Obsah (5)

§ 113§ 65§ 68§ 76§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3300 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlust

§ 113

- § 25 lg-te 1, 2 järgi 8 aasta vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 13.06.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev ehk 22.11.

1. Karistuse kandmise lõpp 22.02.
2. 22.02 Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 02.04.2018 määrusega jäeti T. Kaljumäe vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Maakohus toob välja, et süüdimõistetul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, mida tuleb pidada küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2.
5. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral (neist 4 on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud ja soodusteguriks on mõjutatavus ning alkoholi kuritarvitamine. 2.
6. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama Pärnusse. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava sõbra elukaaslasele kuuluva 2-toalise mugavustega korteriga ning korteriomanik on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks luges maakohus ka asjaolu, et T. Kaljumäel on vabanemise korral võimalik tööle asuda OÜ-s X automaalri õpilasena ning tööandjal on võimalik arvestada elektroonilise valve range ajakavaga. Garantiikiri töökoha olemasolu kohta on olemas, T. Kaljumäele makstakse katseajal miinimumpalka ja tulemustasu, kuid kvalifikatsiooni saavutamisel töötasu suureneb. Maakohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti on igakuine kindel sissetulek oluline ka isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 17 000 euro ulatuses. Vabanedes ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik ema ja õe näol. T. Kaljumäel on ka tütar, kellega ta suhtleb igapäevaselt ja kes on käinud vanglas kokkusaamistel. 2.
7. Samas väärtustab T. Kaljumäe materiaalset heaolu ja seda väljendavat elustiili ning on valmis selle nimel kuritegusid toime panema, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna töötasu, millest osa on kohtutäituril õigus võlgade katteks arestida, ei pruugi võimaldada luksuslikku eluviisi. 2.
8. Samas ei saa märkimata jätta, et vabaduses oli T. Kaljumäe suhtlusringkond valdavalt negatiivse mõjuga ja sinna kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega suhtlemine ei aita maakohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kuna kuriteod on toimepandud grupis, siis viitab see kinnipeetava mõjutatavusele. Võimalust, et kinnipeetav vabanemise korral taasühineb kriminaalse taustaga sõpruskonnaga, kellega koos tarvitada alkoholi ning panna toime süütegusid, välistada ei saa. Seejuures on positiivne, et süüdimõistetu soovib võrreldes varasema elukohaga asuda elama teise linna, kus vanu kriminaalse taustaga tutvusi ei ole. Samas sõber, kelle kaudu ta Pärnus elamispinna saab ja kes talle töökoha garanteerib, on varem kohtulikult karistatud, mida saab kinnipeetava mõjutatavuse juures pidada negatiivseks asjaoluks. 2.
9. T. Kaljumäe on vanglas läbinud sõltuvusainete tarbimist käsitleva sotsiaalprogrammi 12 sammu ning Agressiivsuse asendamise treeningu, kus töötas aktiivselt kaasa. Alates 15.06.2016 töötab majandustöödel abitöölisena. Samuti osaleb isik regulaarselt vestlustel kaplaniga, seega kasutab T. Kaljumäe vanglas viibitavat aega otstarbekalt. 2.
10. Negatiivne on asjaolu, et T. Kaljumäel on diagnoositud alkosõltuvus ja alkoholijoobes võib ta muutuda vägivaldseks. Ka on isik ise tunnistanud, et seltskonnas tarbis ta aeg-ajalt kokaiini, teda on kahel korral karistatud NPALS § 151 alusel ja ühel korral auto narkojoobes juhtimise eest. Maakohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid peab eeltoodut siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna alkoholi tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos, mistõttu on nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Kaljumäel puudulik probleemide lahendamise oskus, tema empaatiavõime on piiratud (kuigi väljendab heameelt, et ohver elama jäi, samas aga sundis ähvardustega ohvrit tunnistust tagasi võtma). Ka on kinnipeetav valmis tunnustuse nimel toime panema kuritegusid, on eelistanud grupi väärtusi ja reegleid ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik viibib kõrgohtlike kinnipeetavate osakonnas. 2 2.
11. T. Kaljumäe on olnud 3 korral määratud kriminaalhooldusele. Esimese katseaja (01.01.1997-31.01.2003) kohta kriminaalhoolduse toimikus andmed puuduvad. Teisel katseajal ajavahemikus 26.08.2009-25.02.2011 jäid püstitatud eesmärgid täitmata, kuna isik peeti 16.01.2010 Soome Vabariigis kinni narkokuriteo kahtlusega ja 22.10.2010 Harju Maakohtu määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks. Kolmandal katseajal ajavahemikus 13.06.201312.12.2014 pani toime kaks väärteorikkumist: NPALS § 151 lg 1 – rahatrahv 200 eurot; AS § 70 – rahatrahv 40 eurot ning sooritas uue kuriteo

§ 113- § 25 lg-te 1 ja 2 tunnustel.

Katseaeg lõpetati seoses uue karistuse ja reaalse vangistuse mõistmisega. Varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole T. Kaljumäele positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Maakohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Lisaks märgib maakohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3,5 aasta, mis on väga pikk aeg.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks T. Kaljumäe katseaja pikkus üle 3,5 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi rohkem kui 3,5 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi ja narkootikumide tarbimise võimatus – nendest võõrdumine, jne). Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives ja vestlused kaplaniga on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. T. Kaljumäe peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 02.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus ei ole arvestanud esinevaid positiivseid asjaolusid. 3.
2. Kohus peab taotluse läbivaatamisel arvesse võtma kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema isiksust, tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maakohtu põhjendused, miks ei saa T. Kaljumäed vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, põhinevad peamiselt isiku varasemal käitumisel. T. Kaljumäe tunnistas, et tema endine elu ei olnud seaduskuulekas, kuid ta ei saa seda muuta. T. Kaljumäe hea käitumine vangistuses rohkem kui 4 aasta jooksul, mis on küllalt pikk aeg, annavad aluse veendumuseks, et tema on valmis oma endist eluviisi ja endiseid hoiakuid muutma. T. Kaljumäe hea käitumine vangistuses, kogumis heade vabanemisjärgsete tingimuste ja T. Kaljumäe eesmärkidega vabaduses, annavad kaitsja arvates aluse väita, et T. Kaljumäe karistamise eesmärgid on täidetud. Käesoleval ajal on vabanemisjärgsed tingimused soodsamad seaduskuulekale elule suunamiseks. 3.
3. Kaitsja arvates, kui ei ole lubatav kasutada arhiveeritud karistusi, siis ei ole lubatav arvestada käitumiskontrolli rikkumist ka siis, kui karistus, mille alusel isik oli allutatud kriminaalhooldusele, on arhiveeritud. Kaitsja arvates ei ole maakohtu järeldused, mis puudutavad T. Kaljumäe puhul negatiivsete asjaolude hindamist, piisavalt põhjendatud. Kaitsja esitas tõendid, et vangistuses toetas T. Kaljumäed materiaalselt tema õde, kes on nõus toetama teda materiaalselt ka vabanemise korral. Sellisel viisil, kui T. Kaljumäelt hakatakse kinni pidama osa töötasust võlgade katteks, siis on õde nõus aitama T. Kaljumäed materiaalsete raskustega toimetulemisel. Varem T. Kaljumäel sellist toetust ei olnud. Luksuslikku eluviisi puudutav maakohtu argument ei ole millegagi põhjendatud. 3 3.
4. Maakohus ei võtnud arvesse positiivset momenti, et T. Kaljumäe on motiveeritud ennetähtaegsele vabanemisele ning seaduskuulekale elule ka seepärast, et soovib pühendada ennast aktiivselt tütre kasvatamisele. Tütar on jäänud ilma emata 2013 lõpus, siis, kui T. Kaljumäe võeti vahi alla. Tütar vajab väga isa tuge ja T. Kaljumäe soovib olla tütrele toeks. 3.
5. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et T. Kaljumäe on täitnud kõik individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused. Kuna individuaalne täitmiskava on täidetud, siis ei jäänud tal vangistuses mingeid tegevusi, mille abil on võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus ei selgitanud, miks ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetut ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Samuti ei ole riskiks süüdimõistetu uue elukoha omanik, kes on asunud õiguskuulekale teele. Süüdimõistetu puhul ei ole alkoholi tarvitamine enam probleem, ta on läbinud selles osas ka vastava sotsiaalprogrammi. Vabanemise korral on suuremad võimalused alkoholi sõltuvusest vabanemiseks – täiendav kohustus, ravi – mis omakorda oluliselt vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. 3.
6. Karistuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama kõiki asjaolusid kogumis, mitte pidama tähtsamaks isiku varasemat elukäiku. Kaitsja arvates ei arvestanud maakohus piisavalt T. Kaljumäe puhul head käitumist vanglas. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel,

