p 1 kohus otsustas: Jätta Jekaterina Koljada kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.01.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2316,17,007610 - muutmata. Asitõend - CD-plaat salvestusega - jätta kohtuotsuse jõustumisel väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 29.03.2018.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 02.05.2018.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Aivar Hirs 02.01.2018 otsusega nr 2316,17,007610 karistati Jekaterina Koljadat LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. 04.12.2017.a. koostatud väärteoprotokolli nr AB1264422 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 01.02.2017.a kella 17.12 ajal Tallinnas, Põhja pst 33, Circle K Eesti AS Linnahalli teenindusjaama juures Jekaterina Koljada juhtis mootorsõidukit BMW 525D, registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus Jekaterina Koljada LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 15.01.2018 esitatud kaebuses taotleb J.Koljada kaitsja otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist
Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid Jekaterina Koljada poolt väärteo toimepanemist. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud isikut, kes juhtis 01.02.2017 kella 17:12 paiku mootorsõidukit BMW 525D registrimärgiga xxxx. Väärteotoimikule lisatud videosalvestusest ei nähtu, kelle poolt mootorsõidukit juhiti, kui mootorsõiduk liikus (LS § 2 p 41). Videosalvestuselt ei ole võimalik tuvastada, kas mootorsõidukist väljunud naisterahvas oli mootorsõiduki juht või sõitja. Samuti puuduvad väärteomaterjalide hulgas igasugused viited videosalvestuse päritolu kohta. Väärteoasjas puuduvad muud tõendid, millele tuginedes saaks väita, et 01.02.2017 kella 17:12 paiku juhtis mootorsõidukit just Jekaterina Koljada, kes ei ole mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik ega kasutaja. Väärteomaterjalidest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja kuulanud antud asjas üle tunnistajana mootorsõiduki omanikku. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokolli nr AB264422 teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, samuti ei anna vastust Riigikohtu otsuses nr 31-1-9-08 antud suunistele (väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud). Sellega on rikutud
lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtumenetlus 13.02, 27.02 ja 19.03.2018 toimunud kohtuistungitele kaebuse esitaja ei ilmunud, J.Koljada nõustus kaebuse arutamisega tema osavõtuta, sest alates 04.12.2017 ta on Viljandi haiglas ravil (kohtuotsusega määratud ravi). Kaitsja jäi kaebuse juurde ja on seisukohal, et väärteotoimikule lisatud videosalvestusest ei nähtu, kes juhtis mootorsõidukit. Jekaterina Koljada ei ole antud kuupäeval ja kellaajal sõidukit juhtinud. Kohtuväline menetleja ei ole üle kuulanud selle mootorsõiduki omanikku, kes oleks võinud tunnistajana anda ütlusi, kelle valduses antud sõiduk oli. Kaitsja poolt edastatud kaebaja sõnade kohaselt „01.02.2017 Jekaterina Koljada oli selles mootorsõidukis, aga seda ei juhtinud. Mootorsõidukit juhtis tundmatu isik. Kaebuse esitaja juhtis seda sõidukit kuu aega enne talle etteheidetavat tegu“. Kaitsja kinnitas, et videolt nähtub Jekaterina Koljada, kes väljub sõiduki tagumisest vasakpoolsest uksest ja tangib mootorsõidukit, varguse fakti ei ole J.Koljada vaidlustanud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, sest on leidnud kinnitamist, et Jekaterina Koljada kasutas väärteoprotokollis märgitud sõidukit 2017.aasta alguses. Kaebaja on karistatud selle sama sõiduki juhtimise eest 06.01.
lg 8 alusel avaldati tunnistaja Xxxxütlused, sest ta on korduvalt jäänud kohtuistungitele ilmumata mõjuvatel põhjustel (tihe graafik, öised vahetused, asendamatus). Tunnistaja Xxxxpoolt 20.02.2017 antud ütluste kohaselt Circle K Eesti AS turvasüsteemi salvestuse videoanalüüsi teel ta tuvastas, et 01.02.2017 kell 17:13 Tallinnas, aadressil Põhja pst 33 asuvas Circle K Eesti AS Linnahalli teenindusjaamas tankis naisterahvas sõiduauto BMW 525D reg.nr xxxx kütusepaaki 6,8 liitrit mootorikütust Dmiles summas 8,08 eurot ja lahkus teenindusjaamast kell 17:14 jättes tangitud kütuse eest tasumata. Teenindusjaama poodi kütust tankinud naisterahvas ei sisenenud, lahkus koheselt peale tankimist. Kütust tankinud isikul oli seljas tume jope, jalas sinist värvi teksad. Vargusega tekitati Circle K Eesti AS-le kahju 8,08 eurot. Kohtuistungil 19.03.2018 ülekuulatud tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt sõiduauto BMW 525D reg.nr xxxx on tema kasutuses, Jekaterina Koljada on tema ammune sõber. Firmalt Delfi Grupp OÜ on sõiduk ostetud järelmaksulepingu alusel. Rohkem kui aasta ei kasuta seda autot, sest juhtus avarii. Ei mäleta, kas kasutas autot 01.02.2017. Andis auto kasutada Jekaterina Koljadale, enne seda, kui kaebuse esitajalt juhtimisõigus ära võeti. Jekaterina töötas tema juures baaris ja kui oli vaja kuskil ära käia, siis ta laenas seda autot. See oli 1,5-2 aastat tagasi. Kohtuliku arutamise järeldused
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt
Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud, samuti kohus peab lahendama
loetletud küsimused.
MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, muu hulgas peavad ka kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud tõenditega (RKKK otsus 3-1-1-82-09, p 14). Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad.
kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätetatud erisusi arvestades. KrMS § 63 kohaselt tõend on kahtlustatava, tunnistaja ütlus, asitõend, menetlustoimingu protokoll, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Kohtu hinnangul on Circle K Eesti AS Linnahalli teenindusjaamas tehtud salvestus lubatav tõend – Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 p 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks. Maakohtu hinnangul paigutub sinna alla politseile teenindusjaama kaamera väljavõtte edastamine kriminaal- või väärteomenetluse alustamiseks. Samuti kohtuväline menetleja on vormistanud väärteoasjale lisatud videosalvestust kooskõlas KrMS
lg 1 nähtuvalt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.
lg 2 kohaselt maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest. Kuna Jekaterina Koljada viibib Viljandi Haiglas ravil, arutas kohus väärteoasja tema osavõtuta (viimase nõusolekul). Väärteomaterjalide kohaselt kaebaja kaks korda keeldus ütluste andmisest. Kohtule esitatud kaebuses J.Koljada eitas mootorsõiduki juhtimist. Seega kaebaja seisukoht on primitiivselt lihtne ja arusaadav, mistõttu ei ole tema osavõtt väärteomenetluses kohustuslik. Vastavalt KrMS § 63 lg 1 kuuluvad tõendite hulka kahtlustatava ja süüdistatava ütlused. Oma versioon toimunust, millele on kohtul võimalik otsuse tegemisel tugineda, on kahtlustataval või süüdistataval võimalik esitada ülekuulamisel. Isiku kaebus ei ole KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõend. Seetõttu on kaebuses esitatud väited faktiliste asjaolude kohta, mida ükski tõend ei toeta, paljasõnalised ning neile tuginemine on KrMS § 60 lg 1 kohaselt välistatud. Kohus asub seisukohale, et hinnates väärteoasjas kogutud tõendid kogumis on võimalik jõuda järeldusele, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritud õigusrikkumise. In dubio pro reo kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada ainult kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus. Käesolevas väärteoasjas kahtlused Jekaterina Koljada süüdiolekus on kohtu hinnangul kõrvaldatud kogutud tõenditega ja asjaoludega, mille kokkulangemine sellise täpsusega ei ole eluliselt usutav. Tunnistaja Xxxx ütlused on kohtu hinnangul selged hindamaks, et 01.02.2017 kell 17:13 sõiduauto BMW 525D reg.nr xxxx kütusepaaki tankinud naisterahvas oli ainuke isik, keda tunnistaja mootorsõiduki läheduses nägi. Ei ole välistatud, et tunnistaja Xxxx oli võimalus jälgida 5 J.Koljada toimetamist Circle K Linnahalli tanklas erinevatest kaameratest. Kohtule esitatud ja nõuetekohaselt asitõendina vormistatud videofail kannab nime „Pump 7, s.o kütusepump“, mis tähendab, et tanklas on mitu videokaamerat. On eluliselt usutav, et kütuse eest tasumisest huvitatud (ehk materiaalse vastusega) tunnistaja ei pea vajalikuks kirjutama, et naisterahvas on mootorsõidukit ka juhtinud, sest ta andis ütlusi ainult seoses kütuse vargusega, mitte seoses juhtimisõiguseta juhtimisega J.Koljada poolt. See asjaolu ei mõjuta tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sest tunnistaja kirjeldas seda, mida ta näinud on. Mootorsõiduki juhtimist turvasüsteemi salvestuse videoanalüüsi kaudu näinud Xxxx andis ütlusi, et teenindusjaamas kütust tankinud naisterahvas lahkus koheselt peale tankimist, jättes tangitud kütuse eest tasumata. Tunnistaja annab ütlusi ainult J.Koljada käitumise kohta, ta ei tuvastanud ega näinud, et vargusega võis olla seotud keegi teine. Puudub aga vaidlus selle üle, et kütust mootorsõiduki BMWsse tankis J.Koljada, kes on naisterahvas ja see asjaolu on selgelt videosalvestuse alusel tuvastatav (esialgses avalduses oli kirjas, et tankis meesterahvas). Kaitsja kinnituse kohaselt J.Koljada on kütuse eest tasunud, seega on varguse toimepanemist tunnistanud. Circle K Eesti AS 06.02.2017 avalduses ei ole sõnagi kirjutatud selle kohta, et BMWd võis juhtida keegi teine ja avalduse sõnastuse kohaselt ainult naisterahvas (J.Koljada) lahkus jättes tasumata kütuse eest. Kui teostatava videovalve käigus ei oleks võimalik tuvastada varguse toimepannud isikut, puudunuks taolises videovalves mõte: tankla töötajad ei saaks identifitseerida saabuvaid kliente ja siduda neid mootorsõidukitega (vähemalt välimuse järgi) otsustamaks, kes pidi tasuma kütuse eest. Seda tunnistaja Xxxx