1-16-7422/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7422 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus Sergei Karpenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Sergei Karpenko (ik 38712070288) ja kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Sergei Karpenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Sergei Karpenkolt riigi tuludesse välja menetluskulu 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Karpenkol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse võib peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 09.09.2016 otsusega tunnistati Sergei Karpenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S. Karpenkole mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2016 ja lõpeb 09.01.
10. Tartu Vangla esitas 15.02.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Karpenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused S. Karpenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
12. S. Karpenkot on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest üks karistus on kustunud. Varasemalt on süüdimõistetule karistused määratud peamiselt varavastaste kuritegude, aga ka avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab S. Karpenko karistust varguste toimepanemise eest.
13. Süüdimõistetu varasemast elukäigust nähtub, et viimati anti S. Karpenkole võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 04.08.2015 otsusega, kuid sellele vaatamata ei teinud ta oma käitumisest vajalikke järeldusi ega muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. S. Karpenko pani uued samalaadsed teod toime 30.09.2015, s.o vähem kui 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust. Lisaks jätkas S. Karpenko varavastaste kuritegude toimepanemist ajal, mil ta ei olnud asunud kandma Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusega mõistetud karistust. Seega on süüdimõistetu korduvalt pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Süüdimõistetu käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid, mida ei ole senised karistused suutnud muuta. Sellest johtuvalt puudub maakohtu hinnangul alus arvata, et sellel korral on S. Karpenkole mõistetud ja reaalselt ärakantud karistus täitnud karistuseesmärke.
14. Positiivseks võib pidada, et vabanemisel on S. Karpenkol olemas kindel elukoht. Samuti on süüdimõistetu väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada ja valmisolekut mitte enam suhelda endise tutvusringkonnaga. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise grupis. S. Karpenko on osalenud tööhõives. Lisaks on S. Karpenko olnud vangistuses AN tugigrupi kooskäimiste üheks eestvedajaks. Vabanemise korral on S. Karpenkot vabaduses ootamas lähedased, kes on vajadusel valmis süüdimõistetut mõnda aega varaliselt toetama.
15. Maakohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid aspekte. S. Karpenko puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks narkosõltuvus ning süüdimõistetu arusaamises ja käitumises toimunud muutused on liialt lühiajalised, et olla veendunud nende püsivuses ka juhul, kui S. Karpenko vabaneb. Võttes arvesse, et S. Karpenko on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ning eelneval korral narkootikumide kasutamisest loobumine ei õnnestunud suhtlusringkonna tõttu, nõuab senise eluviisi muutmine S. Karpenkolt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet.
16. Maakohus leiab, et S. Karpenko käitumine karistuse kandmise ajal ei ole positiivne, sest süüdimõistetul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks määrati süüdimõistetule ühe päeva vältel. 2
17. Maakohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks S. Karpenkol tagatud majanduslik toimetulek, sest toime pandud kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetest nähtuvalt on S. Karpenkol tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 15 000 euro ulatuses. Lisaks puudub S. Karpenkol vabanemise korral kindel töökoht.
18. Maakohus on seisukohal, et S. Karpenko tingimisi ennetähtaegne vabastamise karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et S. Karpenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka S. Karpenko isik. Määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Karpenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
20. S. Karpenko on vangistuse jooksul läbinud kogu vanglas pakutava rehabilitatsiooni täies ulatuses, mida tõendab määruskaebusele lisatud tunnistustega. Süüdimõistetu on teinud oma minevikust järeldused ning võtab selle eest vastutuse. S. Karpenko on valmis alustama uut elu, kus puuduvad narkootilised ained. Süüdimõistetu tegeleb majandustöödega, mis tugevdab tööharjumust. S. Karpenko on teadlik, mis on käitumiskontroll, ning on ka varasemalt täitnud korrektselt kõiki nõudeid ja suudab hoida eemale kuritegelikult teelt, sest kuni
21. aastani elas süüdimõistetu õiguskuulekat elu.
22. Määruskaebuse esitas ka S. Karpenko kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
23. Kaitsja leiab määruskaebuses, et ei ole võimalik vaielda selle vastu, et S. Karpenkol on kuritegelik minevik, sest süüdimõistetu on toime pannud kuriteo ja kannab karistust. Kaitsja hinnangul ei saa samas jätta märkimata, et S. Karpenko on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. S. Karpenko on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale.
24. Kaitsja hinnangul tuleks KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid hinnata kogumist. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt S. Karpenko varasemale elukäigule. Kriminaalse minevikuga arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ning enesearendamisega näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.
25. Võimaliku riski maandamiseks on võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks S. Karpenkol sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid riigi jaoks palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
26. Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2018 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada kaitsja määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti kuni 26.04.2018, kuid neid ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu järeldused
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Karpenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Viidatud lahendist tuleneb, et igal juhul tuleb isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses hinnata kogumis teiste asjaoludega, mistõttu ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
29. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt toodud põhjendused veenvad, ammendavad ning asjakohased. Määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Karpenko ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning arvestanud muuhulgas ka määruskaebustes toodud argumentidega. Kuigi S. Karpenko iseloomustuseks saab välja tuua palju positiivset (vt käesoleva määruse p 6), ei saa mööda vaadata asjaolust, et käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt on S. Karpenkol kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on maakohus on õigustatult välja toonud, et S. Karpenkol on neli kehtivat kriminaalkaristust ning enne käesolevat vangistust pani süüdimõistetu vähem kui kaks kuud pärast kriminaalhooldusele allutamist toime uue kuriteo, s.o kõige raskema kriminaalhooldustingimuste rikkumise. Eeltoodu ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et süüdimõistetu oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ja õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et S. Karpenko isik ja varasem elukäik, varasemalt mõistetud kriminaalkaristused koosmõjus käitumisega kinnipidamiskohas ja narkootikumide tarvitamisest tingitud probleemidega, välistavad S. Karpenko ennetähtaegse vabastamise.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.03.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
32. S. Karpenko kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot S. Karpenko kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4