§ 76

lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest (RKL nr 3-1-1-12-17, p 21). Süüdimõistetule tuleks anda võimalus tõestada, et ta on karistuse eesmärgid täitnud ning ta ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve aitab minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski. Karistusaja lõpuni, s.o 3 aasta ja 8 kuu jooksul, säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Isiku taasühiskonnastumine on oluliselt tõhusam, kui karistuse kandmine lõpuni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T. Kaljumäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
2. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kui kaitsja toob välja üksnes positiivsed asjaolud ja võtab need kokku koondnimetusega süüdimõistetu käitumine vangistuses, siis ei ole tegemist kogumis kõigi asjaolude arvestamisega, vaid just kaldumisega üksnes ühes suunas, seda idealiseerides kaitsetaktikaliselt süüdimõistetule kasulikus suunas. Süüdimõistetu poolt veelkordselt väljatoodud positiivsed asjaolud ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Samuti ei ole maakohtu põhistustega mittenõustumise puhul tegemist põhistuste puudumisega. Ka ei ole maakohus arvestanud mõistetud karistuse raskust, kui ühte ainust peamist mittevabastamise asjaolu. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täitmiseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid.

Seejuures, paljud väljatoodud positiivsed asjaolud esinesid 4 süüdimõistetul ka enne vangistust, kuid ometi ei ole need vähendanud riski uue kuriteo toimepanemiseks. Süüdimõistetul oli ka varem elukoht, mis siis, et teises linnas, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Ehk tegemist ei ole uue kuriteo toimepanemist välistava asjaoluga ning esineb jätkuvalt risk uueks kuriteoks. Samuti oli süüdimõistetul enne vangistust laps, kes vajas isa toetust, kuid see ei hoidnud ära süüteo toimepanemist. Ka ei ole asjaolu, et süüdimõistetu on lapse ainus vanem, aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. Veelgi enam, kriminaalhooldus on süüdimõistetu suhtes ka varasemalt ebaõnnestunud ning puuduvad asjaolud, mille alusel saaks olla veendumusel, et seekord on tegemist teistsuguse olukorraga. Maakohtule ei saa ette heita

§ 76lg-st 4 tuleneva mõne asjaolu eelistamist.

Kaitsja leiab, et kui ei saa arvestada kustunud karistusi, siis ei saa arvestada ka kustunud karistuse osas määratud kriminaalhooldust ja selle täitmise asjaolusid. Ringkonnakohus üldiselt nõustub selle seisukohaga, kuid T. Kaljumäe puhul ei saa sellest asjaolust tervikuna rääkida. Ka käesolev kohtuotsus on mõistetud liitkaristusena. Ühe kehtiva karistuse kriminaalhoolduse ebaõnnestumine annab aluse mitte olla veendunud, et kriminaalhooldus oleks edukas. On märkimisväärne, et enne käesolevat karistust karistati T. Kaljumäed Harju Maakohtu 13.06.2013 otsusega

§ 424

järgi ning käesoleva süüteo aluseks oleva teo pani süüdimõistetu toime juba 13.10.2013, s.o on vähem kui pool aastat peale süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et süüdimõistetu on just nüüd muutunud. Ka alkoholi edasise mittemõjukuse osas argumendid ei ole veenvad. Küll tuleb nõustuda kaitsjaga osas, et vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest ei selgu, et isik oleks elanud luksuslikku eluviisi. Määruskaebus jääb lõpptulemusena edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 5