ülekuulamisprotokollis ka teebki - kirjeldab sõidukit juhtinud (ja kütust varastanud) isikut välimuse järgi – seljas tume jope, jalas sinist värvi teksad. Kaebemenetluses asendab kohtuotsus kohtuvälise menetleja otsuse. Kohus astus samme tõendite täiendavaks kogumiseks ja tuvastas, et liiklusregistri väljatrüki kohaselt mootorsõiduk reg.nr xxxx kuulub Delfi Grupp OÜle ja ettevõte müüb mootorsõidukeid portaalis mobilstar.ee. Kohtu järelpärimisele ei ole Delfi Grupp OÜ vastanud. Delfi Grupp OÜ äriregistri väljavõte kinnitab, et Xxxx ei ole selle ettevõte omanik. Kohtuistungil Xxxx tunnistas, et sõiduauto on soetatud järelmaksuga, auto eest ei ole lõplikult tasutud, auto enam kasutuses ei ole. Videosalvestusest nähtub, et mootorsõiduk BMW 525D reg.nr xxxx võtab hoo maha ja kindlalt peatub kütusepumpla juures. See näitab, et mootorsõiduki juht väga hästi teab, kus asub kütusepaagi luuk. Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükki kohaselt tegemist on 2005 aasta väljalaske BMWga, mis on varustatud automaatkäigukastiga. Mõned sekundid pärast peatamist jätkuvalt põlevad pidurituled, mis näitab, et sel ajal sõiduki juht paneb automaatkäigukasti „parkingu“ peale. Mootorsõiduki mootor jääb töötama (heitgaasi torust tuleb suitsu), võti ei ole süütelukust välja võetud, et koheselt pärast tankimist lahkuda (kütuse eest tasumata). Mõne hetke pärast avatakse auto vasakpoolne uks, kust kiirel sammul väljub J.Koljada ja suundub kütusepumpla juurde. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestusest tehtud pildid ja mootorsõiduki BMW 5 SERIES 525D SE 2005 tehtud fotod kinnitavad, et J.Koljada väljub just juhipoolsest esiuksest, mitte tagumisest. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et piltidel nähtuv ukse serv on esiuksel sirge (nagu nähtub piltidel), tagumise ukse serv on aga kõver. Asitõendi vaatlusprotokolliga on samuti tõendatud, et Jekaterina Koljadaks osutunud naisterahvas, kellel seljas tume jope, jalas sinist värvi püksid (foto nr 2), kell 17:13:02 avab mootorsõiduki vasakpoolse esiukse ja väljub sõidukist. Vaatlusprotokollis fikseeritud väike ajavahemik (17:12:49 kuni 17:13:02) on liiga lühike selleks, et Jekaterina Koljada jõuaks vahetada istmekohad teise juhiga, selline versioon ei ole eluliselt usutav (tegemist on sedaaniga, kus nii kiiresti ei ole võimalik kohti vahetada). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et videosalvestuse näol on tegemist sellise objektviise tõendiga, mis on jäädvustanud toimunu sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavatest hinnangutest: sellelt ei ole näha ühtegi teist isikut peale J.Koljadat, kes oleks antud sõidukist väljunud. 6 Täiendavaks süsteemiloovaks faktoriks on Jekaterina Koljada poolt sarnaste liiklusalaste süütegude toimepanemise viis (nn modus operandi). Milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. 30.03.2017 Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-17-547 mõisteti Jekaterina Koljada süüdi LS § 201 lg 1 järgi, mille kohaselt J.Koljada 06.01.2017 kell 22:36 Tallinnas, Mere pst 20b juures suunaga Kalasadama poole juhtis mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx. Jekaterina Koljada 06.01.2017 koostatud väärteoprotokollis tunnistas mootorsõiduki juhtimist Linnahalli juures. Jekaterina Koljada kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 06.01.2017, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Politsei menetluse ühtses infosüsteemis MIS nr 2300,17,0001028 on registreeritud teade selle kohta, et ka 18.02.2017 kell 14:40 ajal juhtis J.Koljada sõidukit BMW 525D reg.nr xxxx. Seoses ülaltoodud episoodiga kahtlustatavana üle kuulatud Jekaterina Koljada tunnistas, et juhtis 18.02.2017 kella 14:40 ajal Tallinnas Vasara 22B mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, olles joobeseisundis, oli autos üksinda. Xxxxei olnud teadlik sellest, et tema juhib mootorsõidukit, olles narkojoobes. 11.04.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-2294 mõisteti Jekaterina Koljada süüdi KarS § 424 järgi, mille kohaselt J.Koljada tahtlikult juhtis 22.11.2015 kella 05:15 ajal Tallinnas Madala tänaval suunaga Kari 1 poole mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist, amfetamiinist, meta-amfetamiinist, metadoonist ja alprasolaamist). Samuti tema juhtis tahtlikult 22.07.2015 kella 18:12 ajal Tallinnas Laagna teelt Jakobi tänavani ning sealt Keldrimäe 9 maja juurde mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist, amfetamiinist, metaamfetamiinist, metadoonist ja alprasolaamist). Seega J. Koljada puhul on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit joobeseisundis, s.h. juhtimisõiguseta. 