← Eesti

2-15-18969/52

Obsah (16)§ 664§ 665§ 658§ 108§ 16§ 20§ 82§ 821§ 103§ 113§ 115§ 1132§ 1§ 1131§ 164§ 167

Tsiviilasi nr 2-15-18969 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2018.a, Tallinn Tsiviilas

) § 42 lg 1 alusel kui teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav. Segaduse tekkimise vältimiseks oleks leping võinud kehtida 6 kuud kauem. Lepingus ei ole määratletud, mis saab olukorras, kus kostja ei ole enam huvitatud oma kinnistu müümisest, ent maakler on ostja leidnud. Seega säte kahjustab oluliselt kostja huve ja tuleks lugeda tühiseks. Kostja on maksnud maaklerile kokku 1820 eurot, mis on umbkaudselt 9 korda ettenähtust enam. See on õiglane tasu maakleri töö eest (reklaamide ülespanemise ja püüde eest ostjat leida). Kostja ei nõustunud viivise nõudega, kuna nõue on esitatud alles 21.07.2014 ning leping lõppes 10.11.

  1. Kostja ei olnud nõus sissenõudmiskuluga, kuna tema kohustus on täidetud ning sissenõudmiskulu on põhjendamatu. Kostja teatas hagejale, et ta leiab ise ostja enne lepingusse märgitud tähtaja lõppemist, s.o 10.10.2013.a. Kinnistu ostmiseks võttis kostjaga ühendust TT, kes oli kinnistu müügist kuulnud enda ja kostja ühise tuttava käest. TT võttis kostjaga ühendust maksimaalselt kaks kuud enne tehingu sõlmimist. 2013.a müügikuulutused aktiivsed ei olnud. Esimese astme kohtu otsus
  2. Harju Maakohus tegi 20.10.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1488 eurot ja mõistis nimetatud summas menetluskulude hüvitise hagejalt kostja kasuks välja. Täiendavalt mõistis kohus hagejalt välja menetluskulud 31,50 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kohus tühistas 08.01.2016.a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Harju Maakohus täiendas 06.11.2017.a täiendava otsusega 20.10.2017.a otsuse resolutsiooni, määrates, et hagejalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskuludele 31,50 eurot lisanduvad maksuseadustega sätestatud maksud 9,13 eurot, millest tulenevalt on hagejalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude suurus kokku 40,63 eurot. Otsuse kohaselt tuvastas kohus, et kirjalikku maaklerlepingut pooled ei sõlminud. Poolte esitatu alusel ei ole võimalik kindlaks teha, milles pooled täpselt kokku leppisid. Vaatamata sellele, et vaidluse all on käesoleval juhul kokkuleppe olemasolu maakleritasu üle, luges kohus kõiki asjaolusid arvestades maaklerilepingu poolte vahel sõlmituks tingimustel, mille üle pooled ei 3

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 vaidle ja mida on võimalik tuvastatuks lugeda. Maakleritasu suuruses kokkuleppimist ei saa kohtu arvates tuvastatuks lugeda sellekohaste tõendite puudumise tõttu. Seega luges kohus, et maakleritasu suuruses kokku ei lepitud. Kohus ei nõustunud kostja väitega nagu oleks ta kinnistu müünud maakleri vahenduseta, ostja oli tema isiklik tuttav. Selline kostja seisukoht on vastuolus esitatud tõenditega, eelkõige tunnistajate SS ja TT ütlustega. SS andis ütlusi selle kohta, milliseid toiminguid ta maaklerina tegi ja TT ütlustest tulenevalt leidis ta maja ostmiseks maakleri vahendusel. Kohus viitas

§ 664lg-le 1.

Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et vaidlust saaks lahendada hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud maaklerilepingu alusel. Tegemist ei ole lepinguga, vaid lepingu projektiga, mida ei allkirjastatud. Asjaolu, et samasisuline leping oli poolte vahel sõlmitud 2008.a ei tähenda, et 2008.a sõlmitud lepingu tingimused laieneksid automaatselt 2013.a lepingule, mida ei kirjutatud alla. Kohus juhindus 2013.a sõlmitud suulise lepingu puhul tingimustest, mille osas on kohtule tõendid esitatud ja mille osas vaidlus puudub. Kohus leidis, et varem, 2008.a sõlmitud leping käesolevasse vaidlusesse ei puutu, ka hageja ise on sellele lepingule viidanud vaid asjaolu tõttu, et tema arvates sõlmiti 2013.a maaklerileping samadel tingimustel. Kohtu arvates ei saanud e-kirjavahetusest järeldada poolte kokkulepet 1,5% suuruses maakleritasus kokkuleppimises, kuna maakleri poolt kirjutatu oli eksitav ega vastanud tegelikkusele. Maakler viitas tööraha kokkuleppimisele eelmises lepingus. SS tunnistajana antud ütlustest selgus, et lisatud leping oli 13.05.2013.a lepingu projekt. Seega ei saatnud maakler kostjale lepingut, vaid lepingu projekti. Lepingu projektist ei teki kostjale kohustusi. E-kirjavahetusest nähtuvalt teatas SS kostjale ostuhuvilisest, kes soovib kostjaga kokku saada, et asjad läbi arutada (19.05.2014.a e-kiri). 12.05.2014.a e-kirjas küsis kostja muuhulgas maakleri tasu suurust. Sellest tuleb järeldada, et kirja kirjutamise ajaks ei olnud tasu kokku lepitud. Vastasel korral ei olnuks kostjal vajadust tasu suurust küsida. SS 12.05.2014.a e-kirjas kinnitas SS kostjale, et kuulutused on kokkulepitud portaalides üleval, kuulutus puudub portaalis soov.ee, kuna seal on muutused koostöö osas, nädala jooksul on kuulutust vaadatud üle 100 korra ja hinnast 272 000 nagu viimati kokku lepitud ja SS küsib müügihinna 265 000 kohta. 03.06.2014.a e-kirjas teatas TT SS-le kostjaga kohtumisest ja tehingus kokkuleppimisest hinnaga 265 000 eurot, tehingu sõlmimise võimalikust ajast, väljakolimise tähtajast, puuduste (katuserennid, vihmaveetorud) kõrvaldamisest müüja kulul ning asjadest, mis kuuluvad ja mis ei kuulu müügihinna hulka. Notarimemost nähtuvalt saatis Uusmaa kinnisvarabüroo notarile 18.07.2014.a 20.07.2014.a toimuvaks tehinguks vajalikud andmed (mitte lepingu projekti). Kohus leidis, et kompromissileping, mida pooled ei allkirjastanud, ei ole leping, vaid selle projekt. Kuivõrd pooled seda ei allkirjastanud, ei saanud selles märgitut lugeda pooltele siduvaks ning vaidluse lahendamisele nimetatud projektist lähtuda ei saa. Pooled võisid küll teineteisele teha ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ja oma ettepanekuid vastaspoolele saata, see aga ei tähenda, et tehtud ettepanekutest saaks lugeda tuvastatuks kostja kohustuse olemasolu hageja ees maakleritasu suuruses kokkuleppimisest tulenevalt. Kohtu arvates ei tekkinud kostjale kohustust tasuda hagejale hageja poolt nõutut ka kostja e-kirjadest tulenevalt. Kohtu arvates oli kostja poolt tasutud 1820 eurot piisav tasu maakleritasu maakleri poolt tehtu eest. Kuna kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei rahuldanud ta ka viivise ega kahju hüvitamise nõuet. Kohus leidis, et kostja menetluskulud esitatud nimekirja alusel on põhjendatud ja vajalikud esitatud suuruses, s.o 840 eurot (sh käibemaks). 26.09.2017.a kohtuistungiks ettevalmistamise aeg üks tund on asjakohane ega ületa kohtupraktika kohast aktsepteeritud aega. Seega on kostja menetluskulu kohtuistungi ettevalmistamiseks 144 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulu istungil osalemisega seonduvalt on 504 eurot (sh käibemaks). Kokku on kostja menetluskulude rahaline suurus 1488 eurot. 4

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei ole arvestanud, et sõlmiti deklaratiivne võlatunnistus. Hageja esitas kohtule nõude loovutaja ja kostja vahelise e-kirjavahetuse, kus kostja kinnitas korduvalt kohustuse olemasolu ehk andis deklaratiivse võlatunnistuse. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tal on kohustus tasuda maakleritasu, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud tal võimalik makseid teostada. Lisaks suuliselt antud kinnitusele on kostja kohustuse olemasolu kinnitanud ehk andnud võlatunnistuse ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja kinnitas, et tal on kohustus tasuda maakleritasu kokku summas 4770 eurot. Seega on olemas tõendid, mis kinnitavad, et pooled leppisid kokku maakleritasu suuruses, summas 4770 eurot ehk 1,5% kinnisvara müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et kokkulepet maakleritasu suuruse osas ei ole võimalik tuvastada, palus hageja maakleritasu suuruse hindamisel arvestada kohalikku tavalist maakleritasu (

