Obsah (8)

§ 414§ 415§ 25§ 184§ 64§ 114§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12366 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlus

§ 414

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega;

§ 415

lg 1 järgi 5 aasta vangistusega;

§ 25

lg-te 1, 2 - § 114 p-de 2, 7 järgi 10 aasta vangistusega ja

§ 184lg 1 järgi 5 aasta vangistusega.

Sama otsusega mõisteti R. Miller õigeks süüdistustes

§ 414

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg-te 1, 2 - § 114 p 5 järgi.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti R.

Millerile liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates tema kinnipidamisest – 30.07.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2013 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.
3. Riigikohtu 17.11.2014 otsusega tühistati maakohtu ja ringkonnakohtu otsused osaliselt, s.o R. Milleri süüditunnistamises ja karistamises

§ 114

p-de 2 ja 7 − § 25 lg-te 1 ja 2, § 414 lg 2 p 2 ning § 415 lg 1 järgi ning liitkaristuste mõistmises ja menetluskulude väljamõistmises. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 1.3. Harju Maakohtu 08.10.2015 otsusega karistati R. Millerit

§ 414

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega;

§ 415

lg 1 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 25

lg-te 1, 2 - § 114 p-de 2, 7 järgi 10 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti R.

Millerile liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 21.06.2013 otsusega mõistetud karistusega, s.o 5-aastase vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti R. Millerile liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamisest – 30.07.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2016 otsusega jäeti muuhulgas R. Milleri kaebus läbi vaatamata, kui kaebetähtaega ületanu. 1.
3. Karistuse kandmise algus 30.07.2012 ja lõpp 30.07.
4. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohtu 29.03.2018 määrusega jäeti R. Miller vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
6. Esmalt märkis maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Selles osas nõustub maakohus täielikult kaitsja seisukohaga. 2.
7. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Maakohtu määruse tegemise ajaks on süüdimõistetu sellest ära kandnud 5 aastat 7 kuud 22 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Asjas on formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. 2.
8. Maakohus leidis, et R. Milleri puhul on täitmata materiaalsed alused ennetähtaegseks vabanemiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja esimest korda kannab ka reaalset vangistust. Kinnipeetav ei ole ennast vanglas üleval pidanud hästi, talle on määratud 2 distsiplinaarkaristust allumatuse eest, seega on alust arvata, et tegemist on loomult allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja õppinud keelekursustel, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, käinud psühholoogi vastuvõtul ja osalenud vestlustel. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi

§ 76lg 4 sätestatud asjaolusid.

2.

1. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endise elukaaslase juurde X. Enne vangistust elas kinnipeetav abikaasa ja laste juures Tallinnas. Vastuseks kaitsja küsimusele kinnitas kinnipeetav, et tema suhted endise elukaaslasega on head. Alalise elukoha olemasolu ja elukaaslase toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et alaline elukoht ja perekonna toetus olid kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ja pere toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava tegelik tutvusringkond on laialdane ja raskesti määratletav, kuriteokaaslane on varem kriminaalkorras karistatud. 2.
2. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav enne vangistust ei töötanud. 2 Maakohus, arvestades kõike kohtumääruses eelpool toodut, leiab, et antud kinnipeetava karistuse eesmärgid ei ole täidetud juba rohkem kui 5 aastat enne karistusaja lõppu. Maakohus möönab, et ainuüksi karistuse raskus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas väheneb, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kolme erinevat kuritegu ja nende raskust, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. 2.
3. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule kõrgohtlik; uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 12 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 13 %. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Selles osas nõustub maakohus täielikult kaitsja seisukohaga. 2.
4. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal muuhulgas ka kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kuigi kaitsja tõi maakohtu istungil välja rea asjaolusid kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ja maakohus nõustub, et tegemist on positiivsete asjaoludega, ei pea maakohus siiski põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, s.o nii palju enne karistusaja tegelikku lõppu. Määruskaebused
5. Viru Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Dmitri Školjar, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Miller tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohtu järeldused ei ole põhjendatud ega veenvad. 3.
6. Sisuliselt tuvastas maakohus vaid 2 negatiivset asjaolu: distsiplinaarkaristus ja ühiskonna õiglustunde riive. Muid negatiivseid asjaolusid R. Milleri suhtes tuvastatud ei ole. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses, samuti peaks maakohus arvestama ka kinnipeetava vanuse- ja terviseseisundiga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et R. Milleril on olnud XXX. R. Miller on 66 aastat vana, ei ole kriminaalset minevikku, ta on varem karistamata isik, kes kannab vanglakaristust esmakordselt. Kohtupraktikas on omaksvõetud, et isegi kriminaalne minevik ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetav oli läbinud kõikvõimalikke koolitusi ehk R. Miller on teinud vangistuses kõik endast oleneva, et kohus saaks ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja on seisukohal, et maakohtul tulnuks reageerida süüdimõistetu pingutustele. 3 3.
7. Kaitsja vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse R. Milleri isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud. Viru Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R. Miller on käitunud vangistuses üldiselt seadusekuulekalt ning viimase aja jooksul distsiplinaarkaristusi temal ei olnud, näidates sellega oma suhtumist õiguskorrale. Kinnipeetava iseloomustusest lähtuvalt on süüdimõistetul olemas kindel elukoht, mis on heas korras, kõigi mugavustega ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s P., ehk võimalus saada kindlat sissetulekut koos pensioniga. R. Milleril on lähedastega head suhted ning nende toetus. Lisaks on positiivne, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kuigi R. Milleri puhul esineb minimaalne risk uue kuriteo toimepanemiseks, võimaldab isiku vabastamine elektroonilise valve kohaldamise ja täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega riski üldse vältida, seejuures puudub alus arvata, et R. Miller rikuks oma kohustusi. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata R. Milleri püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 3.
8. Kaebaja rõhutab, et maakohus jättis tähelepanuta R. Milleri poolt juba kantud karistuse pikkuse. Kinnipeetavale oli määratud vangistus pikkusega 11 aastat ning ta on temale mõistetud karistusest ära kandnud ligi 6 aastat. Kaitsja arvates, peab maakohus kindlasti arvestama sellega, kui kaua viibis kinnipeetav vangistuses, kui pikk on veel ärakandmata osa ning kuidas need asjaolud mõjuvad kohtu diskretsiooniotsust ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kaitsja hinnangul on otstarbekas süüdimõistetu R. Milleri vabastamine temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
9. Viru Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning leiab, et see on ebaseaduslik ning põhjendamatu, mistõttu tuleks tühistada maakohtu määrus ning vabastada R. Miller ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu on täitnud formaalsed eeldused vabanemiseks ning tema edasine karistuse kandmine ei ole vajalik. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning leiab, et määratud distsiplinaarkaristused, mille kohta toob välja õigustavad asjaolud, ei saa olla ennetähtaegsel vabastamisel takistuseks. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole asjakohane, millele juhtis tähelepanu ka kaitsja. Süüdimõistetu toob välja, et ta on 66-aastane, vana, haige, ei ole vangla sisekorda rikkunud, tal on pere, kes teda ootab ja kes teda vajavad, ta läheb tööle ning ei pane kuri- ega väärtegusid tulevikus toime. Ennetähtaegsel vabanemisel kavatseb ta täita kõiki talle määratavaid nõudeid ja kohustusi.
10. Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 30.04.
11. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Milleri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebustes.
13. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Määruskaebustes veelkordselt väljatoodud positiivsed asjaolud ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kuna 4 ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja määruskaebuses väljatooduga, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud positiivne ning viimasel ajal ei ole talle distsiplinaarkaristusi määratud. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: määratud 21.11.2017 ja 18.08.
14. Nimetatud distsiplinaarkaristused näitavad selgelt, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud positiivne ja seda just viimasel ajal, sest nimetatud rikkumised on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Vaatamata kõikidele kaitsja määruskaebuses välja toodud õigustustele, sh isiku vanus, tervislik seisund kui ka varasemate karistuste puudumine, näitab süüdimõistetu käitumine, et isik ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtestatud normidega. Ka jäävad edutuks süüdimõistetu õigustused seoses määratud distsiplinaarkaristusega. Kui R. Miller ei olnud nõus talle määratud distsiplinaarkaristustega, oleks need tulnud tal vaidlustada. Eneseõigustused jäävad edutuks. Süüdimõistetu tervislik seisund ja vanus ei ole ainuüksi aluseks süüdimõistetu vabastamisel. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 52 osutatakse ka vanglas tervishoiuteenust ning vajadusel korral suunatakse ravile ja asjakohase eriarsti juurde. Seejuures on süüdimõistetu maakohtu istungil välja toonud, et tema tervislik seisund on hea ja võimaldab tööd teha. Määruskaebuses tuuakse välja, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud töökoht, kuid ringkonnakohtul selles osas veendumus puudub, sest see ei tulene ei maakohtule esitatud materjalidest ega selle kohta ei ole esitatud garantiikirja. Kaitsja toob määruskaebuses välja, et süüdimõistetule on garanteeritud elukoht ning lähedaste toetus. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu maakohtu poolt juba avaldatule, et nimetatud asjaolud on iseenesest küll positiivsed, kuid tuleb arvestada, et süüdimõistetul olid need ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei hoidnud ära süüdimõistetu poolt käesoleva vangistuse aluseks olevate raskete süütegude toimepanemist. Ka ei saa öelda, et maakohus ei oleks arvestanud kantud karistuse pikkust. Kantud karistuse pikkus on formaalne eeldus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Kui maakohus oleks selle jätnud arvestamata, siis ei saaks rääkida ka asja sisuliselt arutamisest. Küll leiab ka ringkonnakohus, et arvestades mõistetud karistuse pikkust ning süütegude raskust, ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine esimese võimaluse ilmnemisel. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal oleks võimalik elektroonilise valvega maandada riski, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses süütegude toimepanemist. Seejuures ei ole maakohus arvestanud põhjendatult vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsenti, vaid risk uute kuritegude toimepanemiseks tuleb süüdimõistetut kogumis iseloomustavatest andmetest. Määruskaebused jäävad edutuks.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
16. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5