← Eesti

2-16-100113/102

Obsah (4)§ 63§ 33§ 67§ 129

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. veebruar 201

) § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele (kaasomanikele) KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule (kaasomanikule) sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS §-s 15¹ nimetatud majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega (Riigikohtu

  1. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 15 ja 16, samuti seal viidatud
  2. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21 ja 22). Maksete tegemise kohustus tuleneb kostjale ka hageja põhikirja p 3.2 teisest taandest ja p-st
  3. Nii põhikirja kui ka KÜS § 15¹ lg 1 järgi peab kostja tasuma majandamiskuludest osa, mis vastab talle kuuluva korteriomandi suurusele. Nende kulude osas, kus pooled ei ole üksmeelsed mõne muu arvestusaluse kohaldamises, tuleb lähtuda ühistu kogukulust, jagada see arvuga 1199,9 ja korrutada kostja kohustuse suuruse leidmiseks 48-ga.
  4. Kostja ei vabane korteriühistule osutatud teenuste eest kulude kandmise kohustusest võrdeliselt enda kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et teenused võisid olla ebakvaliteetsed. Teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada hageja kui teenuse tellija. Kui vastav kulu on käsitatav vajaliku majandamiskuluna, siis peab kostja hageja liikmena selle tasumises KÜS § 15¹ alusel osalema (Riigikohtu
  5. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 25). Korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist

§ 63p 1 mõttes.

Eelkõige KÜS § 15¹ lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks

§ 63p 2 mõttes.

See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 15¹ järgsete kulude hulka (Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 28). 7

(12)
  1. Eelnevast tuleneb, et hageja põhinõude lahendamiseks tuleb esmalt kontrollida, milliste üldkoosolekute otsuste põhjal saab hageja nõuda kostjalt majandamiskulude tasumist. Hageja väidab, et kostja jättis osaliselt tasumata arved, mis esitati korteriühistu osutatud ja vahendatud teenuse eest perioodil alates
  2. märtsist 2015 kuni
  3. veebruarini
  4. Seega tuleb kontrollida, millised otsused on kehtivalt vastu võetud
  5. ja
  6. aasta kohta.
  7. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt
  8. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11, ja
  9. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu (Riigikohtu
  10. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 esimene lõik).
  11. Siiski ei takista eeltoodu kostja tuginemist üldkoosoleku otsuse puudumisele või tühisusele. KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 2 sätestab, et otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Sarnaselt saab kostja tavalise vastuväite korras tugineda sellele, et mõni otsus on vastu võtmata. Muu hulgas heidab kostja hagejale ette, et koosolekute kvooruminõue on täitmata. Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜS ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel MTÜS-s sätestatut (Riigikohtu
  12. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Hageja põhikirja p 5.4 näeb ette, et liikmete üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest.

§ 33

lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing

§ 67lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1.

märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb korteriühistu üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust

§ 67

lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu

  1. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21).
  2. Hageja liikmete
  3. detsembri 2013 ja
  4. septembri 2014 koosolekute (I kd tl 111–114, 91–93) otsuste kehtivust ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, sest need ei seondu nõudeperioodi ega otseselt nende kulude või maksetega, mille osalist hüvitamist või tasumist hageja käesolevas asjas kostjalt nõuab. 8

(12)
  1. Hageja liikmete
  2. detsembri 2014 üldkoosoleku (I kd tl 87–90) otsuste kehtivus omab tähtsust seepärast, et sellel otsustati muuta remondifondi suurust ja koguda edaspidi elamu remondiks raha määraga 0,384 eurot/m². Vaidlustamata asjaoludel pidi selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline, osalema 12 liiget, mis vastab ka koosoleku registreerimislehele. Kostja väitel puudus koosoleku läbiviimiseks kvoorum, sest MS, EL ja T. või HM koosolekul ei osalenud. Hageja esitas MS ja EL heakskiidud (III kd tl 101–103), aga ei tõendanud, e T. või HM oleks otsuse heaks kiitnud või volitanud kedagi end esindama. Seega puudus
  3. detsembri 2014 koosoleku läbiviimiseks kvoorum ja hageja ei saa viidatud otsusele edukalt tugineda.
  4. Hageja liikmete
  5. juuni 2015 üldkoosolekul (I kd tl 100–109) arutati ja kinnitati
  6. aasta majandustegevuse aastakava KÜS § 15 lg 1 tähenduses, mida nimetati eelarveks. Selle üldkoosoleku osas esitas kostja vastuväited, et protokollis oli tehtud parandus (algne kohalviibijate arv 10 parandatud 12-ks) ning MS ja EL koosolekul ei osalenud. Seadusest ei tulene, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokolli ei võiks parandada. Lisaks nähtub koosolekul osalejate registreerimislehelt, et registreeritud on 12 korteriomanikku. MS ja EL kiitsid nende nimel antud hääled heaks (III kd tl 103–105). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et korteriühistu kui mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul osalemist ja seal antud häält ei saa hiljem heaks kiita.

