← Eesti

3-16-93/17

Obsah (4)§ 165§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS E e s t i Va b a r i i g i n i m e l Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kristina Maimann 08.06.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-93 Haldusasi AS Landeste kae

§ 165lg 2).

  1. DP lahenduse vastavus tsoneerimiskavale ja hoonestustingimustele Rotermanni kvartali tsoneerimiskava ja hoonestustingimused on koostatud 2001.a ja kooskõlastatud 2002.a (I kd, tl 183-190). Need annavad kvartali hoonestamise kõige üldisemad põhimõtted. Kaevatava otsuse seletuskirja (lk 6) kohaselt arvestatakse nendega DP lähteülesande koostamisel, kuid need ei ole siduvad. Kaebaja väide nendega seoses on, et kõrguslikult ei ole järgitud nõuet jätta uushoonestus 4 meetri kaugusele ning hoonestuse maht ja struktuur ei ole alale loomulik. Kuna maht on ebaproportsionaalselt suur puudutab see naabri õigusi. Arvestades kaebuse punktides 2.20-2.26 toodud põhjendusi on need kõik seotud arhitektuurse lahenduse sobivusega, mis ei ole õiguslik kriteerium ning kohus saab hinnata üksnes seda, kas haldusorgan ei ole otstarbekuse küsimuses teinud kaalumisel ilmselget eksimust. Kaebaja subjektiivseid õigusi saaks puudutada hoonete kõrgus ja krundi täisehituse protsent. Selles osas on kaevatava haldusakti seletuskirjas selgitatud, et kõrgus vastab kvartali hoonestamise põhimõtetele (lubatud kuni 24 m), samuti täisehituse ulatus (lubatud 100%). Selgitatud on, et selline hoonestus vastab kvartali iseloomulikule linnalikule tihedusele. Samuti on kvartalile iseloomulik avaliku ruumi osade erinev kujundus. (I kd, tl 50, 140 pöördel) Fassaadide eksponeerimisega seonduvat on selgitatud haldusakti seletuskirja leheküljel 6, kuid kaebusest ei nähtu, kuidas fassaadide lahendus võiks rikkuda kaebaja õigusi. Detailplaneeringu lahenduse on koostanud tunnustatud arhitektid arhitektuuribüroost KOKO ja selle on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Kohtul puudub igasugune põhjus asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt kvartalisse sobimatu lahendusega, mis viitaks kaalutlusõiguse väärkasutusele (nt taotleja huvide ilmselgele põhjendamatule eelistamisele). Kaebaja kaebuses esitatud subjektiivne arvamus arhitektuurse lahenduse sobimatuse küsimuses ei saa ilmselgelt olla kaebuse rahuldamise aluseks.
  2. Insolatsioon Kaebaja väitel varjab nii kõrge ja massiivne uushoonestus loomuliku valguse ümberkaudsetes hoonetes, sh kaebaja hoones. Kuivõrd kaebaja on kaebuse esitanud üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks, hindab kohus vaid seda, kas detailplaneeringu lahenduse puhul on kaebaja kinnisasja insolatsioonitingimused täidetud. Kohtu hinnangul on detailplaneeringus sätestatud ehitise kõrguse piirangul naabrite õigusi kaitsev toime (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03, p 19). Nagu kohus eelnevalt leidis vastab hoone kõrguse osas kvartali hoonestamise põhimõtetele. See ei tähenda aga seda, et antud kõrgus ei võiks kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist, kui insolatsioonitingimused ei ole piisavad. Äriregistri andmetel Roseni tn 9 elamuid ei ole. Roseni tn 9 hoone kavandati 2008.a ehitusloa (II kd, tl 42-43) kohaselt äri- ja eluhooneks. Seda ehitusluba kaebaja ei realiseerinud. DP kehtestamisel oli aluseks 12.09.2014 OÜ Fassaadiprojekt (koostaja P.Soopere, tellija K-Projekt) insolatsioonianalüüs (I kd, tl 134). Planeeringus on hooned kavandatud nii, et eluruumides jääks insolatsiooni kestus vastavaks Eesti Standardile EVS 894:2008/A1:2010 „Loomulik valgustus 10

