lg 1 p 4 alusel, kuna Rae Vallavalitsus on 08.05.2018 toimunud istungil vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistanud (Rae Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldus nr 573 Rae Vallavalitsuse 06. märtsi 2018 kor- 1
) § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtule on esitatud Rae Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldus nr 573 käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise kohta. Vastustaja taotleb menetluse lõpetamist. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud. Kuna kaebaja ei soovi menetluse jätkamist, lõpetab kohus haldusasja menetluse
7.
lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul tunnistati vaidlustatud haldusakt vastustaja 8.05.2018 korraldusega nr 573 (tl 35) kehtetuks peale kaebuse esitamist ning põhjusel, et enne vaidlustatud korralduse andmist oli jäetud kaebaja ära kuulamata ja välja selgitamata kõik otsustamiseks vajalikud asjaolud. Samuti ei ole nimetatud korralduse järgi vaidlustatud korraldust piisava põhjalikkusega motiveeritud. Eeltoodust järeldub, et korralduse kehtetuks tunnistamiseni viis kaebuse kohtule esitamine ning sel põhjusel ja tuginedes
Kaebaja palub vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kogusummas 795 eurot, sh riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot). Menetluskulude kandmist soovib kaebaja enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. Kaebajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot järgmiste toimingute eest ja alljärgnevalt märgitud ajakuluga: 2
MS) §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kaebuse mahtu tervikuna (6
Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7714 (p 12) seisukohta sarnase sisuga TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel, samuti nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-2-1-4-15, p 13; 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015 otsus nr 3-14-52494, p 17 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus haldusasjas nr 313-70052, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kaebaja õigusabikulud põhjendatud kokku summas 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot), so toimingute kulu 5 tunni eest. Nimetatud ulatuses mõistab kohus kaebaja menetluskulud vastustajalt välja. Kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest riigilõiv kuulub kaebajale käesoleva määruse alusel tagastamisele. 3
lg 5 p 4 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.