KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-2870 Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi MM kaebu

§ 217lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Kohtutäitur märkis, et muus osas on kaebus samasisuline avaldaja 02.12.2015 esitatud kaebusega, mis on lahendatud 29.12.2015 otsusega. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on jätnud kaebuse ebaõigesti läbi vaatamata. Avaldaja on saanud 01.12.2015 e-posti aadressile XXX saadetud kirja, milles oleva manuse avas 02.12.2015 ning saatis kohtutäiturile kinnituse arestimisakti saamise kohta. Tähtaeg hakkas kulgema alates dokumendi saamisest ning kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli seega 12.12.2015. Kohtutäitur on tõlgendanud valesti

§-t 10 koostoimes TsMS § 307 lg-ga

1. 28.01.2016 esitas avaldaja kohtutäiturile täiendava avalduse, milles taotles jätkuvalt vabastada arveldusarve ning taotles lahendada võlgniku 11.12.2015 kaebus kohtutäituri tegevusele.
2. Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et jääb 04.01.2016 koostatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja kaebusele on kohtutäitur ammendavalt vastanud oma 29.12.2015 otsuses. Kohtutäitur märkis, et võlgniku konto arestimisest teavitamine ei ole

§ 115

lg 3 tulenevalt kättetoimetamist vajav dokument.

§ 10

lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kättetoimetamise viisiks on kohtutäitur valinud dokumentide edastamise e-posti teel. Vaidlusalune arestimisakt on võlgnikule edastatud 18.11.2015 nii rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressile XXX kui ka võlgniku enda poolt avaldatud elektronpostiaadressile XXX. Kohaldades

§ 10

lg 5 analoogiat loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes saatmisest arvates. Tulenevalt eeltoodust on võlgnik arestimisakti kätte saanud 21.11.

2. Sissenõudja AS MiniCredit (puudutatud isik II) palus jätta kaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2016 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.01.2016 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546 ja saatis avaldaja 11.12.2015 kaebuse 2 menetlemiseks kohtutäiturile ning kohustas kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja 11.12.2015 kaebust. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt riigituludesse välja avaldaja menetlusabikulu summas 15 eurot ja selle tasumisega viivitamisel viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4. Maakohus leidis, et kaebus on esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohtutäitur on vaidlustavas otsuses jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud hilinemisega. Maakohus asus seisukohale, et

§ 217

järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluses esitatud kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Kuivõrd kohtutäitur ei ole antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (

§ 217

lg 5), ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele. Seega on avaldus põhjendatud ning kohtutäituri 04.01.2016 otsus tuleb tühistada. Kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb saata kohtutäiturile sisuliseks läbivaatamiseks. Kohus märkis, et kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Määruskaebus

1. 11.08.2016 esitas kohtutäitur Harju Maakohtu 05.07.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut sellele, kas avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale oli esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur on 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti edastanud avaldajale 18.11.2015 e-postiga. Avaldaja esitas 14.12.2015 kohtutäituri 17.11.2015 arestimisaktile kaebuse, mille kohtutäitur jättis läbi vaatamata, kuna kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur ei nõustu kohtumääruses toodud seisukohaga, et

§ 217

järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluses esitatud kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Seadus sätestab, et kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse, kuid tulenevalt

§ 217lg 1 peab kaebus olema esitatud tähtaegselt ja õige isiku poolt.

Kohtutäitur on antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale ja teinud võlgniku kaebuse kohta motiveeritud otsuse (

§ 217lg 5), mille põhjenduste kohaselt jäi kaebus sisuliselt läbi vaatamata.

Kohtutäituri hinnangul ei ole mõistlik olukord, kus kohtutäitur peab iga tema tegevuse peale esitatud kaebuse, olenemata kaebuse esitamise tähtaegadest, sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (

§ 217lg 5).

Selline kohtu tõlgendus võimaldaks võlgnikul igal ajal esitada kohtutäituri tegevusele peale kaebuse arvestamata seaduses toodud kaebetähtaegu.

§ 217

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusselgus. Vastused määruskaebusele

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Puudutatud isik II oli seisukohal, et kohtutäitur on käitunud vastavalt seadusele. 3 Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
4. Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega kuulutati välja puudutatud isiku II AS-i MiniCredit pankrot. 14.11.2016 teatas pankrotihaldur Martin Krupp, et astub pankrotivõlgniku asemel puudutatud isikuna käesoleva tsiviilasja menetlusse. Pankrotihaldur oli seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.07.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Avaldaja on esitanud maakohtule kaebuse kohtutäituri 04.01.2016 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud kohtutäituri arvates esitatud

§ 217lg- s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Maakohus tühistas vaidlustatud määrusega kohtutäituri otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaatama. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole menetlenud kaebust seaduses sätestatud korras, kuna

§ 217

järgi ei saa kohtutäitur jätta kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. 15. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud täitemenetluse seadustiku

§-des 217-218.

§ 217

lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt

§ 217

lg-le 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte.

§ 217

lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. 16. Kolleegiumi arvates on maakohus määruses toodud põhjendustel ebaõigesti kohtutäituri otsuse tühistanud ning kohustanud kohtutäiturit kaebust sisuliselt läbi vaatama. Hoolimata sellest, et täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata, vastab ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud kohtutäituri otsus

§ 217

lg 5 nõuetele, mille kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Kuigi kohtutäitur on otsuses märkinud, et jätab kaebuse läbi vaatamata, on kohtutäitur andnud kaebusele oma hinnangu, leides, et see ei ole esitatud tähtaegselt. Sellises olukorras tulnuks maakohtul võtta sisuline seisukoht kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohta, mitte aga tühistada seda põhjusel, et kohtutäitur on jätnud kaebuse läbi vaatamata, mitte teinud otsustust kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

1. Käesoleval juhul on maakohus rikkunud TsMS § 477 lg 1 ja § 436 lg 1, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on jätnud vaidlustatud otsuse sisuliselt kontrollimata ega ole andnud hinnangut kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse väidetele, sh sellele, kas avaldaja 11.12.2015 kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud tähtaegselt või mitte. Kolleegium on seisukohal, et eelpool nimetatud rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebuse menetluses. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 4
2. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5