§ 67

lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67

lg-st 2 tulenevalt mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt

§ 129

lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik

§ 129lg 1 kohaselt heaks kiita (Riigikohtu 25.

aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10; vt esindaja tegevuse heakskiidu võimaluse kohta nt 15. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10, p 9 teine lõik). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet nagu algne volitus (

§ 129lg 6), see tingimus on täidetud.

Praegusest erineb Riigikohtu

  1. aprilli 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 p-s 11 käsitletud olukord, mille puhul heakskiitu otsusele soovis anda korteriomanik, kes ise ega esindaja kaudu koosolekul ei osalenud. Koosolekut ei saa lugeda tagasiulatuvalt toimunuks seeläbi, et otsuse kiidab heaks koosolekul (isiklikult või esindaja kaudu) mitteosalenud liige, aga see ei takista koosolekul osalenud esindaja antud hääle heakskiitmist eelmises lõigus toodud alustel. Eelnevast tuleneb, et kostja vastuväited ei anna alust tuvastada
  2. juuni 2015 otsuste tühisust ega puudumist ja sama aasta majanduskava on sel koosolekul kehtivalt kinnitatud.
  3. Hageja liikmete
  4. oktoobri 2017 üldkoosolekul kinnitati hageja
  5. aasta majandusaasta aruanne. Kostja leiab, et hageja ei saa selle koosoleku otsustele tugineda, sest kostja on need tähtaegselt vaidlustanud. Hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Kohus nõustub kostjaga, et kui korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus on tähtaegselt vaidlustatud, siis ei saa sellele enne kohtuvaidluse lõppemist edukalt tugineda teises kohtuasjas.
  6. Hageja nõudega hõlmatud kulud ja tasud vastavad
  7. juuni 2015 koosolekul kinnitatud majanduskavale (II kd tl 108–109). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et teenuste tellimist pole otsustatud või korteriomanikega kooskõlastatud. Ühistu nimel teenuste tellimise saab majanduskava kinnitamisega heaks kiita (vt Riigikohtu
  8. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 15, samuti selles viidatud
  9. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8913, p 11, ja
  10. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18). Kuna uut majanduskava
  11. aasta kohta ei olnud enne arve nr 593 väljastamist vastu võetud, siis võis hageja lähtuda eelmise aasta majanduskavast, st nõuda kostjalt samade teenuste ja kulutuste eest tasumist samaldel alustel nagu eelmisel aastal. 9