§ 665

). Maakohus ei selgitanud välja, mis on kohalik tavaline maakleritasu sellise lepingu vahendamise eest. Lisaks sellele ei ole maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et kostja poolt tasutud 1820 eurot on piisav tasu. Maakleritasu lepitakse üldjuhul kokku protsendina kinnisvara müügihinnast ning antud juhul on maakohtu arvates olnud piisav maakleritasu 0,57% kinnisvara müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Lähtudes võlasuhte olemusest ja vastava tegevusala praktikast ei ole 0,57% mõistlik. Tartus olevate kinnisvarabüroode hinnangul on Ülejõe linnaosas asuva kinnistu, müügihinnaga 265 000 eurot, maakleritasu suurus 2% - 3% müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja on tunnistajatasu tasunud. 10.05.2017.a kohustas maakohus hagejat tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 148 alusel ette maksma tunnistajatasu 50 eurot. Hageja on 25.05.2017.a vastavalt kohtunõudele tasunud tunnistajatasu 50 eurot. Tunnistajatasu suurusena on maakohus määranud 40,63 eurot. Hageja on tasunud tunnistajatasu rohkem kui 40,63 eurot. Kui ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja jätab menetluskulud, sealhulgas tunnistajatasu kostja kanda, palus hageja kohtul tagastada tasutud 50 eurot TsMS § 150 lg 7 alusel hageja arveldusarvele. Kui ringkonnakohus ei rahulda hageja apellatsioonkaebust palus hageja kohtul tagastada enamtasutud 9,37 eurot TsMS § 150 lg 7 alusel hageja arveldusarvele. Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 20.10.2017.a otsus tuleb tühistada osas, milles Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, millest Tallinna Ringkonnakohus käesoleva otsusega hagi rahuldab, ning milles Harju Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud 1% ületavas osas hageja kanda ning milles Harju Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (sh mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ja menetluskulud hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja) ning hagi tagamise tühistamise osas. Ülejäänud osas tuleb 20.10.2017.a otsust jätta muutmata. Harju Maakohtu 06.11.2017.a täiendav otsus tuleb tühistada täies ulatuses. Ringkonnakohus saab tühistatud otsuste asemel teha uue otsuse, 5

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 millega rahuldada hagi maakleritasu nõudes täielikult ja sissenõudmiskulude hüvitise ning viivise osas osaliselt, jätab hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda ning jätab hagi tagamise abinõu jõusse. 7. Käesoleval juhul on hageja esitanud raha saamisele suunatud nõuded (sh maakleritasu nõude, sissenõudmiskulude kahju hüvitamise nõude ja viivitusintressi nõude). Hageja nõudis maakleritasu suurusega 1,5% müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue võiks maakleritasu osas kuuluda rahuldamisele

§ 658

lg 1 ja

§ 108lg 1 alusel.

Õiguslikust alusest tulenevalt on hageja tasunõude eeldused järgmised: 1) kehtiv maaklerileping; 2) maakleritasu maksmise kohustus; 3) maakleritasu kohustuse sissenõutavus; 4) maakleritasu kohustuse rikkumine. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 ja § 230 lg-st 1 tulenevalt peab eelnimetatud eelduste aluseks olevad asjaolud tooma kohtu ette ja tõendama hageja. Kostja on vastuväidetena leidnud, et 10.05.2013.a sõlmitud maaklerileping oli lõppenud ning tal pole hageja poolt nõutud maakleritasu maksmise kohustust.

  1. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks ning menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud (TsMS § 652 lg 1). Ringkonnakohus ei võta aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata (TsMS § 652 lg 2). Vajadusel ning seaduses sätestatud alustel saab ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid (TsMS § 652 lg 3). Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 7).
  2. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et maakleri ja kostja vahel oli sõlmitud maaklerileping. Nimetatud asjaolu tuvastamisele ei ole apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud ei hageja ega ka kostja. Seega saab ringkonnakohus sellest lähtuda. Kostja on vastu vaielnud sellele, et poolte vahel oli hageja poolt väidetud tasukokkulepe. Hageja tugines mh järgmistele asjaoludele: 10.05.2013.a sõlmisid OÜ Uus Maa Tartu büroo ja kostja maaklerilepingu, mille p 1.5 kohaselt oli maakleritasu 1,5% müügihinnast, millele lisandus käibemaks, kui müügihind langeb alla 399 999 euro, ning kui 12.05.2014.a e-kirjas küsis kostja maaklerilt, kui suur on maakleritasu suurus 265 000 eurose müügihinna korral, viidates sellele, et omanikud peavad arvestama maakleritasu suurusega, teavitas maakler kostjat, et maakleritasu suurus on 1,5% müügihinnast, millele lisandub käibemaks, küsides luba edastada huvilisele pakkumine 265 000 eurot, mille peale kostja vastas, et maakler pakuks 265 000 eurot. Seega on hageja tuginenud sellele, et poolte vahel oli ka pärast 10.05.2013.a sõlmitud maaklerilepingu lõppemist sõlmitud uus maaklerileping ja kokkulepe tasu osas ning ta tõendas eeltoodud asjaolusid e-kirjavahetuse koopiatega (I kd tl 10-11).
  3. Maakohus leidis, et nimetatud e-kirjavahetusest ei saa järeldada poolte kokkulepet 1,5% suuruse maakleritasu kokkuleppimises, kuna maakleri poolt kirjutatu on eksitav ega vasta tegelikkusele. Kohus põhjendas eeltoodud järeldust täiendavalt sellega, et maakler viitas tööraha kokkuleppimisele eelmises lepingus, kuid SS tunnistajana antud ütlustest selgub, et lisatud leping oli 13.05.2013.a lepingu projekt, mistõttu ei saatnud maakler kostjale lepingut, vaid lepingu projekti ning lepingu projektist ei teki kostjale kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene maakohtu põhjendustest, miks ei saa poolte eeltoodud 12.05.2014.a – 13.05.2014.a e-kirjavahetust käsitleda kokkuleppena tasu osas. Maaklerilepingu osas ei näe 6

