KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-6906 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek KUKK Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2018 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aare PÄRNA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aare PÄRN sünd.11.07.1966, isikukood 36607110299, xxx Karistuse kandmise algus 31.05.2017 ja lõpp 31.10.2018 Jätta Aare PÄRN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aare Pärna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aare Pärn on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.09.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KarS §74 lg.1, 3 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Harju Maakohtu 23.08.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja sama kohtu 22.09.2015 otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 31.05.
- Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda. 1 Kinnipeetav on 7 kuritegu toime pannud vanglas. Kuritegude eesmärgiks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine, aga ka oma kriminaalse hoiaku demonstratsioon ja positsiooni markeerimine. Kinnipeetav on alates 1985 enamuse ajast olnud vanglas. Vaatamata tõsistele terviseprobleemidele on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleva vangistuse ajal ei ole kinnipeetav osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetava registrijärgne elukoht on xxx kuid peale vabanemist vib ta elama asuda oma tuttava R. S. juurde xxx. Kinnipeetav on Murru vanglas lõpetanud 10-nda klassi, haridusse suhtub ükskõikselt. 2013 vabanes vanglast töövõimetuspensionärina, teatavad kutseoskused omandas Viljandi Vanglas. Varasemalt on kinnipeetav vabaduses olnud nii lühikest aega, et tööd pole teinud. Pere sissetulekuks kinnipeetava vabanemise korral oli tema pension ja elukaaslase töötasu. Vaatamata kriminaalhooldajale kurdetud materiaalsele kitsikusele käis kriminaalhoolduse ajal korduvalt välismaal, kus 2016 peeti xxx kinni juveeliröövi katsel. Enamuse elust on kinnipeetav käinud erikoolides ja olnud vanglas. Lähedased pereliikmed on surnud. Kinnipeetaval oli pikaajaline suhe K. J., praegu on need suhted pigem negatiivsed, juba poolteist aastat ei ole nad suhelnud. Laste kasvatamisest ei ole kinnipeetav osa võtnud seoses vangistustega, samas ei ole laste sünd suutnud teda kuritegudest eemale hoida. Kinnipeetava suhtlusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga, oma suhteid värskendas kinnipeetav ka kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, pigem vib omada kontrolli teiste üle ja demonsteerida oma sõltumatust. Kinnipeetav kasutab võimalusel isikuid ära. Kinnipeetava varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, alkoholi hakkas tarvitama teismelisena. Kinnipeetavat on karistatud alkoholi tarvitamise eest vanglas. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 15-aastaselt. Murru ja Ämari Vanglas tarvitas kõiki vanglasse sissetoodud narkootilisi aineid. Narkootikumide tarvitamise eest vanglas karistatud korduvalt. Kinnipeetaval on mitmeid kroonilisi haigusi, ta käib karkudega. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge, ta on kalkuleeriv, annab sotsiaalselt vitavaid vastuseid, joovastite mõjul võib käituda impulsiivselt, probleeme ei hinda objektiivselt ja kriitiliselt, lahendab neid ebaratsionaalselt, keskendub kiiretele tulemustele, leiab enda kuritegudele põhjuseid temast mittesõltuvates asjaoludes, võimalusel varjab tõde, ühiskonda ja inimestesse suhtub emotsioonitult ja lähtub isiklikust kasust, tema käitumine viitab kriminaalsetele eesmärkidele. Kinnipeetav on 13-st kuriteos pooled pannud toime vanglas, kahel korral on olnud kriminaalhooldusel, mõlemal korral rikkus nõudeid, pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav on kõrgohtlik ametnikele vanglas, vangidele ja avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel kuulub kinnipeetava päritoluperekonda poeg. Kinnipeetav suhtleb xxx elava sõbra ga, kellel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Telefonivestluses on väidetavalt valmis kinnipeetavat toetama ja abistama. Kinnipeetava suhted poja emaga on kauged. Telefonivestluses selgus, et viimase pooleteise aasta jooksul nad suhelnud ei ole, suhted katkesid seoses kinnipeetava kriminaalsele teele sattumisega. Kinnipeetav vib vabanemise korral asuda elama xxx. Antud elukoht kuulub K. le, kes on abikaasa. Kodukülastusel selgus, et kinnipeetava kasutusse võimaldatakse eraldi tuba koos WC ja vannitoaga, vajadusel ka eraldi sissepääsuga. Antud elukoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks, nõusolekud on allkirjastatud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel viibinud kahel korral. Selle aja jooksul on koostatud üks erakorraline ettekanne seoses kohtu poolt pandud kohustuste mittetäitmisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi 2 enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni ning panna järgmised lisakohustused – KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 7, 9,