(14)elu- ja bürooruumides“. Viidatud standardi sisu on selgitatud DP seletuskirjas (I kd, tl 62). DP menetluses tehtud 12.09.2014 OÜ Fassaadiprojekt (koostaja P.Soopere) insolatsioonianalüüsist (I kd, tl 194) nähtub, et 3.korruse korterite insolatsioonitingimused kujunevad rahuldavateks. Vaadeldud on korterite aknaid 3.korrusel ja planeeritavate hoonete kõrgused on võetud jooniselt (I kd, tl 194). Tegemist on 3-toaliste korteritega. Vastustaja esitas 11.05.2017 tõendina insolatsioonianalüüsi, mis on koostatud 09.12.2014 Roseni tn 9 ja 11 ehitusprojektile (II kd, tl 39). Analüüsi kohaselt on tehtud see kõigi 3.korruse korterite (1-4-toalised) kohta ning leitud, et kõigi nende insolatiooni kestus on piisav (lähtudes EVS 894:2008/A1:2010), sh on varasemast 3-toalisest korterist saanud 2-toaline (II kd, tl 39, vaatepunkt 14), mille aknad jäävad Mere pst 4 suunda. Seega kaebaja muutis projekti võrreldes 2008.a ehitusloa ja -projektiga. Kaebaja taotles 13.08.2015 uut ehitusluba ja sai selle 31.03.2016 (hotell-korterelamu ja büroohoone püstitamiseks, II kd, tl 26-30), so pärast kaevatava detailplaneeringu kehtestamist. Selle loa realiseerimisel oleks 09.12.2014 insolatsioonianalüüsis toodut arvestades, insolatsiooni kestus piisav ehk standardile vastav. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud lisaks 2 erinevat insolatsioonianalüüsi. Kaebaja tugineb esialgses kaebuses 12.07.2014 OÜ Fassaadiprojekt insolatsioonianalüüsile (I kd, tl 99, koostaja P.Soopere, tellija AS Landeste) millest nähtub, et
  1. ja 3.korruse korterid (1toalised) jäävad otsesest päikesevalgusest ilma, kui ehitatakse Mere pst 4 maja. Lähtutud on Eesti standardist EVS 894:2008/A1:
  2. Joonisel (I kd, tl 99) toodud Roseni tn 9 hoone erineb sealjuures 12.09.2014 OÜ Fassaadiprojekt (koostaja P.Soopere, tellija K-Projekt) insolatsioonianalüüsi joonisel ja 09.12.2014 ehitusprojektile sama isiku poolt koostatud insolatsioonianalüüsi joonisel toodust. Kuna tegemist on sama eksperdiga, siis saab erinevust seostada üksnes sellega, et mitmetoaline korter on muudetud ühetoaliseks. Seejärel väidab kaebaja 02.05.2017 menetlusdokumendis, et Mere pst 4 planeeringu realiseerimisel jääb Roseni tn 9 3.korruse korteris 6 insolatsiooniolukord ebapiisavaks. Lähtutud on Eesti standardist EVS 894:2008/A2:
  3. Kaebaja esitas selle tõendamiseks 02.05.2017 koostatud insolatsioonianalüüsi (II kd, tl 32), mis on tehtud 3.korruse korterile nr 6, mis on ühetoaline. Viidatud, kaebaja esitatud insolatsioonianalüüsid (vrd jooniseid) ei lähtu DP aluseks olnud ehitusloast ega 31.03.2016 väljastatud ehitusloast, kuna Mere pst 4 hoonest mõjutatud analüüsitav korter on 1-toaline. 02.05.2017 dokumendi näol on ilmselt tegemist analüüsiga projektile, mida pole vastustajale veel esitatud, mistõttu ei saa see ilmselgelt olla asjakohane. Kumbagi neis ei saa arvestada. Kohus teeb haldusakti õiguspärasuse kindlaks selle andmise aja seisuga (

§ 158lg 2 teine lause).