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 seadus ette vorminõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt kehtib sellisel juhul vormivabadus. Leping võib olla sõlmitud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TsÜS § 79). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (TsÜS § 9 lg 1). Lepingu sõlmimine on seega võimalik ka muus vormis tahteavalduste vahetamise teel peale lepingu allkirjastamise. 11. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja 12.05.2014.a e-kirja, millega kostja küsis maakleritasu suurust, käsitleda ettepanekuna esitada pakkumus (

§ 16lg 2 lause 3).

Sellele vastusena saadetud maakleri e-kirja, milles SS märkis, et eelmises maaklerilepingus leppisid pooled kokku 1,5%, millele lisandub käibemaks, mille ka maakler e-kirjale lisas, ning et kostja annaks teada, kas ta edastab huvilisele pakkumise 265 000 eurot, saab käsitleda pakkumisena (

§ 16lg 1).

Kostja poolt vastuseks saadetud e-kirja, milles kostja märkis: „Paku siis 265000.eur-i huvilisele /---/“, saab omakorda käsitleda nõustumusena (

§ 20lg 1).

Nõustumus võib eelnimetatud sätte kohaselt olla väljendatud ka teoga. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma ning kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Käesoleval juhul pidi maakler mõistliku inimesena aru saama, et kostja 12.05.2014.a e-kiri on ettepanek teha pakkumus ning kui ta vastab kostja 12.05.2014.a e-kirjale tasu pakkumisega, on ta sellega õiguslikult seotud. Samuti pidi kostja mõistliku inimesena aru saama, et kui tema tasu suuruse küsimuse peale vastab maakler tasu suurusega ja küsimusega, kas ta võib edasi tegutseda (pakkuda huvilisele 265 000 eurot), et tegemist on õiguslikult siduva pakkumisega, millele vastamisega, et maakler asuks tegutsema (pakkuma 265 000 eurot), saab ta anda tasu osas nõustumuse. Mõistliku inimesena pidi maakler kostja 13.05.2014.a e-kirja saades mõistma seda selliselt, et kostja andis tasu osas nõustumuse ning poolte vahel oli olemas kokkulepe tasu osas. Seda, et pooled leppisid kokku hageja poolt nõutud tasu suuruses kinnitab ka poolte e-kirjavahetusest nähtuv, et kostja soovis teada maakleritasu suurust selleks, et otsustada, kas 265 000 eurot oleks müügihinnana sobilik, et pärast kostja 13.05.2014.a nõustumusega saadetud e-kirja asus maakler käsundit täitma (maakleri 19.05.2014.a e-kiri, mille kohaselt sai maakler ostuhuvilisega räägitud ning millega maakler edastas ostuhuvilise kontaktandmed), et maakler edastas kostjale arve (I kd, tl 16) summas 4770 eurot (265 000 eurot × 1,5% × 1,2 käibemaks), et poolte vahel oli ka varasemalt leping sama tasutingimusega ning kostja asus osaliselt ka täitma tasunõuet, märkides maaklerile saadetud e-kirjas, et ta ei ole saanud vahendite nappuse tõttu maakleritasu tasuda ja lubadustest kinni pidada ning ta pole keeldunud tasumast kogu nõutud summat (tl 19). 12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakleri poolt kirjutatu oli eksitav põhjusel, et maakler viitas varasemale lepingule ja lisas e-kirjale varasema lepingu projekti. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest välja lugeda, et maakler viitas selgelt sellele, et tasu on sama, mis sai eelmises lepingus kokkulepitud. Lepinguprojekti edastamisel lepingu allkirjastamata jätmine ei tähenda, et pooled ei saavutanud kokkulepet muus vormis tahteavalduste vahetamise teel. Maakohtu menetluses leidis kostja, et 10.05.2013.a sõlmitud maaklerileping lõppes tähtajalisena 10.10.2013.a. Hageja ei ole sellele iseenesest vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd olenemata 10.05.2013.a lepingu lõppemisest, on asjas esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada maaklerilepingu sõlmimine ka 2014.a. Samuti ei ole oluline seega, kas 2013.a sõlmitud lepingu 7

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 ajal teatas kostja maaklerile, et ta leiab ise ostja. Eeltoodust tulenevalt tuvastab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping maakleritasu suurusega 1,5% müügihinnast, millele lisandus käibemaks. 13. Kostja on vaidlustanud ka selle, et hagejal oli õigus tasu nõuda.