- Maakohtu istung Kinnipeetav Aare Pärn seletas maakohtu istungil, et vib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses oma tervisega. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ja leidis, et kõik eeldused selleks on täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei vi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.2 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud veidi üle 9 kuu. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. 3 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja alates 1985 on ta enamuse ajast viibinud vanglas. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust, mis oli pööratud täitmisele. Harju Maakohtu 22.09.2015 otsusest nähtub, et kinnipeetavale anti võimalus kanda karistust vabaduses ja karistati vangistusega tingimisi. Seda usaldust kinnipeetav kuritarvitas ja ei täitnud talle kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõudeid. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka kriminaalhooldusametniku kirjalik seisukoht, mille kohaselt on kinnipeetava suhtes koostatud erakorraline ettekanne. Lisaks sellele nähtub ka Harju Maakohtu 23.08.2017 määrusest, et kinnipeetav oli kuulutatud tagaotsitavaks ja tema suhtes oli antud välja Euroopa vahistamismäärus. Seega on käesolevas asjas olemas ka tõenäosus, et kinnipeetav lakub taaskord loata Eestist, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes ei ole võimalik. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi. Vähetähtis ei ole käesolevas asjas ka asjaolu, et Harju Maakohtu 22.09.2015 otsusega mõistetud karistuse reaalsest kandmisest on kinnipeetav juba korra vabastatud. Samast karistusest teistkordne vabastamine ei ole maakohtu arvates antud kinnipeetava puhul põhjendatud. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Samas ei ole kinnipeetav käesoleva vangistuse ajal osalenud üheski taasühiskonnastavas tegevuses. 4 Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Nagu käesolevas kohtumääruses eelpool nimetatud, on elukoht vabanemise korral kinnipeetavale tagatud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt olnud vabaduses niivõrd lühikest aega, et tööd pole leidnud. Maakohtu istungil seletas kaitsja, et tegelikkuses on kinnipeetavale tagatud töökoht ehitajana sõbra firmas. Maakohus selle asjaoluga ei arvesta, kuna mingit garantiikirja ei ole kriminaalhooldusametnikule, kes saanuks väidet kontrollida, esitatud. Sellist kirjalikku kinnitust ei ole esitatud ka maakohtule. Lisaks sellele rõhutas kaitsja maakohtu istungil korduvalt, et kinnipeetava tervislik seisund on tunduvalt halvenenud ja ta liigub karkude abil. Ei kaitsja ega kinnipeetav ei selgitanud maakohtu istungil, kuidas on sellisel juhul võimalik teha ehitaja tööd. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt muuhulgas karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus leiab, et seega on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav taas toime panna varavastaseid kuritegusid. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele on töökoha puudumine asjaolu, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud korduvalt reaalset vangistust, pannud korduvalt kuritegusid toime vangistuses, olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja rikkunud seejuures kontrollnõudeid, mille tõttu pöörati otsus täitmisele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ametnikele, vangidele ja avalikkusele kõrgohtlik; uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 56% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. 5 Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt kandnud karistust vanglas, on korduvalt toime pannud kuritegusid vanglas, on korduvalt määratud katseajale. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka majanduslikud raskused. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseajal ning korduvkaristatust. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kaitsja viitas maakohtu istungil korduvalt kinnipeetava tervislikule seisundile ja seletas, et see muudab vangistuse probleemseks. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna igas kinnipidamisasutuses on kinnipeetavale tagatud esmane meditsiiniline abi. Asjaolu, et antud kinnipeetav seda ka sai, tõendab see, et kinnipeetavale on liikumiseks tagatud kargud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt vabanes kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega parandamatu haiguse tõttu 2013, liikus vaid ratastoolis. Kaitsja esitas maakohtule andmed kinnipeetava tervisliku seisundi kohta perioodil 03.10.2007 - 02.03.
- Kuna tegemist on delikaatsete meditsiiniliste isikuandmetega, siis ei pea maakohus võimalikuks neid kohtumääruses eraldi analüüsida. Kokkuvõtvalt nähtub neist, et kaebuste ilmnemisel on kinnipeetav saanud ravimeid, samuti on tehtud üldläbivaatusi ja laboratoorseid uuringuid. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav süütegude toimepanemist ja on peale seda Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Seega ei välista ka tervislik seisund või selle mingil määral halvenemine uute kuritegude toimepanemist antud kinnipeetava poolt. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et kinnipeetavat on varem vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega
- Vaatamata sellele on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise riske ei ole võimalik maandada või vähendada ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna katseaja nõuetekohane läbimine ning kõikide kontrollnõuete ja võimalike lisakohustuste täitmine antud kinnipeetava poolt ei ole maakohtu hinnangul usutav. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- 6 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7