Obsah (6)

§ 76§ 424§ 65§ 68§ 751§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8370 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlusta

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Aleksandrovi (Aleksandrov; isikukood 38211180335) kaitsja Maarika Kutser, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 29.09.2016 otsusega karistati Andres Aleksandrovit

§ 424

järgi 11 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati 11 kuud vangistust A.

Aleksandrovile Viru Maakohtu 08.10.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8296 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Aleksandrovile 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 ja Kr

MS § 171 lg 2 alusel arvati A. Aleksandrovi eelvangistuses 27.09.201629.09.2016 viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust. 1.1. Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusega vabastati A. Aleksandrov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt

§ 751lg 3 p-le 1 määrati A.

Aleksandrovi elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud.

§ 76lg 5 ja § 78 p 2 alusel määrati A.

Aleksandrovile katseaeg kuni 11.06.2018 alates kohtumääruse jõustumisest. Samuti kohustati A. Aleksandrovit katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XX talu, XX küla, XX vald, Lääne-Viru maakond, ning kohustati A. Aleksandrovit katseajal järgima

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 5, 8 ja 9 sätestatud kohustusi.

Kohtumäärus jõustus 14.10.

1. 1.
2. 16.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande A. Aleksandrovi suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on toime pannud uue süüteo

§ 424järgi.

Viru Maakohtu 12.03.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning A. Aleksandrovile mõistetud karistus täitmisele pööramata. 1.

1. 23.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande A. Aleksandrovi suhtes ettepanekuga kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu suhtub ükskõikselt kohustusse mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus ja määruskaebus
2. Viru Maakohtu 13.04.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele A. Aleksandrovile Tartu Maakohtu 29.09.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud 25 päeva vangistust. 2.
3. Kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule 16.02.2018 esimese erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistuse osa reaalselt täitmisele, sest A. Aleksandrov rikkus 23.01.2018 kohustust mitte tarvitada alkoholi ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe tunnustega. 12.03.2018 toimunud kohtuistungil A. Aleksandrov tunnistas rikkumist ning ta kinnitas, et suudab vabaduses olla ilma alkoholita. Maakohus andis süüdimõistetule võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning jättis 12.03.2018 määrusega A. Aleksandrovile mõistetud karistuse täitmisele pööramata. 2.
4. 23.03.2018 saabus maakohtule juba uus erakorraline ettekanne, millest nähtub, et A. Aleksandrov rikkus 17.03.2018, s.o 5 päeva pärast kohtuistungit, uuesti kohustust mitte tarvitada alkoholi. 17.03.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusalune A. Aleksandrov allutati 17.03.2018 kell 11.00 kontrollile ning kasutades indikaatorvahendit Alcovisor Mark X SN:107287, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 30.06.2018, tuvastati A. Aleksandrovil alkoholijoove 1,317 mg/l kohta. 2.
5. Maakohus leiab, et eeltooduga on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumine kohtus tõendamist leidnud ning maakohus leiab, et A. Aleksandrov on kõnealuse rikkumise pannud toime tahtlikult. Kohus vabastas A. Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega ja andis talle võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. A. Aleksandrov läbis vangistuses ajavahemikul 10.05.2017 – 05.07.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta viibis ka psühhiaatri juures ravil, mis kriminaalhooldusaluse enda sõnul kujutas endast ka alkoholivastast ravi. Reaalne vanglakaristus, sotsiaalprogrammi läbimine, alkoholivastane ravi ning 16.02.2018 esitatud erakorraline ettekanne kriminaalhooldusalusele soovitud mõju ei avaldanud, sest rikkumiste toimepanemine kriminaalhooldusaluse poolt on jätkunud. A. Aleksandrov on lubamatu ükskõiksusega suhtunud kohtumääruse täitmisse ega ole osanud hinnata talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Maakohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist ja korduvat alkoholitarvitamist õigustada. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et A. Aleksandrovi puhul ei ole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik.
6. Viru Maakohtu 13.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jäetakse kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud kohaldada

§ 76

lõike 7 kõige rangemat varianti, kuna süüdimõistetu rikkumine ei ole olnud kõige raskem, s.o uue kuriteo toimepanemine. A. Aleksandrov on teinud rikkumistest vajalikud järeldused. A. Aleksandrovile 2 tehti 26.04.2018 veenisisene süst, mis tagab 1 aastaks alkoholi mittetarvitamise ehk süüdimõistetu on teinud kõik, et ennast alkoholismist terveks ravida. Samuti võib psühhiaatri hinnangul A. Aleksandrovi uus vangistusse sattumine avaldada süüdimõistetu psüühikale rasket mõju. Sotsiaalkindlustusameti poolt on süüdimõistetul tuvastatud raskele puudele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. A. Aleksandrov palub anda endale veel üks viimane võimalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
2. Määruskaebuses ei tuua välja ühtegi sisulist argumenti, mis võrreldes maakohtuga annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Nimetatud asjaoludeks ei ole ka tehtud veenisisene süst või 2017 Sotsiaalkindlustusameti otsus. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole võimeline viima oma käitumist kooskõlla kehtestatud nõuetega. Käesolevaks ajaks ei ole õigustanud ennast A. Aleksandrovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ega ka varasemalt esitatud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmine. Süüdimõistetu on jätkanud teadlikult ning tahtlikult rikkumiste toimepanemist ning tema edasine vabadusse jäämine ei ole millegagi põhjendatud. Süüdimõistetu ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta rikkus talle määratud kohustust. Süüdimõistetu oli teadlik nõuetest ning kui süüdimõistetul on väidetavalt soov alkoholist vabaneda, siis oleks tulnud tal vajalikud tegevused sooritada peale kohtuotsuse jõustumist, mitte alles siis, kui tema vangistusse taaskordne sattumine on reaalne. Väide, et süüdimõistetu ei ole toime pannud uut kuritegu on edutu ja ei ole millegagi põhjendatud hüpoteetiline seisukoht, et käesoleval ajal tuleks ära oodata, millal süüdimõistetu paneks toime taaskord reaalse kuriteo. Ilmselgelt tingimisi karistusest vabastamine pole täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Rikkumiste põhjendused ei ole mõjuvad.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas