1-17-6907/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6907 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ivan Galetko süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ivan Galetko kaitsja advokaat Aivar Kello Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Liiva Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Ivan Galetko isikukood 37907075722; kannab Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 22.06.2016 otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu ja 3 päeva pikkust vangistust alates 22.06.2016; kriminaalkorras karistatud viiel korral; tõkendit käesolevas asjas kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole In Jure advokaat Aivar Kello poolt süüdistatavale Ivan Galetkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Ivan Galetkolt riigituludesse menetluskuluna apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. välja 120 eurot
7. Ivan Galetkol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Kohaldada käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks Ivan Galetko suhtes tema eelmise karistuse kandmiselt vabanemise hetkest, see on alates
9. aprillist 2018 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina vahistamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
10. aprillil 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
11. aprillist
12. Süüdistus
13. Ivan Galetkot süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 7 järgi selles, et tema ajavahemikul 09.11.2014 kuni 13.11.2014 (eeluurimisel täpne kuupäev tuvastamata) Tartu linnas Lehe tänava pikendusel asuvate aiamajakeste juures tekkinud konflikti käigus tungis kallale S.K. , keda lõi 3-5 korda metallist panniga vastu pead, millega tekitas S.K. pea kinnise tömp trauma kõvakelmealuse verevalamuga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse. S.K. suri 24 tunni jooksul rünnaku käigus tekitatud vigastustesse. Maakohtu otsus
14. Tartu Maakohtu 16.01.2018 otsusega mõisteti I. Galetko süüdi KarS 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 1 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuud ja 9 päeva vangistust võrra ning I. Galetkole mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 9 päeva vangistust, mille alguseks on 16.01.
16. Maakohus leidis, et kuna karistuse kandmine jõustunud Tartu Maakohtu 22.06.2016 otsuse järgi tagab kohtuotsuse täitmise, siis ei ole käesolevas asjas vajalik I. Galetko suhtes kohaldada tõkendit.
17. Lühimenetluses I. Galetko tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi.
18. Maakohus leidis, et süüdistus on tõendatud järgmiste tõenditega:
19. Kannatanu A.K. ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 14.11.2014 kella 12.10 leiti Tartus Lehe tänava lõpus asuvast putkast S.K. vägivallatunnustega surnukeha.
20. Surnu ekspertiisiaktiga on tõendatud tekitatud vigastuste liik ja maht. Nimelt võivad vigastused olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Näopiirkonnas paiknevad haavad võivad olla saadud löökidest kõva tömbi eseme serva või nurgaga või kukkumisest vastu kõva tömbi eseme serva või nurka. Kõik 2 surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel. S.K. surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse.
21. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et S.K. aiamajas toimusid
22. a sügisel pikema perioodi jooksul joomingud, kus osalesid erinevad inimesed. Tunnistajad teavad, et S.K. juures on käinud Vanja-nimeline mees ja nad on koos joonud.
23. Tunnistaja G.T. ütluste järgi tuli ühel päeval S.K. oma aiamajast lähedal asuva kuuri juurde, kus olid tunnistajad G.T. ja S.T. ning küsis peaparandust. Varsti tuli samast suunast Vanjanimeline isik. Tunnistajad ja S.K. istusid lõkke ääres lähestikku pinkidel, lõkke ääres oli maas metallist pann, millega tunnistajad tegid tavaliselt süüa. Vanja-nimeline isik tuli lõkke äärde, võttis sõna lausumata maast panni ja lõi sellega neli-viis korda jõuliselt vastu S.K. pead. Löögid olid järjestikku kiirelt üksteise järel. Vanja oli lüües püsti ja S. istus pingil. Löögid tulid ülevalt alla, võimalik, et lagipähe või otsa ette. S. ei olnud peas peakatet. Kõik toimus kiiresti ja ootamatult, nii et tunnistaja G.T. ei jõudnud vahele minna. Pärast lööke tõusis S.K. püsti ja läks oma aiamajakese suunas. See oli viimast korda, kui tunnistaja G.T. S. nägi. Tunnistaja käskis Vanjal minema minna. Vanja viskas panni maha ja läks Hiinalinna viiva suure tee äärde.
24. Tunnistaja S.T. ütlused kinnitavad tunnistaja G.T. ütlusi Vanja-nimelise isiku poolt S. löömise kohta. Tunnistaja elas koos G.T. ga Hiinalinna taga asuvas aedlinnakus ühes kuuris, millest 30 meetri kaugusel elas S. oma aiamajas. S. tuli tunnistajate juurde esimesena ja seejärel tuli Vanja. Tunnistaja nägi Vanja käes metallist panni, millega Vanja lõi S. vastu pead. Tunnistaja tajus kolme lööki. Löögid olid järjest ja täiest jõust. Pärast lööke oli pann kõverdunud. Tunnistaja ei näinud, kui Vanja panni võttis, kuid teab, et lõkke ääres oli alati pann, millega tunnistaja sööki valmistas. Pann jäi pärast löömist lõkke äärde. Hiljem viskas tunnistaja panni põõsastesse.
25. Isiku äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et tunnistajad G.T. ja S.T. tunnevad Vanja-nimelises isikus ära I. Galetko. Tunnistajad kinnitavad, et ära tuntu on isik, kes lõi S.K. t korduvalt panniga pähe. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll kinnitab tunnistaja S.T. ütluste usaldusväärsust. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab kuriteo toimepanemise vahendit. 26.08.2016 määrati täiendav surnu kohtuarstlik ekspertiis ja eksperdi käsutusse anti sündmuskoha vahetust lähedusest tuvastatud tunnistaja poolt kätte näidatud pann. 29.11.2016 surnu kohtuarstlik täiendekspertiisiakt kinnitab, et S.K. surnukehal esinenud vigastused või osa neist võivad olla tekitatud eksperdile esitatud panniga.
26. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Tunnistajad tajusid vahetult toimunud sündmusi. Tunnistajate ütlused on omavahel haakuvad ja kirjeldavad toimunud sündmusi samasuguselt. Tunnistajate ütlusi kinnitavad teised tõendid, sündmuskohalt leitud asitõend ja täiendav ekspertiisiakt, mis peab võimalikuks, et asitõendiks oleva panniga tekitati S.K. pea piirkonda vigastused.
27. Kahtlustatava ütlusi löömiseks kasutatud vahendi, samuti sündmuse pealtnägijate puudumise kohta, hindab maakohus mitteusaldusväärseteks. 16.06.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel andis I. Galetko ütlusi, et ta läks S. juurde jooma. Joomise käigus tekkis neil tüli ja S. lõi kahtlustatavat ühe korra näkku. Seejärel lõi kahtlustatav S. ühe korra rusikaga näkku ja tabas teda suu alla rusikaga. Järgmisena lõi kahtlustatav S. ühe korra jalaga näkku. Ta märkas, et S. tuleb alumise huule alt verd. Kahtlustatav võttis maast puust neljakandilise tabureti jala ja hakkas sellega S. vastu pead peksma, lõi vähemalt neli korda. Mäletab, et löögid tabasid S. lagipähe, pea küljepiirkonda ja tabas ka nägu. S. tuli alumisest huulest verd ja pea oli samuti verine. Kahtlustatav ei tea, et löömist keegi pealt nägi. Peksmise järel läks S. oma aiamajakesse magama. Kahtlustatav sõitis bussiga linna. Kui kahtlustatav hiljem tuttavalt kuulis, et S. on surnud, hakkas ta kartma, et tema löögid võisid S. tappa. Kahtlustatav väidab hilisemal 3 ülekuulamisel, et ta ei tunne G.T. . S.T. oli löömise ajal oma majakeses. Kahtlustatav oli S. ga majakese kõrval.
28. Kahtlustatavat vastastati S.T. ja G.T. ga. Vastastamisel väitis kahtlustatav, et löömise järel tuli S. l verd. Kumbki tunnistajatest S. l vigastusi ja verd ei näinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid vastastamisel panni kasutamist löögivahendina ja lööke katmata pähe.
29. Maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud tegu on tõendamist leidnud – I. Galetko peksis S.K. tekkinud tüli järel sündmuskohalt võetud metallist panniga 3-5 korda pähe. Tunnistajate kirjeldatud löökide suund (ülevalt alla) ja löömiseks kasutatud vahend, varrega metallist pann, samuti pannil tuvastatud külje muljumine, kinnitab löögijõudu. Löömisel vastu inimese peakatteta pead deformeerus panni külgmine serv. Asitõend ja täiendav ekspertiisiakt kinnitavad tunnistajate ütlusi, et S.K. tekitati vigastused sündmuskoha vahetust lähedusest leitud panniga. Vigastused võisid olla saadud orienteeruvalt kuni 24 tundi enne surma saabumist. S.K. surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8 päeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Teo toimepanemise aega ei ole uuritud tõenditega võimalik täpsemalt määratleda. Ekspertiisiaktiga on tõendatud surma saabumise ligilähedane aeg ja see on süüdistuses märgitud ajavahemikus. Kahtlust ei ole selles, et rasked tervisekahjustused tekitas I. Galetko S.K. t pähe pekstes. Kuigi kõik ekspertiisiaktis S.K. tuvastatud vigastused ei ole seostatavad panniga löömisest, on I. Galetko poolt tekitatud vigastused otseses põhjuslikus seoses eluohtlike vigastuste tekitamisega.
30. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et S.K. olid eluohtlikud vigastused, millised on põhjustanud I. Galetko ning tõendamist on leidnud, et oht S.K. elule tulenes otseselt panniga vastu pead löömisest. Maakohus jõudis järeldusele, et I. Galetko tegutses KarS § 16 lg 4 tähenduses vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises tahtlust surma saabumiseks. Maakohtu hinnangul oli I. Galetko S.K. surma suhtes ettevaatamatu hooletuse vormis. Maakohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
31. Arvestades I. Galetko tahtluse kergeimat astet, kaudset tahtlust ning süüdistatava käitumist teo toimepanemise järel, hindab maakohus I. Galetko süüd keskmisest väiksemaks. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist (puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel) ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, tuleb karistus mõista alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus leiab, et I. Galetko karistamisel tuleb arvestada eripreventiivsete kaalutlustega. Eeltoodud põhjustel mõistab maakohus I. Galetkole karistuseks 7 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3-ndiku võrra. Apellatsioon
32. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Galetko kaitsja adv A. Kello, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja I. Galetko õigeksmõistmist.
33. Kaitsja märgib, et maakohus kirjeldab oma lahendis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning teeb nende alusel otsustuste. Kaitsja leiab, et I. Galetko süüdimõistmiseks omavad tähtsust isikulised tõendid. Mitteisikulised tõendid annavad informatsiooni vaid selle kohta, et ilmselt on pandud toime kuritegu – kehavigastuste tekitamine, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Isikulistest tõenditest oli maakohtul võimalik kasutada tunnistajate G.T. ja S.T. ütluseid ning I. Galetko enda ütlusi. Mõlemat tunnistajat kuulati eeluurimise käigus üle kahel korral. Maakohus on tunnistajate ütluseid hinnanud valesti ja hinnanud ebaõigesti Riigikohtu sellekohaseid seisukohti.
34. Maakohus on oma lahendis ignoreerinud asjaolu, et G.T. ja S.T. t on eeluurimise käigus üle kuulatud kahel korral ning andnud mõlemal korral kardinaalselt erinevalt ütluseid. Esimest korda kuulati tunnistajad üle 25.11.
35. S. T andis ütlusi, et nägi kannatanut viimati 4 04.11.2014 õhtul enda pool ja rohkem ei ole kannatanut näinud. G.T. andis tunnistusi selle kohta, et sel ajal kui tema kannatanut viimati nägi, elas kannatanu juures keegi A.. Kordagi ei maini tunnistaja, et teaks midagi kannatanu surmaga seonduvatest asjaoludest. Nende ütluste alusel koostas uurija 22.04.2015 prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetamise määruse. Kaitsja hinnangul tekitasid S. T ja G.T. poolt 25.11.2014 antud ütlused uurimisorganis segadust ja takistasid kriminaalasja kiiret, objektiivset ja igakülgset uurimist.