01.02.2017 kell 17:13 Tallinnas, aadressil Põhja pst 33 asuvas Circle K Eesti AS Linnahalli teenindusjaamas videokaamerate poolt fikseeritud rikkumine mahub selle süsteemi alla: tegemist on sama sõiduautoga BMW 525D reg.nr xxxx, mida Koljada on juhtinud enne ja pärast 01.02.2017; 06.01.2017 juhtimine toimus samuti Linnahalli juures. Kuriteona KarS § 4231 järgi saab kvalifitseerida kolm erinevat süütegu, mille puhul esimene ja teine jäävad oma olemuselt väärtegudeks, kuigi tegemist on korduvusega ja kolmas tegu toob kaasa süstemaatilisuse. Isikut karistatakse üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate väärtegude eest (RKKK otsus nr 3-1-1-75-15 p 10). Kuna antud juhul on tegemist alles teistkordse juhtimisõiguseta juhtimisega, on J.Koljada tegevus kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. 11.04.2016 Harju Maakohtu otsus näitab, et J.Koljada ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ning on jätkanud mootorsõiduki juhtimist ka olukorras, millal on temalt juhtimisõigus karistusena ära võetud. Menetlusaluse isiku kaitseversioon ei riimu ühegi teise väärteo toimepanemise asjaolusse puutuva tõendiga. Menetlusaluse isiku väited, et ta ei ole mootorsõidukit juhtinud, jäävad paljasõnalisteks. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku 7 vastutuse eelduseks (Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKK otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud otsuse 3-1-1-20-15 p 39, et väärteoprotokollis on vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud Jekaterina Koljadale süüks arvatud süütegu: „juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud“. Väärteoprotokollis on tuvastatud inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine. Süüdlasele etteheidetava käitumise kirjeldamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja uut või oluliselt erinevat süüdistust koostada ei ole võimalik.
lg 1 p 6 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo lühikirjeldus ehk teokirjeldus, mis peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. J.Koljadale heideti ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt 06.01.2017 Jekaterina Koljada kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, milles J.Koljada tegevus täpsemalt seisnes, s.o. juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. J.Koljadale esitatud süüdistus on piisavalt selge ja väärteomenetluses kogutud tõendite pinnal on võimalik tuvastada isiku süüd talle inkrimineeritud süüteos. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud
lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. Kohtu hinnangul on Jekaterina Koljadale süüksarvatav väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. LS § 90 lg 1 p 1,3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § 91. Tulenevalt LS § 91 lg 1 sätestatust sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3). Sõites juhtimisõiguseta rikkus Jekaterina Koljada LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et rikkumise pani Jekaterina Koljada toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), sest ta teadis, et tema ei tohi mootorsõidukit juhtida ja sellest hoolimata juhtis. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole,
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik Jekaterina Koljada, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 8 LS § 201 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud: isik oma tegu ei tunnista ning sellest tulenevalt ka ei kahetse. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja Jekaterina Koljadale LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot. Kohtuväline menetleja on Jekaterina Koljadale määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras, mille suurus vastab kaebaja süü raskusastmele ning on piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Lähtudes Jekaterina Koljada süü ulatusest ning arvestades ka seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust Jekaterina Koljadale määratud karistust vähendada, kuna karistus vastab sü suurusele. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.01.2018 otsuse väärteoasjas nr 2316,17,007610 - muutmata. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust Jekaterina Koljada suhtes
lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Asitõend - CD-plaat salvestusega - jätta kohtuotsuse jõustumisel väärteoasja materjalide juurde. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.