§ 664

lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Maakohus leidis, et kinnistu müüdi maakleri vahendusel, tuginedes mh tunnistajate SS ja TT ütlustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

§ 664

lg 1 alusel ei ole oluline see, kui suuri pingutusi ja mitu toimingut maakler lepingu vahendamiseks tegi. Oluline on üksnes see, et maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel oleks põhjuslik seos. Seega saab hinnata nii nagu ka kahju hüvitamise nõude eelduseks oleva põhjusliku seose puhul, kas ilma maakleri tegevuseta oleks leping sõlmitud. Käesoleval juhul kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos olemas, st et maakleri tegevuseta ei ole lepingu sõlmimiseni eelduslikult jõutud.

  1. Lisaks maakohtu poolt hinnatud tunnistajate ütlustele kinnitab seda ka maakleri poolt saadetud 19.05.2014.a e-kiri (I kd, tl 10), mille alusel tuvastab kohus, et maakler edastas ostja TT kontaktandmed kostjale. Täiendavalt tuvastab kohus, et olenemata sellest, kas esmakordselt sai TT kinnisasja müügisolekust teada kuulutuse kaudu, võttis maakler temaga 2014.a veebruaris uuesti ühendust, uurides ostuhuvi kohta (I kd, tl 98-99). Seda kinnitavad ka SS ütlused. Samuti on hageja tuginenud sellele, et müügitehing sõlmiti tänu maakleri tegevustele, sh objekti pildistamine, kuulutuste ülespanek ja kuulutuste eest hoolitsemine kinnisvara müügiportaalides, kinnisasja klientidele näitamine ja kohtumiste kokkuleppimine, ostuhuvilistega suhtlemine, pakkumiste vastuvõtmine ja edastamine kostjale, notarile info edastamine ning notari juures käimine. Hageja poolt esitatud kirjavahetuse alusel kostjaga (I kd, tl 11) ja tunnistaja EE ütluste alusel tuvastab kohus, et maakler tegeles kuulutuste ülespanekuga ja kuulutuste eest hoolitsemisega kinnisvara müügiportaalides, kuivõrd ta on kostjale sellest ka teatanud ning andnud ülevaate kuulutustest. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja poolt esitatud kirjavahetuse alusel TT-ga (I kd, tl 98 ja pöördel, tl 103) tuvastab kohus, et maakler suhtles ostuhuvilistega (sh lõpliku ostjaga) nii seoses hinnaga kui ka kinnisasja näitamistega seonduvalt ning edastas infot kostjale (I kd, tl 97 ja tl 10 - 11). Eelnimetatud tuvastatud asjaolusid tõendavad ka tunnistaja SS ütlused (I kd, tl 220 - 221). Tunnistaja SS ütlused tõendavad, et maakler edastas infot notarile ja käis notari juures. Tunnistajate SS ja EE ütlused tõendavad ka seda, et maakler pildistas objekti. TT ütlused tõendavad, et ta suhtles maakleriga kuulutuse osas, et kuulutus oli üleval ning maakler käis notari juures (I kd, tl 221 pöördel). Täiendavalt loeb kohus tuvastatuks, et maakler edastas tehinguga seonduvat infot nii notarile kui ka pangale (I kd, tl 13 ja tl 14-15), arvestades, et ostja edastas maaklerile kokkuvõtte olulistest tingimustest ja mainis, et maakler saadab hindamise panka ning maakleribüroo blanketil on koostatud ka tehinguandmete dokument notarile. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et 20.07.2014.a kl 15.00 sõlmisid kostja ja TT notari juures kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu, kuivõrd kostja on selle asjaolu omaks võtnud (I kd, tl 86). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja täitis enda tõendamiskoormise ning eelnimetatud tuvastatud asjaolude alusel on võimalik järeldada, et kinnisasi müüdi tema vahendamise tulemusena.
  2. Kostja väitis, et leidis ostjana TT ise ning TT on kostja isiklik tuttav. Nimetatud asjaolu pidi tõendama TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kostja. Kostja seda ei teinud. Tunnistajate TT ja SS ütlustega on tõendatud, et TT ei olnud kostja isiklik tuttav. Vastupidiselt on TT tunnistanud protokolli kohaselt, et ta sai objektist teatavaks kuulutusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta leidis ostja ise. Asjas on hageja poolt tõendatud vastupidine. Kostja vaidles vastu ka sellele, et 8