36. Täiendavalt kuulati G.T. üle 05.05.2015 ja S.T. 11.05.2015 (ringkonnakohtu märkus, et õige on 2016). Nendel ülekuulamistel kinnitasid tunnistajad, et valetasid esimesel ülekuulamisel. Sisuliselt tunnistasid mõlemad tunnistajad, et andsid valeütlusi. Mõttekäiku edasi arendades panid tunnistajad selliselt toime kuriteo, s.o jätsid teatamata esimese astme kuriteo toimumisest.
37. Kriminaalasjade materjalide hulgas on tunnistajate ning I. Galetko vastastamiste protokollid. 26.06.2016 (ringkonnakohtu märkus, et õige on 29.06.2016) toimunud vastastamisel ei kinnitanud S. T. 05.05.2015 (ringkonnakohtu märkus, et õige on 2016) antud ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas I. Galetko kannatanut panniga peksis. Seega on S. T. kolmel korral andnud erinevaid ütlusi.
38. Tõendamist on leidnud, et tunnistajad on korduvalt eri aegadel oma ütluseid muutnud, põhjendades seda üldsõnaliselt, et kartsid I. Galetkot. Kõigil kordadel on tunnistajaid hoiatatud valeütluste andmise ja ütlustest andmisest keeldumise eest. Tunnistajatel puudub igasugune õigus anda valeütluseid ning kartus I. Galetko ees ei ole tõsiseltvõetav argument. Kui tunnistajad on oma ütluseid ilma igasuguse aluseta muutunud, tuleb tunnistajate ütlused tõendikogumist välja jätta, mida maakohus aga ei teinud, rajades I. Galetko süüdimõistva kohtuotsuse eelkõige tunnistajate valelikele ütlustele.
39. Kohtuistungi toimumise ajaks oli tunnistaja G.T. surnud ja isegi kui asja oleks arutatud üldmenetluses, oleks maakohus pidanud piirduma tunnistaja ütluste avaldamisega.
40. Olemas on ka I. Galetko ütlused, kes tunnistab ennast temale esitatud kahtlustuse süüdi. Tegelikkuses tunnistab I. Galetko enda süüd üksnes selles, et tal tekkis kannatanuga tüli, mille käigus lõi ta kannatanut neljakandilise kaikaga vastu pead. I. Galetko on mõlemal ülekuulamisel väitnud, et mingit panniga löömist ei ole olnud. Viimases sõnas kinnitas I. Galetko samuti seda, et ta lõi kaika, mitte panniga. Seega ei ole I. Galetko ennast kannatanu surma põhjustamises tegelikult süüdi tunnistanud. I. Galetko on andnud eeluurimisel ja kohtus üheseid ütlusi, mitte valetanud, nagu tunnistajad.
41. Asjaolu, et kannatanu tapeti just panniga, tekkis 05.05.2015 (ringkonnakohtu märkus, et õige on 2016) pärast tunnistajate S.T. ning G.T. teistkordset ülekuulamist. Esimesel ülekuulamisel ei rääkinud tunnistajad pannist midagi. Panni-versioonist loobus tunnistaja S.T. juba I. Galetkoga vastastamisel. Vastuolust hoolimata leidis maakohus, et I. Galetko ütlused ei ole usaldusväärsed ning kannatanu surm põhjustati panniga löömisest. Maakohtu tähelepanu ei äratanud ka seegi, et toimiku materjalidest nähtub, et pann, millega I. Galetko väidetavalt kannatanut lõi, leiti 11.05.2016 prügimäelt. Seega mindi mingit panni prügimäelt otsima rohkem kui 1,5 aastat pärast kannatanu surma. Kaitsja on veendunud, et kui menetleja oleks natukene kauem prügimäel otsinud, oleks sealt võinud leida rohkem kui ühe vana panni. Sellest tulenevalt on maakohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes jätnud välja selgitamata tähtsa asjaolu – millega löögi kannatanut. Tegemist on jämeda kriminaalmenetluse seadustiku rikkumisega.
