1-12-12035/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12035 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus süüdimõistetu Aleksandr Glazkovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Glazkov 38204132238), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 07.01.2013 otsusega karistati Aleksandr Glazkovi KarS § 121 järgi 2 kuu vangistusega ning KarS § 331 järgi 1 kuu vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 28.09.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldati tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates 07.01.
5. Karistuse kandmise lõpp 05.11.
7. Viru Maakohtu 16.04.2018 määrusega jäeti A. Glazkov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. A. Glazkovi vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Olemas on ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht OÜ-s X., kus kinnipeetav on töötanud väljaspool vanglat alates 31.07.
9. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab A. Glazkovi toetav lähivõrgustik, kellega suhted on head ning kinnipeetava õde on nõus A. Glazkovi vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. 2.
10. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Glazkov on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Mitmete erinevate individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine kinnitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Väärib märkimist, et kinnipeetav paikneb alates 23.05.2017 Viru Vangla avavanglaosakonnas. A. Glazkovil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (05.01.2018) – lühiajalisel väljasõidul teavitamiskohustuse täitmata jätmine. Siinkohal ei pea maakohus niivõrd oluliseks, kui tõsise rikkumisega kõnealusel juhul tegemist oli, sest A. Glazkovil tuleks ka vabaduses pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning isik suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. 2.
11. A. Glazkovi näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust ei kanna ta esimest korda. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud ning seda eriti A. Glazkovi puhul, kes on varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetava tuttavate hulgas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Maakohus hindas, et A. Glazkov on saanud aru, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine on toonud rohkem kahju kui kasu, kuid kriminaalse taustaga tuttavatega edasi suhtlemine võib olla üheks kinnipeetava riskikäitumist suurendavaks asjaoluks. A. Glazkov on valdava osa oma noorusajast viibinud vanglas, mistõttu on tal omandatud ka teatavad kuritegelikud hoiakud. Ta võib käituda impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata. Probleemide lahendamiseks ning oma seisukohtade selgeks tegemisel on kasutanud vägivalda ning seda nii kainena kui ka alkoholijoobes. Riskeerivat ja hoolimatut elustiili peegeldavad korduvad vägivaldsed kuriteod. Maakohus leiab, et impulsiivsus ning suutmatus oma käitumist kontrollida on reeglina uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. 2.
12. A. Glazkovi puhul võib probleemiks olla ka alkoholi tarvitamine. Maakohus hindas positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul oma alkoholiprobleemiga tegelenud läbi erinevate individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimise ning et isik teadvustab alkoholi mõju enda käitumisele. Kuna isik on aga enamiku kuritegusid pannud toime alkoholijoobes, siis ei saa välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab, mis omakorda suurendaks oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. 2.
13. Maakohtu hinnangul käitumiskontrollile allutamine ning käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ära ei hoiaks, kuivõrd karistushirm ei takistanud A. Glazkovi uusi vägivaldseid kuritegusid nii katseajal kui ka Tallinna Vanglas toime panemast. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 16.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes leiab, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumise vangistuse jooksul küll positiivseks, kuid ei ole seda otsuse tegemisel arvesse võtnud. Süüdimõistetu tsiteerib Riigikohtu praktikat ning leiab, et ennetähtaegne vabastamine on aja jooksul läinud leebemaks ning seetõttu on maakohtu määrus vale. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal läbi käinud kõik kursused ja programmid ning tema käitumine on olnud eeskujulik, mistõttu on ta seisukohal, et ta on valmis seadusekuulekaks eluks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest 2 määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Sisulised argumendid on puudulikud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Määruskaebuses tsiteeritakse põhjalikult Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-12-17, kuid seda üksnes süüdimõistetu jaoks kasulikus suunas, jättes arvestamata kogu lahendi sisu. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mitte üksnes süüdimõistetu poolt välja toodud ennetähtaegse vabastamise poliitika väidetavat leevenemist ning maakohtu poolt märgitud positiivseid asjaolusid. Maakohus on analüüsinud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid kogumis ning on kokkuvõttes leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul on olnud küll edumeelne, kuid seda ei saa pidada eeskujulikuks, arvestades süüdimõistetu suhtes määratud distsiplinaarkaristust, mis nagu maakohus välja tõi, ei näita, et süüdimõistetu oskaks käituda normikohaselt. A. Glazkov on katseajal toime pannud uue kuriteo. Praegusel hetkel ei esine asjaolusid, mis veenaksid kohut, et süüdimõistetu läbiks kriminaalhoolduse sellest tulenevalt edukalt. Selliseks seisukohaks annavad alust ka varasemad karistused, millest süüdimõistetu ei ole vajalikke järeldusi teinud ning on toime pannud pikaajaliselt süstemaatilisi õigusrikkumisi. Määruskaebus jääb edutuks.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3