Obsah (10)

§ 657§ 486§ 374§ 654§ 230§ 5§ 438§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1

§ 657lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt täiendada.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta lõppjärelduses õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada, sest kohus ei ole piisava selgusega tuvastanud, milliste II etapi tööde ja materjalide eest on hageja õigustatud kostjalt tasu nõudma.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja leiab ekslikult, nagu oleks hageja esitanud kaks nõuet. Hageja nõue kostja vastu tuleneb ühest töövõtulepingust. Asjaolu, et hageja esitas kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust samast töövõtulepingust tulenevate erinevate etappide tööde ja materjalide eest tasu saamiseks ja kostja vastuväidete tõttu jätkati

§ 486

alusel mõlema avalduse menetlemist hagimenetluses, mis liideti

§ 374järgi ühte menetlusse, seda ei muuda.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et I etapi tööd tegi hageja valmis ja alustas II etapi tööde tegemisega (ettevalmistustööd). II etapi töid ei võimaldanud hageja kostjal lõpuni teha, mistõttu on alusetud kostja väited, et neid töid ei ole talle üle antud ja ta ei ole neid vastu võtnud. Kostja võttis omaks, et II etapi töödest tegi hageja ehitusprügi äraveo maksumusega 180 eurot ja pinnase äraveo maksumusega 270 eurot (I kd lk 134). Muud tööd (ekskavaatori kasutus, killustiku vedu koos transpordiga, kallurveod ja töötajate töötundide maksumus) on kostja väitel kaetud kas I etapi tööde maksumusega või tänavakivi paigaldustööde maksumusega, kuid kostja jätab arvestamata, et hageja tänavakivide paigaldamiseni kostja tegevuse tõttu ei jõudnud. Asja materjalist ei nähtu, et I etapi tööde maksumuse hulka oleks arvestatud ka II etapi ettevalmistustöid. II etapi töödest tegi hageja pinnase ja ehitusprügi 6 äraveo. Samuti kasutas hageja ekskavaatorit, tellis killustiku veo koos transpordiga ja kallurveod ning kasutas oma töötajaid töö tegemiseks. Hageja on esitanud kolmandate isikute arved, mis tõendavad eelnimetatud teenuste ja materjalide maksumust (II kd lk 65-69). Arvetele on märgitud, et teenuseid osutati ja materjale osteti seoses XXX, Tallinnas asuva objektiga. Kostja ei ole vaidlustanud töötundide suurust ja maksumust.
2. Muus osas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kostja märkis 08.03.2017 menetlusdokumendis, et pooled kirjutasid hageja hinnapakkumise teisele lehele, et nad ütlevad lepingu üles, kuid hageja olevat võtnud selle lehe endale (I kd lk 78). 16.05.2017 kohtuistungil esitas kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks hinnapakkumise esimesele lehele, kuhu olevat jäänud teisele lehele kirjutatust vajutusjäljed, mille järgi saab kindlaks teha, et hageja sai kostjalt ettemaksuna 3000 eurot ja et pooled leppisid kokku lepingu lõpetamises ja selles, kui palju jääb kostjal veel maksta (I kd lk 120 pöördel). Maakohus jättis kostja taotluse ekspertiisi tegemiseks rahuldamata põhjendusega, et ekspertiisi ei saa teha dokumendile, mida ei ole kohtule tõendina esitatud (I kd lk 120 pöördel).
2. Korduva taotluse ekspertiisi tegemiseks esitas kostja 16.06.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 135). Kostja väitel on ekspertiisiga võimalik kindlaks teha, et pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel ja kostja pidi tasuma hagejale 800 eurot. Maakohus jättis selle taotluse 03.08.2017 määrusega rahuldamata põhjendusega, et sama taotlus on juba 16.05.2017 kohtuistungil jäetud rahuldamata ja kostja ei esitanud selle kohta vastuväidet. Samuti märkis maakohus, et kuna kostja avaldas 16.06.2017 menetlusdokumendis, et töövõtuleping lõpetati tema kui tellija 18.08.2016 ülesütlemisavaldusega VÕS § 655 lg 1 järgi, ei ole ekspertiisil asja lahendamisel tähtsust (I kd lk 156 pöördel).
3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kostja ekspertiisitaotlused põhjendatult ja õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspertiisi ei saa teha dokumendile, mida ei ole tõendina kohtule esitatud ja ekspertiisil ei ole asja lahendamisel ka tähtsust. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid jääb samuti ebaselgeks, millist tähtsust omaks asja lahendamisel väidetav poolte kohtuvälise kompromissi saavutamine lepingu lõpetamises ja selles, et kostja tasub hagejale 800 eurot. Apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei ole kooskõlas ka kostja varasemate seisukohtadega.
4. Hageja tugines hagiavaldustes asjaolule, et kostja ütles lepingu üles, seda põhjendamata (I kd lk 26, II kd lk 25). Ka kostja märkis 12.01.2017 ja 08.03.2017 vastustes, et ta ütles lepingu üles (I kd lk 78, II kd lk 41). 12.01.2017 vastuses märkis kostja ka seda, et ta kohtus hageja esindajaga 05.09.2016 selleks, et saavutada kompromiss (II kd lk 42). Kostja ei väitnud, et nad saavutasid kompromissi ja vormistasid selle kirjalikult. Seda ei väitnud kostja ka 08.03.2017 vastuses. 16.05.2017 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ütles 18.08.2016 hagejale, et ei soovi temaga lepingulisi suhteid jätkata ja kokkuleppele tasumata summade osas nad hagejaga ei jõudnud. Kostja oli nõus maksma 800 eurot või mitte midagi, kuid hageja ei olnud sellega nõus (I kd lk 119 pöördel). Esmakordselt esitas kostja väite, et nad saavutasid kokkuleppe lepingu lõpetamises ja kostja poolt hagejale 800 euro tasumises 16.06.2017 menetlusdokumendi selles osas, kus kostja põhjendas korduva ekspertiisi määramise taotlust (I kd lk 135). 41.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei tuginenud vastuväiteid esitades 7 väidetavale kokkuleppele, ei ole taotlus ekspertiisi määramiseks ka eeltoodu alusel põhjendatud ja kohus ei oleks saanud seda rahuldada. 42. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt kohtule esitatud EKG akt ei ole usaldusväärne tõend. Akt on allkirjastatud digitaalselt pool aastat hiljem, kui toimus aktis märgitu kohaselt objekti ülevaatus ning isiku poolt, kes ülevaatust ei teinud ja kes ei ole ka EKG seaduslik esindaja. Digitaalse allkirja andnud VM seost EKG-ga kostja maakohtu menetluses ei selgitanud, kuigi hageja juhtis eelnimetatud asjaoludele tähelepanu. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on tal ka käsitsi allkirjastatud akt, kuid seda ta maakohtule ei esitanud ega toonud välja põhjendusi, miks ta seda ei teinud. Seda akti esitanud kostja ka ringkonnakohtule. 43.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 44. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga EKG aktile (I kd lk 46-48, digitaalselt allkirjastatuna lk 85-88), ei tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud menetlusnorme, kui ei nõudnud selle akti kohta lisainformatsiooni aga kutsunud eksperti omal algatusel istungile, nagu kostja leiab. 45.