42. Maakohus ei ole otsuse piisavalt põhjendanud, miks maakohus usaldab ilmselgelt tunnistajate poolt antud valeütluseid, eelistades neid I. Galetko antud ütlustele. Kaitsja on seisukohal, et maakohus mõistis I. Galetko süüdi olukorras, kus praktiliselt puuduvad tõendid tema süü kohta. Äärmisel juhul oleks maakohus saanud I. Galetko süüdi mõista, tema enda ütlustele tuginedes, kannatanule valu tekitamises. 5
43. Ringkonnakohtu 07.03.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 19.03.2018 aega esitada apellatsiooni osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
44. Ringkonnakohus, tutvudes maakohtu otsuse ja apellatsiooni ning kriminaalasja kõigi materjalidega, arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
45. Apellatsioonis taotletakse olemasolevate tõendite ümberhindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Erilist tähelepanu pööratakse tunnistajate ütluste usaldusväärsuse küsimusele.
46. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus vastab järgmist:
47. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuvaidlustes kaitsja ei vaielnud vastu I. Galetko kuriteo kvalifikatsioonile, leides, et selle toimepanemist kinnitab tõendite kogum ja palus karistuse mõistmisel arvestada, et I. Galetko tunnistab oma süüd (I kd lk 171 pöördel).
48. Apellatsioonis kaitsja märgib, et asjaolu, et I. Galetko ennast süüdi tunnistas, ei ole kaitsja jaoks siduv ning lühimenetluse materjalid ei kinnita tema süüd. Seejuures kaitsja mitmed viited neile materjalidele on ebatäpsed (vt käesoleva otsuse p-d 21-22 ja 26). Seega tegemist on olukorraga, kus maakohtus kaitsja leidis, et on tõendite kogum, mis kinnitab I. Galetko süüd, kuid peale maakohtu otsuse saamist ta enam nii ei leia.
49. Sellest lähtudes ringkonnakohus peab olemasolevad tõendid üle kontrollima ja neile hinnangu andma. Tõendid on järgmised.
50. Sündmuskoha 14.11.2014 vaatlusprotokoll, millest nähtub aiamajakesest meesterahva surnukeha leidmine (I kd lk 1-9).
51. Surnu ekspertiisiakt, mille kohaselt S.K. surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga, millest tekkis peaaju vasaku külgvatsakese kompressioon ja peaajuturse. S.K. surnukehal esinesid järgmised vigastused: kõvakelmealune verevalum vasakul (ca 155 ml) peaaju vasaku külgvatsakese kompressiooniga, verevalumid vasaku oimulihases ja kõõlustanul vasakul oimupiirkonnas, põrutushaavad näol vastu kulmu ja ninajuure piirkonnas, nahaalused verevalumid näol ninajuure piirkonnas, mõlema silmalaugudel ja mõlemal põsel, põrutushaav ülahuulel, verevalum ülahuule limaskestal, nahamarrastus paremal jalalabal. Vigastused võivad olla saadud orienteeruvalt kuni 24 tundi enne surma saabumist. Vigastused võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Näopiirkonnas paiknevad haavad võivad olla saadud löökidest kõva tömbi eseme serva või nurgaga või kukkumisest vastu kõva tömbi eseme serva või nurka. Kõik surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel. Peapiirkonnas paiknenud vigastused võivad olla saadud kuni 4 löögiga. Surmajärgseid vigastusi ei avastatud. S.K. surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8 päeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut (I kd lk 11-20).
52. Toimikust nähtub, et 25.11.2014 kuulati üle tunnistajad S.T. ja G.T. , kes nägid S.K. t viimati 04.11.2014 õhtul ja hiljem said teada, et ta on surnud. Nad kumbki ei tea tema surma asjaolusid (I kd lk 28-31).