(12)
  1. Järgmiseks hindab kohus hageja väiteid kostjale osutatud ja vahendatud teenuste lõikes:  ampritasu osas on pooled üksmeelsed, et see tuleb arvutada ühe maja kogukulu (27,84 eurot, II kd tl 182–198) ja 13 tarbija põhjal, st selleks on 2,14 eurot ( = 27,84 : 13); lisaks on kahe kuu ampritasu nõutud summas makstud (arved nr 570 ja 593);  ATS hoolduse kogukulu on 42 eurot (II kd tl 199–211), st kostjal on kohustu tasuda 1,68 eurot kuus ( = 42 : 1199,9 × 48);  tehnilise valve teenuse kogukulu ühistul oli
  2. aasta lõpuni 36 eurot kuus
  3. aasta jaanuaris 38,40 eurot (II kd tl 199–211), mis eelmises taandes rakendatud valemi järgi tähendaks kostjale kohustust tasuda vastavalt 1,44 ja 1,54 eurot kuus. Kuna hageja nõudis arvetel ja hagi esitades kostjalt vastavalt 1,22 ja 1,30 euro maksmist, siis ei saa kostjalt suuremat summat välja mõista;  haldusteenuse igakuisest kogukulust 234 eurot (II kd tl 212–217) peab kostja tasuma 9,36 eurot ( = 234 : 1199,9 × 48);  kindlustuse kulu jaguneb kaheks: o varakindlustuse eest nõuab hageja arvetel nr 365, 434 ja 502 nõutud summast 3,49 euro tasumist, mis saadi kindlustusandjale makstud 87,21 euro (II kd tl 218–219) ja korterite kogupindala jagatise korrutamisel kostja korteri pindalaga, selles osas on nõue põhjendatud; o vastutuskindlustuse osas tuleb sarnaselt lähtuda küll mõlema maja kogukulust 17,45 eurot, aga see ei muuda nõude põhjendatuse ulatust, st kostjal tuleb vastavate kuude eest tasuda 0,70 eurot ( = 17,45 : 1199,9 × 48); o kokku on kindlustuse kulu 4,19 eurot, aga arvel nr 593 on kindlustuse eest kokku nõutud 3,82 euro tasumist, ka selles osas ei saa nõuet ületada;  koristusteenuste eest tuleb kostjal tasuda arvestusega lähtudes kas maja või ühistu kogukulust (II kd tl 220–231) ja vastavate ruutmeetrite arvust hooajapõhiselt järgmiselt: o suveperioodi (arved nr 388–525) sisekoristuse jagatav summa on 96 eurot ja kostjal tuleb tasuda 3,84 eurot ( = 42 : 1199,9 × 48); o talveperioodil (arved nr 365 ja 548–593) on jagatav summa 162 eurot ja tasuda tuleb 6,48 eurot kuus ( = 162 : 1199,9 × 48); o suveperioodi välikoristuse kogusumma on 156 eurot ja talvel 210 eurot, jagades need kogupinnaga 1199,9 m² ja korrutades 48 m²-ga kujuneb kostja tasutavaks vastavalt 6,24 ja 8,40 eurot;  üldelektri eest nõuab hageja 17,49 euro maksmist, aga kuna ta ei esitanud selle kulu kohta tõendeid ja kostja vaidles kulule vastu, siis jääb vastavas osas hagi rahuldamata;  remondifondi makseid tuleb kostjal tasuda 18,43 eurot kuus ( = 0,384 × 48). Kuigi hageja ei saa edukalt tugineda
  4. detsembri 2014 otsusele, siis tuleneb vastav kohustus ka hageja liikmete
  5. juuni 2015 otsusest majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta. Viidatud kavas planeeriti remondifondi sissetulekuks 460,76 eurot kuus ( ≈ 0,38 eurot/m²). Võttes arvesse samas tabelis toodud m²-te koguarvu (1199,9), siis nähtub kavandatud igakuisest tulust tasumäär 0,384 eurot/m² ( ≈ 460,76 : 1199,9);  ühekordsete kuludena peab kostja tasuma: o suuremahuliste jäätmete äraveo (II kd tl 225, 232–233) eest arve nr 365 summast 4,80 eurot ( = 120 : 1199,9 × 48); o korstnapühkija teenuse (lõõride puhastamise, II kd tl 234) eest arve nr 434 summast 6 eurot ( = 150 : 1199,9 × 48); o lumekoristuse (II kd tl 201) eest arve nr 593 summast 5,04 eurot ( = 126 : 1199,9 × 48). 10
(12)
  1. Arvete ja kululiikide kaupa kujuneb hageja põhjendatud nõue järgmiseks: Arve nr 365 388 411 434 457 479 52 525 548 570 593 KOKKU Ampritasu 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 19,26 ATS hooldus 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 1,68 18,48 Teh.valve 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,30 13,50 Haldusteenus 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 9,36 102,96 Kindlustus 4,19 4,19 4,19 3,82 16,39 Sisekoristus 6,48 3,84 3,84 3,84 3,84 3,84 3,84 3,84 6,48 6,48 6,48 52,80 Väliskoristus 8,40 6,24 6,24 6,24 6,24 6,24 6,24 6,24 8,40 8,40 8,40 77,28 Remondifond 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 202,73 Ühekordne k. 4,80 6,00 5,40 16,20 KOKKU 56,70 42,91 42,91 53,10 42,91 42,91 47,10 42,91 47,71 45,57 54,51 519,24
  2. Hageja nõuab kostjalt ka viivise maksmist. Kuna kostja on olnud viivituses korteriühistule maksete tegemisega, siis on viivise nõue põhjendatud vastavalt põhinõude rahuldamisele. Enne
  3. jaanuarit 2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel võis ühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist 0,07% maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates käesolevast aastast näeb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, st praegu määraga 8% aastas. Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hagejale viivist kuni otsuse tegemiseni summas 305,30 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Arve nr 365 388 411 434 457 479 52 525 548 570 593 Summa 56,70 42,91 42,91 53,10 42,91 42,91 47,10 42,91 47,71 45,57 54,51 1.5.15 1.6.15 1.7.15 1.8.15 1.9.15 1.10.15 1.11.15 1.12.15 1.1.16 1.2.16 1.3.16 Viivis alates Päevi kuni 976 945 915 884 853 823 792 762 731 700 671