§ 230

lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus selgitas menetluse kestel korduvalt, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 438

järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Apellatsioonkaebuses viidatud vastuolusid maakohtu otsuse p-des 12, 20 ja 22 ringkonnakohus ei leidnud. Maakohus ei tuvastanud, et hageja töös oli puudusi ja et puudustega töö on kostja poolt vastu võetud, nagu kostja leiab. Vastupidi, maakohus hagejapoolset lepingurikkumist ei tuvastanud.
2. Maakohus leidis õigesti, et kostja 18.08.2016 tahteavaldus on käsitletav tellijapoolse töövõtulepingu ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Samal seisukohal oli ka kostja 16.06.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 131 pöördel). Kuna antud juhul on töövõtuleping kostja poolt üles öeldud ja kostja ei ole vastu võtnud kohustuse mittekohast täitmist (puudustega tööd), ei ole tegemist olukorraga, kus kostja saaks VÕS § 112 lg 1 ja § 648 järgi hinda alandada, nagu ta soovib.
3. VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi on hagejal õigus juhul, kui kostja on töövõtulepingu üles öelnud, õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja nõuab antud juhul tegelikult tehtud kulude hüvitamist ja mahaarvamisele kuuluvaid summasid maakohus ei tuvastanud.
4. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

8. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus.

§ 174

lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse 8 tervikuna kindlaks maakohus

§ 177lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 9