53. Teist korda kuulati G.T. üle 05.05.
54. Ta selgitas, et kuna kartis Vanjat (I. Galetko) tema vägivaldsuse pärast, siis ei julgenud ta esimesel ülekuulamisel S.K. surma asjaolude kohta ütlusi anda. Tegelikult tema ja S.T. nägid pealt, kuidas Vanja (I. Galetko) lõi metallist panniga 4-5 korda S. d (S.K. ) pähe. Pärast lööke S. läks ära oma aiamajakesse (vt ütlusi täpsemalt I kd lk 33-37 ja käesoleva otsuse p 9). 6
55. Äratundmiseks esitamise 06.05.2016 protokolli kohaselt G.T. tundis fotodelt ära Vanja (I. Galetko) näojoonte ja silmade järgi (I kd lk 38-40).
56. Teist korda kuulati S.T. üle 11.05.
57. Ta selgitas, et kuna kartis Vanja (I. Galetko) kättemaksu, s.o oma elu ja tervise pärast, siis seetõttu ei julgenud ta esimesel ülekuulamisel S.K. surma asjaolude kohta ütlusi anda. Tegelikult tema ja G.T. nägid pealt, kuidas Vanja (I. Galetko) lõi metallist panniga 3 korda S. d (S.K. ) pähe. Pärast lööke S. läks ära oma aiamajakesse (vt ütlusi täpsemalt I kd lk 41-44 ja käesoleva otsuse p 10).
58. Äratundmiseks esitamise 11.05.2016 protokolli kohaselt S.T. tundis fotodelt ära Vanja (I. Galetko) silmade, kulmude ja näojoonte järgi (I kd lk 45-47).
59. Oma ütlusi S.T. seostas olustikuga. Sellekohasest 11.05.2016 protokollist nähtuvad kuriteo toimepanemise koht ja kuriteo toimepanemise vahendi (pann) asukoht (I kd lk 48-61).
60. Nimetatud pann tunnistati asitõendiks ja 01.08.2016 seda vaadeldi (I kd lk 62-64).
61. Seoses asitõendiga määrati 26.08.2016 täiendav surnu kohtuarstlik ekspertiis ja esitati küsimus, kas S.K. vigastused võivad olla selle panniga tekitatud (I kd lk 65).
62. Eksperdiarvamuse kohaselt surnukehal esinenud vigastused või osa neist võivad olla tekitatud eksperdile esitatud panniga (I kd lk 66-67).
63. Kahtlustatavana kuulati I. Galetko üle 16.06.
64. Ta andis ütlusi, et tal tekkis S.K. ga tüli, mille käigus ta algul lõi S.K. t rusika ja jalaga näkku, seejärel neljakandilise taburetijalaga vähemalt 4 korda vastu pead. Kannatanul tuli löökide tagajärjel huulest ja peast verd. I. Galetko ei tea, kas keegi seda peksmist pealt nägi. Seejärel kannatanu läks oma aiamajakesse magama. Mõne aja pärast I. Galetko läks majja teda vaatama ja nägi, et kannatanu on külje peal voodis näoga seina poole. Seejärel I. Galetko sõitis linna. Umbes kuu aja pärast ta kuulis, et kannatanu on surnud. I. Galetko hakkas kartma, et tema löökidest võis kannatanu surra. Täiendavatele küsimustele on I. Galetko vastanud, et G.T. ta ei tunne, kuid on tuttav S.T. ga. I. Galetko kinnitas, et ta peksis kannatanut väljas S.T. majakese kõrval. Tema teada S.T. oli sel ajal oma majakeses. Ta ei tea, kas S.T. nägi peksmist pealt, kuid ta ei välista, et võis näha. I. Galetko ei oska kommenteerida, miks tunnistajad väidavad, et ta lõi kannatanut panniga 3-5 korda vastu pead. Ta jääb selle juurde, et lõi kannatanut käe ja jalaga ning seejärel neljakandilise taburetijalaga vähemalt 4 korda vastu pead (I kd lk 69-74).
