohus avaldust menetlusse võtnud. Seega on maakohus ekslikult märkinud määruse edasikaevatavana. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 7. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud
lg 2 alusel koosmõjus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.