Haldusmenetluses koostatud DP seletuskirjast (p 4.11) nähtub, et võrreldes eskiisiga on DP lahendust muudetud selliselt, et krundile pos 3 kavandatud hoone kõrgust on Roseni tn 9 krundi vastas vähendatud 8 korruselt kuuele. DP seletuskirja punktist 4.7.5 (I kd, tl 57) nähtub, et Peep Soopere hindas naaberhoonete insolatsioonianalüüsis planeeritud hoonestuse mõju Roseni tn 9 kavandatud elamu valgustingimustele ning analüüsist nähtub, et planeeringus kavandatud hooned ei mõjuta Roseni tn 9 korterite insolatsiooni. Kõikides Mere pst 4 hoone poole jäävates korterites on võimalik tagada normikohasest tunduvalt pikem insolatsiooni kestus (p 5.2.2.2). Avaliku väljapaneku järgselt tehtud muudatus ja pos 2 uue hooneosa ehitamiseks määratud hoonestusala on kavandatud Roseni tn 9 kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele. (DP täiendatud seletuskiri, I kd, tl 170). Lisaks tuleb standardikohased valgustingimused tagada hoonete projekteerimisel (DP täiendatud seletuskirja p 5.1, I kd, tl 170). Kaebaja väide ebapiisavast insolatsioonist on tõendamata. 11

(14)
  1. Parkimine jm liikluskorraldus Kaebaja hinnangul tulnuks tagada uushoonestuse planeerimisel normatiivne parkimiskohtade arv või vähendada hoonestuse mahtu, kuna vastasel korral võidakse takistada tema kinnisasja kasutamist. Parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (kehtib vastustaja sõnul endisel, kuna uut ei ole jõutud teha) p 4.2.6 kohaselt on lubatud avalikult kasutatava parkimismaja läheduses või hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas asuvate hoonete parkimiskohtade arvu korrigeerida rakendades koefitsienti, mis jääb vahemikku 0,5 kuni 1,
  2. Käesoleval juhul on parkimiskohti ette nähtud enam, kui koefitsienti 0,5 rakendades, kokku 188 kohta (sh 112 korteritele). Kohus ei pea vajalikuks korrata kõike kaevatava haldusakti seletuskirjas (lk 6) ja seal viidatud TLPA 13.08.2014 kirjas (I kd, tl 140) toodut, nõustudes sellega. Linna keskuses ühistranspordi sõlmpunkti ja parkimismaja läheduses enamate parkimiskohtade loomine oleks põhjendamatu ja vastuolus viidatud arengukava eesmärgiga mitte teha kesklinnas parkimist liiga mugavaks, mis meelitaks sinna autosid juurde ning soodustada ühistranspordi kasutamist. Kavandatav liikluskorraldus on kooskõlastatud 14.11.2011 Tallinna Transpordiametiga (I kd, tl 180), milles vaidlus puudub. DP kehtestamise otsuse kohaselt uusi teid mootorsõidukitele kavandatud ei ole; parklad on täies ulatuses ette nähtud rajada maa-alustena; hoonete vahel on kergliiklusala ja teenindava- ja operatiivsõidukite juurdepääs hoonetele (I kd, tl 45). DP-le on koostatud liiklusuuring (K-Projekt 2011, I kd, tl 217-219), milles on leitud, et planeeringus kavandatu koos pakutud liikluskorralduse lahendusega on piirkonda sobiv. Kaebaja põhistamata kahtlus, kas parklasse sissesõit (pöörderaadius) on piisavalt ohutu ei lükka ümber valdkonna spetsialistide ja pädeva haldusorgani hinnangut. Kaebaja ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
  3. AS Amhold eksperthinnang maa-aluste korruste rajamise osas ja ehitamise turvalisus naaberhoonete suhtes AS Amhold on koostanud DP eskiislahenduse ehitustehnilise teostatavuse eksperthinnangu (I kd, tl 94-97 ja täiendus I kd, tl 231). Selles on leitud, et tehniliselt on teostatav 2-4 ja enamakorruselise parkla rajamine maapealsete ehitiste alla. Ekspert on kasutanud OÜ REI Geotehnika 2001.a ehitusgeoloogilist uuringut ja selle koostamisel kasutatud uuringuid, samuti 2008.a koostatud muinsuskaitsealuste paekivihoonete alla- ja peale ehitamise tehniliste võimaluste eksperthinnangut. Kaebaja oma väidete (pole tagatud naaberehitiste ohutus ning ettenähtud mahus parkimiskohtade rajamine maa alla) tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et ei ole selge, kas AS Amhold hinnangus viidatud JetGroundingu (pinnase tugevdamise) meetod on kasutatav. Kohtu arvates üksnes mööndusest uuringus, et Eestis ei ole sellist tööd varem tehtud ei saa loogiliselt järeldada, et see ei oleks tehniliselt võimalik või ohutu. Täpsema hinnangu ja lahenduse saab uuringu kohaselt anda projektis. Kohtul ei ole põhjust selles kahelda. Naaberhoone ohutus tuleb tagada ehitamise käigus, milles pooltel vaidlust ei ole. See ei ole aga konkreetse küsimuse osas täpsemalt lahendatav DP-s (vt p 5.5). Kaebaja saab oma õigusi kaitsta ka ehitusloa vaidlustamisel.