65. Vastastamise 29.06.2016 protokollist nähtuvalt S.T. ja I. Galetko kinnitasid, et nad tunnevad teineteist ning nendevahelised suhted on normaalsed. S.T. väitis vastastamisel, et tema mingit panniga löömist ega muud konflikti pealt ei näinud, sest käis vahepeal ära ja võib-olla siis midagi toimus. Ta teab, et tunnistajana ülekuulamisel ta kinnitas panniga löömise nägemist, kuid ei oska öelda, miks ta nii rääkis. Väidab, et vastas seda, mida temalt küsiti. Ta ei näinud kannatanul ka mingeid vigastusi (I kd lk 77-78).
66. Vastastamise 29.06.2016 protokollist nähtuvalt I. Galetko kinnitas, et ta ei tunne G.T. . Viimane kinnitas, et tema I. Galetkot tunneb ja on temaga mitu korda kohtunud. G.T. jäi vastastamisel selle juurde, et S.T. ja kannatanu istusid pingil. I. Galetko tuli sinna, võttis pingi kõrvalt maast panni ja lõi sellega kannatanut 5-6 korda pähe. Peale seda kannatanu tõusis ja läks ära oma majakesse. G.T. kannatanul verd ei näinud. Veidi aja pärast läks ka I. Galetko minema. Viimane ei kinnita G.T. väiteid ja jäi selle juurde, et lõi kannatanut kas tooli- või lauajalaga 34 korda ning G.T. selle juures ei olnud (I kd lk 79-81).
67. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlused on omavahel haakuvad ja nende usaldusväärsuses pole põhjust kahelda (vt käesoleva otsuse p 12).
68. I. Galetko ütlustest osa, s.o ütlused löömiseks kasutatud vahendi ja sündmuse pealtnägijate puudumise kohta hindas maakohus mitteusaldusväärseteks (vt käesoleva otsuse p 13). 7
69. Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlusi ei saa üldse arvestada, sest need on vastuolulised ja mitteusaldusväärsed. Kartus I. Galetko ees ei ole tõsiseltvõetav argument.
70. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et tunnistajate ütlusi ei saa üldse arvestada. Need ütlused, mis on kooskõlas teiste tõenditega tuvastatuga (surnu ekspertiisiakt ja selle täiendus – millised olid vigastused ja kuidas need võidi tekitada, äratundmiseks esitamised – tunnistajad tunnevad peksjana ära I. Galetko, ütluste olustikuga seostamise protokoll – nt kuidas S.T. oskas näidata pinki, millel istuvat kannatanut panniga löödi ja panni asukohta, kui ta väidetavalt ei olnud üldse panniga löömist pealt näinud – I kd lk 50 ja 54-57, G.T. ja I. Galetko vastastamise protokoll – G.T. ütlused, et kannatanu istus pingil ja teda löödi panniga, on kooskõlas ülal viidatud S.T. poolt ütluste olustikuga seostamisega), on kohtukõlbulikud. Ringkonnakohus loeb eluliselt usutavaks tunnistajate selgituse, et esimesel ülekuulamisel nad ei julgenud sündmust kirjeldada, sest kartsid I. Galetkot tema vägivaldsuse ja kättemaksu ähvarduste tõttu. Seda kinnitavad G.T. ütlused, et I. Galetko ütles talle, et S.T. teab liiga palju ja temast on vaja lahti saada. Seejuures ta uuris hoovis oleva kaevu sügavust ja ütles, et sellest peaks jätkuma (I kd lk 36). Kuigi vastastamise protokollist seda otseselt ei nähtu, võib eelnevatest selgitustest tulenevalt arvata, et S.T. kartis vastastamisel I. Galetkoga teda endiselt ja ei julgenud tema vastu ütlusi anda.
71. Ringkonnakohus nõustub, et S.T. on andnud erinevaid ütlusi (vt käesoleva otsuse p-d 40 ja 47) ja see seab nende 100 %-lise usaldusväärsuse kahtluse alla, kuid osa neist saab siiski arvestada (sündmuse aeg ja koht ning peksmise võimalik pealt nägemine, mida ei eita ka I. Galetko – vt käesoleva otsuse p 46). Samas G.T. on ka vastastamisel jäänud eelnevalt antud ütluste juurde ja kinnitanud, et nägi pealt, kuidas I. Galetko lõi kannatanut mitu korda panniga pähe (vt käesoleva otsuse p-d 38 ja 48). Seega G.T. ütlused on usaldusväärsed, sest nad on kooskõlas eelmises punktis näidatud teiste tõenditega.