  5. 2017 Viivis kuni 38,74 28,38 27,48 32,86 25,62 24,72 26,11 22,89 24,41 22,33 25,60
  7. 2017 Päevi kuni 54 54 54 54 54 54 54 54 54 54 54
  9. 2018 Viivis kuni 0,67 0,51 0,51 0,63 0,51 0,51 0,56 0,51 0,56 0,54 0,65
  11. 2018 Alates otsuse tegemisest tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  12. Hageja esitas
  13. veebruaril 2018 tähtaegselt taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks, kostja vaidles neile vastu. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotlused osaliselt:  kuna EL kiitis heaks kõigil vaidlusalustel koosolekutel tema nimel antud hääled, siis ei ole vaja võtta tõenditena toimikusse varasemaid volikirju (lisad nr 1 ja 2) ning on TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte järgi piisav võtta toimikusse heakskiit (lisa nr 3);  ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et MS heakskiit (lisa nr 4) võiks olla kirjutatud RS käekirjaga. Varasemate koosolekute protokollidest on näha RS käekiri ja allkiri, aga need ei sarnane heakskiiduga. Seega ei ole kostja oma võltsituse vastuväidet piisavalt põhistanud ja ringkonnakohus saab tõendi vastu võtta;  lisad nr 5–9 seonduvad
  14. oktoobri 2017 koosolekuga, aga vastavalt eespool p-s 22 märgitule ei saa ringkonnakohus sellel koosolekul otsustatud vaidluse lahendamisel arvesse võtta. Järelikult ei ole viidatud lisad asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keelduda. 11
(12)Kostja esitas
  1. veebruaril 2018 kaks täiendavat tõendit (EL volikiri ja kohtumääruse väljavõte). Eelmise lõigu esimeses ja viimases taandes märgitud kaalutlustel ei ole need tõendid asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb samuti TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keelduda. Vastu võtmata jäänud tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid pooltele tagastada.
  2. Kokkuvõtvalt kuuluvad nii kaebus kui ka hagi rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati põhinõudest suurema summa kui 519,24 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Selle summa ulatuses on hageja põhinõue edukas, samuti tuleb sellelt tasuda viivist. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Viivise määra alates käesoleva aasta algusest tuleb muuta vastavalt eespool p-s 26 märgitule. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  3. Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel ja jätta need kostja kanda. Hageja nõustus lahendama vaidluse kokkuleppel selliselt, et kostja tasub hagejale 500 eurot ja pooled kannavad ise oma menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab hagi sellega piisavalt sarnases ulatuses mõistes välja põhivõla 519,24 eurot ja viivise 305,30 eurot. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, siis ongi TsMS § 163 lg 2 eesmärgiks soodustada poolte kokkulepet olukorras, kus menetluse kestel muutunud seisukohtade tõttu on mõeldavad teatavad järeleandmised poolte esialgsetest positsioonidest. Hageja oli kompromissina nõus isegi väiksema summaga, kui tal on õigus saada kohtuotsuse järgi. Sellises olukorras ei anna alust jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata kostja argumendid, et ta vaidles osaliselt hagile põhjendatult vastu ja soovis saada sisulist kohtulahendit.
  4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb ringkonnakohtu menetluskulud määrata kindlaks hageja kulunimekirjade põhjal. Hageja esitas ringkonnakohtule järgmised kulunimekirjad: 
  5. oktoobril 2017 summas 624 eurot õigusabiteenuse eest 6,5 t ulatuses (kaebusele vastamine, ettevalmistumine ja osalemine
  6. mai 2017 istungil, tõenditega tutvumine, nende esitamine ja kostja tõenditele vastamine); 
  7. jaanuaril 2018 summas 240 eurot õigusabiteenuse eest 2,5 t ulatuses (ettevalmistus ja osalemine
  8. oktoobri 2017 istungil ning täiendavate tõendite ja seisukoha esitamine) 
  9. veebruaril 2018 summas 144 eurot õigusabiteenuse eest 1,5 t ulatuses (suhtlus kliendiga, tõendite kogumine,
  10. veebruari 2018 seisukoha koostamine, kostja seisukoha ja taotlusega tutvumine ning vastuse koostamine). Hageja esindaja tasumäär 96 eurot/t on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on vajalikud ja põhjendatud nimekirjades kajastatud toimingud kokku 10,5 t ulatuses. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 008 eurot ( = 10,5 × 96). Maakohus määras kindlaks senises menetluses hageja põhjendatud ja vajaliku kulu 985 eurot, mida ringkonnakohtul pole alust muuta. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-e 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitatavalt menetluskulult peab kostja maksma viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.