KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- mai 2018 1-17-9329 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Andre Sambla (isikukood 37601225214) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- märtsi
- a määrus Andre Sammal ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata, et vanglateenistusel tuleb esitada materjalid Andre Sambla katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks uuesti kohtule 4 (nelja) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
- Määrata OÜ-le Karl Saavo Andre Samblale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andre Samblalt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati Andre Sammal süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 209 lg 2 p 1 ning § 328 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Kohus mõistis A. Samblale lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
- aprilli
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- september
- jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Sambla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid A. Sambla ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti A. Sammal karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et praeguseks on A. Sammal karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Samas on A. Samblal kolm kehtivat kriminaalkaristust ning tema kuritegelik käitumine on
- aastast püsinud muutumatuna. A. Samblale on varem mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid ka reaalne vangistus ei ole mõjutanud A. Sambla käitumist. A. Sammal on vangistuse jooksul osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigruppide töös, osalenud vestlustes, samuti läbinud sotsiaalprogramme. A. Sammal on osalenud vangla majandustöödel ning töötab keevitaja-lukksepana. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Kohus luges positiivseks, et A. Sammal on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide ja alkoholi tarvitamise harjumusest. Samas on A. Sammal olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kuigi A. Sammal on ka varasemalt üritanud mõnuainete tarvitamisest loobuda, ei ole see õnnestunud. Vabanemisjärgselt on A. Samblal võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutusasutusse. Majutusteenuse leping sõlmitakse 6 kuuks (erandkorras 12 kuuks). Seejärel on A. Samblal võimalus ema korteri müügist saadud raha eest üürida endale elamispind. Kohus tõi positiivsena välja sellegi, et A. Samblal on õe ja tugiisiku toetus. Samas puudub A. Samblal kindel töökoht ning tal on K-Raha andmetel tasumata nõudeid 10 504 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole positiivsed asjaolud piisavad, et A. Sammal tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Ta on olnud pikka aega sõltuvuses narkootikumidest ja alkoholist ning tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi tuleb pidada liialt lühiajaliseks, et nende püsivuses veendunud olla. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse nii A. Sammal kui ka tema kaitsja vandeadvokaat K. Saavo. Andre Sambla määruskaebus
- A. Sammal palub asja uuesti läbi vaadata ning kohtul hinnata seda, et ta on kogu aeg paremuse suunas arenenud. A. Sambla hinnangul on tema paremaks sulandumiseks ühiskonda põhjendatud rakendada käitumiskontrolli. A. Sammal märgib, et sisuliselt on tegu tema viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega, kuna aasta möödudes puudub tal motivatsioon käitumiskontrolli alla vabaneda. Kuigi A. Sammal on oma karistused varasemalt valdavalt lõpuni kandnud, on tulemus olnud paraku uuesti vangi sattumine. Mida kauem ühiskonnast eemal viibida, seda raskem on taasühiskonnastumine. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole õigustatud viidata tema eelnevale elukäigule ja isikule. Juhul kui kohus leiab, et A. Sammal niikuinii uuesti kuritegusid sooritab ja vanglasse naaseb, on süüdimõistetu teadlik, et karistus tuleb vangistuses lõpuni kanda ning see teadmine kujundab tema suhtumist vanglas viibides. Kaitsja määruskaebus
- Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Sammal karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. On põhjendamatu arvata, et viie aasta pikkune vangistus on ebapiisav inimese 2
(4)teadvuses ja mõtlemises korrektuuride tegemiseks. Vangla andis kinnipeetava kohta iseloomustuse, mis on positiivne ja milles toetatakse A. Sambla ennetähtaegset vabastamist. A. Sammal on vanglas käitunud seadusekuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavad tegevused, sh läbinud neli mahukat sotsiaalprogrammi. Programmide läbiviijad iseloomustavad A. Sammalt ainult positiivselt – ta soovib vabaneda uimastisõltuvusest ja ta on valmis sõltuvusega tegelema ka edaspidi. A. Sammal on alates
- a märtsist töötanud ja tal puuduvad distsipliinirikkumised. Lisaks on A. Sammal vangistuse jooksul teinud ettevalmistusi oma elu normaalseks korraldamiseks pärast vangistusest vabanemist. A. Sammal on leidnud endale elukoha aktiviseerimiskeskuses, kus on broneeritud elukoht 6 kuuks, võimalusega pikendada seda 1 aastani. Kuigi A. Samblal ei ole kindlat töökohta, on koostöös tugiisikuga olemas head eeldused sobiva töökoha leidmiseks. A. Samblal on säilinud kontakt oma õega, kes on teda valmis toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangla iseloomustuses on märgitud, et märgata on positiivseid muutusi kinnipeetava mõtlemises, käitumises ja hoiakutes ning tema käitumist võib vangistuse ajal pidada heaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- A. Sammal on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus jättis A. Sambla vabastamata, viidates A. Sambla varasemale elukäigule, A. Sambla isikule ning kuritegude toimepanemise asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul välistab A. Sambla vangistusest ennetähtaegse vabastamise praegu aga asjaolu, et A. Samblal puudub selline elukoht, kus ta saaks elada vähemalt kuni katseaja lõpuni.
- Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu
- mai
- a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Toimiku kohaselt on A. Samblale garanteeritud elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik rehabiliteerimiskeskuses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt sõlmib see mittetulundusühing vanglast vabanenutega tähtajalise majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. A. Sambla katseaeg lõpeks aga alles
- septembril
- Seega puuduks A. Samblal alaline elukoht, kus ta saaks elada kuni katseaja lõpuni. Kuigi vangla iseloomustuses on märgitud, et A. Samblale kuulub pool tema ema Aseri korteri müügitulust, ei ole seda väidet võimalik kontrollida. Kuna kohtule pole esitatud täpsemaid andmeid A. Sambla varalise seisundi kohta, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et A. Samblal on võimalik pärast rehabiliteerimiskeskusest lahkumist osta või üürida eluase. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Samblal vabanemisfondis 1392 eurot ning tasumata nõudeid K-Raha andmetel 10 504 eurot. Seetõttu ei pruugi Aseri korteri müügitulu olla piisav, et A. Samblal oleks võimalik eluase hankida ja selle kasutuskulusid katta. A. Samblal alalise elukoha puudumise tõttu pole tagatud käitumiskontrolli nõuete täitmine kogu katseaja kestel. Seetõttu ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
- Kuigi A. Samblal alalise elukoha puudumine välistab praegu tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise, ei pruugi A. Sambale mõistetud vangistuse täielik ärakandmine osutuda tingimata vajalikuks. Maakohus tuvastas A. Sambla puhul terve rea teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid, osalemine tugigruppide töös, majandustööde tegemine, töö keevitaja-lukksepana, distsiplinaarkaristuste puudumine, motivatsioon sõltuvusainetest vabanemiseks. Seetõttu võib A. Sambla ennetähtaegne vangistusest vabastamine 3
(4)edaspidi kõne alla tulla. Juhul, kui A. Sammal leiab endale alalise elukoha kogu katseaja perioodiks, on kohtul võimalik uuesti hinnata tema ennetähtaegse vabastamise võimalust. A. Samblal on karistusaja lõpuni ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud, seega on kolleegiumi hinnangul võimalik, et ta suudab enne karistusaja lõppu elukoha leida, arvestades tema üldist motivatsiooni ja head käitumist vanglas.
- VangS § 76 lg 4 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat aega. Pidades silmas A. Sammalt positiivselt iseloomustavaid tegureid ja asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud, määrab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel, et vangla peab esitama A. Sambla ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata, kuid lühendab VangS § 76 lg 4 alusel A. Sambla ennetähtaegse vabastamise materjalide uue esitamise tähtaega neljale kuule käesoleva määruse jõustumisest.
- A. Sambla kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo A. Samblale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse ja istungi protokolliga tutvumiseks kaks pooltundi ning määruskaebuse koostamiseks kolm pooltundi. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus maakohtu määruse ja protokolliga tutvumise osas on põhjendatud (sellele tööle vastav tasu on 60 eurot, sh käibemaks). Määruskaebuse koostamise ajakulu on aga põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, õigusvaidluse vähest keerukust ja asjaolu, et kaitsja osales sama asja lahendamisel ka maakohtus, loeb kolleegium kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni, millele vastav tasu on 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Kuna A. Sambla kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsja tasu (90 eurot) kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Samblalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)