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 maakler näitas klientidele kinnisasja. Tunnistaja SS kinnitas enda ütlustes, et ta kohtus H perega Pootsmani 10 aadressil kolmel korral. Tunnistaja TT aga väitis, et ta käis kinnisasja vaatamas 2 – 3 korda ning kinnisasja näitas kostja (I kd, tl 221 pöördel). Kuivõrd tunnistajate ütlused on siinkohal vastuolulised ning asjaolu, et hageja näitas ostuhuvilistele kinnisasja, tõendamiskoormis on hagejal, leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et maakler näitas ostuhuvilistele kinnisasja. Muid tõendeid peale SS ütluste hageja selle kohta, et ta näitas ise müügiobjekti, esitanud ei ole. See ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul alus, et leida, et leping oleks sõlmitud ka ilma maakleri vahenduseta. Samuti ei anna selleks alust ka see, et ostja leppis olulised tingimused kostjaga kokku ja pidas nende osas kostjaga läbirääkimisi, kuivõrd põhjusliku seose tuvastamine vahendamise ja lepingu sõlmimise vahel ei eelda, et maakler teeks kõik toimingud ise. See, et TT mäletas, et maakler oli tagaplaanil, ei anna samuti alust, et leida vastupidist. Ostja subjektiivne hinnang maakleri poolt tehtud toimingutele tehingu vahendamiseks ei tõenda vastupidist sellele, mida tõendavad ülejäänud tõendid maakleri tegevuste osas. Vastupidist ei saa leida ka kostja poolt väidetu alusel, et ta võttis kinnistu müümiseks ühendust isikutega, kes olid ostuhuvilistena portaalides ja ta suhtles oma tutvusringkonnas kinnistu müümise eesmärgil. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et TTga sõlmiti leping hageja vahendamise tulemusel. Seega ei oma tähendust kostja enda tegevused kinnisasja müümisel. Kostja enda tegevused ei välista hageja tasunõuet. Käesoleva otsuse punktis 11 on tuvastatud tegevuste tulemusel saanud võimalikuks kinnisasja müük ostjale. Juhul kui maakler ei oleks objekti pildistanud, kuulutust üles pannud ja üleval hoidnud, TT-ga suhelnud nii seoses hinna kui ka kinnisasja näitamistega, ning TT-ga ühendust võtnud, eelnimetatud infot kostjale edastanud ega tehingu sõlmimist notari juures vahendanud, ei oleks kostja enda kinnisasja TT-le müünud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul hageja andnud määrava panuse kinnisasja müügiks. Asjaolu, et kinnisasja müüki võisid mõjutada ka muud asjaolud, sh kinnisasja näitamised ja olulistes tingimustes kokkuleppele jõudmine kostjaga, ei muuda eeltoodud järeldust. Seega võib järeldada, et TT-le müüdi kostja kinnisasi maakleri poolt vahendamise tulemusena. Asjaolu, et kostja ei nõustu kokkulepitud maakleritasu suurusega ning leidis, et maakleri tehtud toimingud ei ole seda tasu väärt, ei ole alus leida, et maakleril pole sellele tasule õigust. Kostja viide 2013.a lepingu p-le 6.4 on asjakohatu, kuivõrd käesoleval juhul ei lõpetatud lepingut käsundiandja poolt ennetähtaegselt. Kostja viide lepingu p 6.2 tühisusele on samuti asjakohatu, kuivõrd käesoleval juhul ei tuvastatud lepingu pikenemist. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et tehing oleks tühine näiteks heade kommetega vastuolu tõttu või

§-s 97 toodud asjaolusid või muid asjaolusid, mille alusel oleks alust leida, et maakleri poolt nõutud tasu on ülemäärane. 16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidlust ka selles, et maakleritasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja tugines hagis sellele, et maakleritasu maksmise tähtaeg oli 20.07.2014.a. Hageja on viidanud, et maakleritasu maksmise täpsemad tingimused ja kord on määratud lepingu 4. osas. Kuna hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega ka tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja kohustus maakleritasu maksma 20.07.2014.a, tuleb lähtuda seaduses sätestatust.

§ 664

lg 1 ei reguleeri maakleritasu sissenõutavust, vaid üksnes määrab tingimused, mille täitmise korral on maakleril üldiselt õigus tasu nõuda.

§ 821

lg 1 reguleerib tasu maksmise kohustuse sissenõutavust vastastikuse lepingu puhul. Hageja tõi hagiavalduses esile, et ta esitas 30.06.2014.a kostjale arve maakleritasu eest summas 4770 eurot. Nimetatud asjaolule ei ole 9

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 kostja vastu vaielnud. Hageja on esitanud kohtule ka 30.06.2014.a arve. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda hageja tasunõude sissenõutavaks

§ 82lg 1 p 1 alusel alates 31.07.2014.a.

Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei ole hagejale tasunud põhivõlgnevust summas 2950 eurot, arvestades et kostja on selle omaks võtnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud kõik maakleritasu nõude eeldused. Asjas ei ole ka kohtu ette toodud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võlgniku vastutus välistatud (

§ 103

). Rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav (RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja tasus 12.09.2014.a maakleritasu katteks 1200 eurot, 11.11.2014.a 400 eurot ning 14.05.2015.a 220 eurot. Sellele ei ole kostja vastu vaielnud. Seega on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud maakleritasunõue 2950 eurot (4770 eurot – 1200 eurot – 400 eurot – 220 eurot). 17. Järgmiseks kontrollib kohus hageja viivisenõude põhjendatust. Viivitusintressi saamisele suunatud nõude õigusliku aluse (

§ 113

lg 1 esimene lause) eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) rahalise kohustuse olemasolu; 3) sissenõutavus ning 4) kohustuse mittetäitmine. Eelnimetatud eeldused on juba kontrollitud maakleritasu nõude eelduste kontrollimisel. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist. Kostja ei ole esitanud viivisenõudele vastuväiteid. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise alates 21.07.2014.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras –

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (

§ 113lg 1 teine lause).

Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakleritasu nõue muutus sissenõutavaks alates 31.07.2014.a. Seega on hagejal õigus nõuda viivist samuti alates 31.07.2014.a. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja tasus 12.09.2014.a maakleritasu katteks 1200 eurot, 11.11.2014.a 400 eurot ning 14.05.2015.a 220 eurot. Hagejal on seega õigus nõuda viivist perioodi 31.07.2014.a – 11.09.2014.a eest 45,80 eurot ((4770 eurot × 8,15%) ÷ 365 päeva × 43 päeva), perioodi 12.09.2014.a 10.11.2014.a eest 47,83 eurot ((3570 eurot × 8,15%) ÷ 365 päeva × 60 päeva), perioodi 11.11.2014.a – 31.12.2014.a eest 36,10 eurot ((3170 eurot × 8,15%) ÷ 365 päeva × 51 päeva), perioodi 01.01.2015.a - 13.05.2015.a eest 92,99 eurot ((3170 eurot × 8,05%) ÷ 365 päeva × 133 päeva), perioodi 14.05.2015.a – 30.06.2015.a eest 31,23 eurot ((2950 eurot × 8,05%) ÷ 365 päeva × 48 päeva), perioodi 01.07.2015.a – 31.12.2015.a eest 119,71 eurot ((2950 eurot × 8,05%) ÷ 365 päeva × 184 päeva), perioodi 01.01.2016.a – 30.06.2016.a eest 118,09 eurot ((2950 eurot × 8,05%) ÷ 366 päeva × 182 päeva), perioodi 01.07.2016.a – 31.12.2016.a eest 118,64 eurot ((2950 eurot × 8%) ÷ 366 päeva × 184 päeva), perioodi 01.01.2017.a – 30.06.2017.a 117,03 eurot ((2950 eurot × 8%) ÷ 365 päeva × 181 päeva), perioodi 01.07.2017.a – 31.12.2017.a eest 118,97 eurot ((2950 eurot × 8%) ÷ 365 päeva × 184 päeva) ning perioodi 01.01.2018.a – 18.04.2018.a eest 69,83 eurot ((2950 eurot × 8%) ÷ 365 päeva × 108 päeva). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist alates maakleritasu sissenõutavaks muutumisest kuni käesolevas asjas otsuse tegemiseni kokku summas 916,22 eurot. Kohus saab viivisenõude välja mõista ka protsendina pärast otsuse tegemist alates 19.04.2018.a kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja ei esitanud vastuväiteid viivisenõude suuruse osas. Kostja leidis üksnes, et viivist ei tule tasuda, kuna leping on lõppenud ja temapoolne kohustus täidetud. Nimetatu aga ei leidnud tuvastamist. 18. Hageja on esitanud ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Hagejal võiks olla õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist

§ 115

lg 1 koosmõjus

§ 1132lg-ga 1. 10

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 Käesoleval juhul on kostja puhul tegemist tarbijaga (

§ 1

lg 5), arvestades et ta on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja tegi tehingu seoses enda majandus- või kutsetegevusega. Seega ei kohaldu käesoleval juhul

§ 1131vaid § 1132, mis seab tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamisele piirid.

Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et maakler saatis 04.12.2014.a kostjale võlateatise, paludes tasuda 3179 eurot ning edaspidi kasutas maakler kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks hageja inkassoteenust, kes edastas 19.05.2015.a kostjale esimese nõudekirja. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja pärast seda kostjaga pidevas kontaktis eesmärgiga leida vaidlusele kohtuväline lahendus.

§ 1132

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Käesoleval juhul ei ole leping lõppenud, arvestades et ei esine ühtegi

§-s 186 nimetatud alust (mh kohast täitmist kostja poolt).

§ 1132

lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Käesoleval juhul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks leida, et sissenõudmistoimingud olid erakordselt keerukad.

§ 1132lg-s 6 sätestatust ei saa ka tarbija kahjuks kõrvale kalduda.