  4. Kaebaja privaatsuse vähenemine 12
(14)Kaebaja väitel kaob uusehitisele rajatavate akende tõttu tema kinnisasjal privaatsus. Kohus rõhutab, et tegemist on Tallinna kesklinnas asuva tiheasustusalaga, mistõttu on kaebaja seisukoht alusetu. Kesklinnas asuva kinnisasja omanik ei saa eeldada, et ühegi uusehitise aknaid tema kinnisasja poole ei kavandataks. Väide justkui väheneks kinnisasja privaatsuse kadumisega ka kinnisasja väärtus, on asjaomast olukorda arvestades oletuslik. Rotermanni kvartalile on tihe hoonestus iseloomulik.
  1. KMH algatamata jätmine Kaebaja on üldsõnaliselt väitnud, et Tallinna Linnavalitsusel oli õigusaktidest tulenev kohustus korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine (kaebuse p 2.40). Kaebaja hinnangul kaasneb detailplaneeringuga kavandatava tegevusega olulisel määral pinnase või õhu saastatust, jäätmete teket, müra ja vibratsiooni. Kaebaja jätab ilmselt tähelepanuta, et ehitatakse kesklinna, juba varasemalt täisehitatud krundile, mitte keset loodust. Tallinna Linnavalitsus on 18.05.2011 korralduse nr 870-k KSH algatamata jätmist asjakohaselt põhjendanud (I kd, tl 24-25). DP-ga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, hoonestamine haakub alal varasemalt olevaga ning mõjud on üksnes ehitamise aegsed, loodusobjektid ja mõju kõrghaljastusele puudub, muinsusväärtuste küsimustes on pädevad haldusorganid hinnangu andnud, aset ei leia inimeste tervist, heaolu või vara kahjustavat tegevust. Radoonile, mürale, haljastusele ja jäätmetega seonduvale tehti eraldi hinnangud (DP seletuskirja p 5.3.4, 5.3.5, 5.3.6), kus olulist keskkonnamõju ei tuvastatud.
  2. Kohus ei tuvastanud, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel oleks vastustaja teinud kaalutlusvigu või esineks menetluslikke rikkumisi, mis tooksid kaasa planeeringu otsuse tühistamise. Asja materjalidest ei nähtu, et planeeringulahenduses domineeriksid ülekaalukalt arendaja huvid. Planeering on saanud pädevate haldusorganite kooskõlastused ning heakskiidu ka maavanemalt (I kd, tl 220-225). Kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud.
  3. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatava haldusaktiga ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning otsus on õiguspärane.
  4. Menetluskulud

§ 108kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 7).

AS-i Aswega esindas vandeadvokaat Janek Väli, kes tutvus asja materjalidega ja osales kohtuistungil. Kirjalikku vastust esindaja ei koostanud. Kohtule on esitatud arve, kulude nimekiri ja tasumist tõendav dokument (II kd, tl 54-56, 63, 64). Kolmas isik taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 2308,50 eurot, millest 270 eurot on seotud kohtuistungil osalemisega.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et kuna kolmanda isiku esindaja asus esindama alles menetluse lõppstaadiumis ning asjast ülevaate saamiseks sai tutvuda vastustaja seisukohtadega ning puudus vajadus koguda ja esitada täiendavaid materjale, samuti arvestades, et planeeringuasjad on küll mahukad aga antud 13

(14)asjas puudus õiguslik keerukus, ei ole menetluskulu kohtu arvates sellises ulatuses põhjendatud. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 1500 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõistab selle välja kaebajalt. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.