72. Tunnistajate ja I. Galetko ütluste vastuolulisus seisneb kuriteo toimepanemise vahendi osas. Süüdistuse kohaselt oli selleks metallist pann. I. Galetko väidete kohaselt aga neljakandiline taburetijalg või tooli- või lauajalg (vt käesoleva otsuse p-d 46 ja 48). Surnu ekspertiisiakti ja selle täienduse kohaselt kuuluvad need kõik kõvade tömpide esemete alla, millega võidi kannatanule vigastused tekitada (vt käesoleva otsuse p-d 36 ja 45). Pann on tunnistatud asitõendiks ja seda on vaadeldud (vt käesoleva otsuse p 43). Kuna tunnistajad nägid panniga löömist, siis ringkonnakohus sarnaselt maakohtule loeb selle kuriteo toimepanemise vahendiks.
73. Maakohus tuvastas, et S. K olid eluohtlikud vigastused, millised põhjustas I. Galetko ning tõendamist on leidnud, et oht S.K. elule tulenes otseselt panniga vastu pead löömisest. I. Galetko tegutses KarS § 16 lg 4 tähenduses vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises tahtlust surma saabumiseks. I. Galetko oli S.K. surma suhtes ettevaatamatu hooletuse vormis ning pani sellega toime KarS §-de 118 lg 1 p 1 ja 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
74. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega kuriteo kvalifikatsiooni osas ning pole alust seda ümber kvalifitseerida kannatanule valu tekitamisena, nagu seda on märgitud apellatsioonis, kuigi kaitsja taotlus on I. Galetko õigeksmõistmine.
75. Seega maakohtu otsus I. Galetko süüdimõistmises ja karistamises jääb muutmata.
76. Kuna maakohus käesolevas asjas tõkendit ei kohaldanud, siis lähtudes KrMS § 306 lg 1 p-st 9 ringkonnakohus kohaldab I. Galetko suhtes tõkendina vahistamist.
77. Maakohus leidis, et I. Galetko suhtes ei ole vajalik tõkendina vahistamist kohaldada, kuna isik kannab jõustunud kohtuotsuse alusel vabadusekaotuslikku karistust. Kuna aga Tartu Maakohtu 16.01.2018 otsuse peale esitati apellatsioon ning I. Galetkole 22.06.2016 otsusega mõistetud karistusaeg lõpeb 25.04.2018, siis tulenevalt ringkonnakohtu käesoleva lahendi tegemise 8 kuupäevast ringkonnakohtu otsus selleks ajaks jõustuda ei jõua. Teisisõnu peaks I. Galetko kinnipidamiskohast vabanema enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada I. Galetko suhtes alates tema eelmise karistuse kandmiselt vabanemise hetkest, s.o 25.04.2018, tõkendina vahistamist. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et I. Galetkol puudub vabanemise korral kindel elukoht, mistõttu võib I. Galetko jääda pärast kinnipidamiskohast vabanemist tabamatuks, mis aga raskendaks kohtuotsuse täitmist.
78. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.01.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
79. Kaitsja advokaat A. Kello on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsuse ning Riigikohtu lahenditega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 6 tunni ulatuses 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot. Ringkonnakohus ei pea kaitsjatasu nõuet 360 euro ulatuses põhjendatuks. Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § 6 lg 4 alusel (29.01.2018 redaktsioon) on kaebuse esitamise eest määratud tasu lihtmenetluse korral 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Sellest tulenevalt on õigustatud kaitsjatasu taotlus rahuldada üksnes summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 120 eurot I. Galetko kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /digitaalallkirjad/ Mati Kartau Aarne Sarjas 9 Tiit Lõhmus