Seega on hagejal õigus nõuda 5 eurot ühe meeldetuletuskirja eest ning hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Käesoleval juhul on kohus juba tuvastanud kehtiva lepingu ja võlgniku poolt kohustuse rikkumise. Hageja on toonud kohtu ette asjaolud ja tõendanud, et ta on saatnud kostjale meeldetuletuskirju. Seega on hageja tõendanud, et tal on tekkinud kahju 5 euro ulatuses. Kirjade saatmine, sh kirja koostamisele kuluv tööjõukulu ning ka muud kirja saatmisega seonduvad kulud on usutavalt vähemalt 5 eurot. Kui kostja ei oleks enda tasu maksmise kohustust rikkunud, ei oleks selliseid sissenõudmiskulusid hagejale tekkinud. Seega on

§ 115lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud.

Kostja ei esitanud sissenõudmiskulude osas vastuväiteid peale selle, et see ei kuulu tasumisele, kuna leping on lõppenud ja temapoolne kohustus täidetud. Nimetatu aga ei leidnud tuvastamist. 19. Hageja on hagiavalduses märkinud ja kohus tuvastab esitatud tõendite alusel, et OÜ Uus Maa Tartu büroo loovutas 04.11.2015.a nõude loovutamise lepinguga enda nõude kostja vastu hagejale (I kd, tl 37), millest teatati ka võlgnikule (I kd, tl 38). Kostja ei ole nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid vaidlustanud. Seega järeldab kohus

§ 164

lg 2 ja

§ 167

lg 1 alusel, et hageja on nõude loovutamisega astunud OÜ Uus Maa Tartu büroo asemele. 20. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping ning kokkulepe hageja poolt nõutud maakleritasu osas, ei hinda ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud väiteid seoses kostja poolt võla tunnistamisega ega ka kohaliku tavalise maakleritasu osas, kuid ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolude ega tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks andnud võlatunnistuse. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud kaks uut tõendit: Pindi Kinnisvara OÜ hinnapakkumise ja 1Partner Kinnisvara hinnapakkumise. Nimetatud tõenditega soovis hageja tõendada, et kohalik tavaline maakleritasu on suurem kui hageja poolt nõutud maakleritasu. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul oli poolte vahel kokkulepe maakleritasu osas, ei ole vaja kohaldada ka

§ 665ning hagejal ei ole vaja tõendada kohalikku tavalist 11

(12)Tsiviilasi nr 2-15-18969 maakleritasu. Seega keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 639 lg 1 ja § 238 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd neil ei ole asjas tähtsust. Kuivõrd tõendid on esitatud e-kirja teel elektrooniliste koopiatena, ei tagasta ringkonnakohus tõendeid apellandile, vaid eemaldab need toimikust.
  1. Käesolevas asjas on maakohus hagi taganud 08.01.2016.a määrusega, seades kostjale kuuluvale 1/3 mõttelisele osale maatulundusmaast kohtuliku hüpoteegi summas 3542,58 eurot. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, ei ole põhjust hagi tagamist tühistada, vaid hagi tagamise abinõu jääb jõusse. Arvestades et käesoleva lahendiga on kostjalt välja mõistetud 3871,22 eurot (2950 eurot + 5 eurot + 916, 22 eurot), ei ole jõusse jääv hagi tagamise abinõu ülemäärane, olenemata sellest, et hagi jäi osaliselt rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Arvestades et ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt 2955 euro ulatuses (maakleritasu 2950 eurot ja sissenõudmiskulude eest hüvitis 5 eurot), millele lisandub seadusjärgne viivis perioodi 31.07.2014.a kuni põhinõude täitmiseni, ning jätab seega rahuldamata 35 euro ulatuses sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ja viivisenõude perioodi 20.07.2014.a – 30.07.2014.a eest summas 11,72 eurot, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul on hagi rahuldamise suhtarv 99% (100% - (2955 eurot ÷ 3001,72 eurot)). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas osaliselt. Eelnimetatud suhtarvust saab lähtuda ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamisel (TsMS § 639 lg 1 koos TsMS § 163 lg-ga 1). Seega jätab ringkonnakohus hageja kõik menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
  3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse ja teeb teistsuguse lahendi menetluskulude jaotuse osas, peab maakohus uuesti määrama kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) nii hageja maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulude osas (RKTKo 3-2-1-142-15, p 21). Menetluskulude jaotuse muutumise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsused ka osas, milles maakohus mõistis tunnistajatasu riigi kasuks välja hagejalt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel määrab maakohus kindlaks ka tunnistajatasu riigile tasumise menetlusosaliste poolt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et menetlusosaliselt ei saa kaks korda mõista välja asja läbivaatamise kulusid. Samuti märgib ringkonnakohus, et Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et 18.10.2017.a tunnistajatasu määrust oleks Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks edastatud Eesti Vabariigi eelarvest. Sellest tulenevalt otsustab TsMS § 150 lg 4 ja 7 alusel tunnistajatasu ettemaksu tagastamise maakohus. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.