1-16-9077/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9077 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus, millega jäeti Vitaly Mereminskiy (ik 38903235242) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja Epp Landberg, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. märtsi 2018 määrus, millega Vitaly Mereminskiy jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vitaly Mereminskiy tunnistati Viru Maakohtu
7. mai 2017 otsusega süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 184 lg p-de 1, 2 järgi. Teda karistati KarS § 65 lg-te 1,3; § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 27 päeva alates
8. aprillist
9. Karistustähtaja lõpp saabub
10. novembril
13. veebruaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid V. Mereminskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta V. Mereminskiy vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
14. Viru Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega jäeti V. Mereminskiy tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused V. Mereminskiy ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. V. Mereminskiyt on kriminaalkorras karistatud neli korda (kaks karistust on arhiveeritud). Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetav mõisteti eelmisel korral süüdi Pärnu Maakohtu
17. juuni 2016 otsusega samuti narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo eest. Teda karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 4 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu
18. mai 2017 otsuse kohaselt pani V. Mereminskiy uued kuriteod toime perioodil
19. jaanuarist 2015 –
20. aprillini 2016, s.o ajal, mil tema suhtes menetleti eelmist kriminaalasja. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ega parandanud oma käitumist ja eluviisi. Seetõttu oleks kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine, viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuritegude muster kordub ja kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ koos jätkutegevusega. V. Mereminskiy kinnitas maakohtu istungil, et ta on ta tagasi viidud kinnisesse vanglasse. Positiivseks pidas kohus, et V. Mereminskiyl on alaline elukoht ja elukaaslase toetus. Alalise elukoha olemasolu ja elukaaslase toetus ei välista uute kuritegude toimepanemist, sest need olid tal ka vahistamise ja süüdimõistmise ajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et V. Mereminskiy suhtlusringkonda vabaduses kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Kaitsja esitas maakohtu istungil AS X. teatise, et kinnipeetavale tagatakse peale 4 kuu pikkuse katseaja edukat läbimist alaline töökoht. Katseajaga töökoha olemasolu luges kohus positiivseks asjaoluks, ent märkis, et ka kuritegude toimepanemise ajal V. Mereminskiy töötas, ent see ei hoidnud ära uusi narkokuritegusid. Viru Maakohtu
21. mai 2017 otsusest nähtub, et liitkaristuse mõistmisel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Seega kannab kinnipeetav sisuliselt ühte karistust kahe narkokuriteo eest. Arvestades toimepandud kuritegu, korduvaid karistusi, s.h. samaliigiliste kuritegude toimepanemist, samuti uue kuriteo toimepanemist kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata varasemale korduvale karistatusele, ei osuta katseaeg ja kriminaalhooldus kinnipeetavale piisavat mõju, et välistada uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas kaalutlusotsustust tehes ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohus ei arvestanud kinnipeetava elamisloa kehtetuks tunnistamist ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Kaitsja tõi maakohtu istungil välja rea asjaolusid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, millised kohus luges positiivseks asjaoluks, ent mitte piisavaks, et vabastada käesoleval ajal V. Mereminskiyt vangistusest tingimisi enne tähtaega.
22. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja V. Mereminskiy vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on küll välja toonud V. Mereminskiyt positiivselt iseloomustavad asjaolud, ent leidnud seejärel, et kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Selliselt hälbib maakohus Riigikohtu lahendis nr 31-1-12-17 väljendatud seisukohtadest. Osundatud lahendis tühistas Riigikohus H. Loogi suhtes tehtud kohtumäärused, kusjuures tema kaasuse puhul oli vaieldamatult tegemist raske kuriteo ja üliraske karistusega. V. Mereminskiy toimepandud tegu ja tema karistus on oluliselt kergem. 2 Vaidlustatavas määruses puudub analüüs selle kohta, milliseks on kohus hinnanud V. Mereminskiy ohuprognoosi. Määrusest nähtub, et kohus ei arvesta riskihinnangut ja jätnud riskiprotsendid kõrvale, sama on jäetud hindamata, kas ja mil määral on kohus lugenud tõenäoliseks, et V. Mereminskiy jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Määruses on üksnes refereeritud V. Mereminskiy suhtes tehtud kohtuotsuseid. Kaitsja hinnangul tuleb siiski arvestada ka V. Mereminskiy karistuse määrasid. Talle mõisteti liitkaristused, mis on ligilähedased sanktsiooni alammäärale (karistus KarS § 184 lg 2 p 1 lg 2 järgi 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust, sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust). Seega oli V. Mereminskiy roll toimepandud kuritegudes väiksema ühiskonnaohtlikkusega. Seega on põhjendatud väita, et V. Mereminskiy karistus on täitnud eesmärgid ning on küllaldaselt alust arvata, et vabaduses viibides suudab V. Mereminskiy hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on tema kiirema ja efektiivsema taasühiskonnastamise huvides õigustatud ja vajalik. Kuigi kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval on kindel elukoht, toetav pere ja võimalus asuda tööle, on kohus need väited ära nullinud sellega, et antud positiivsed asjaolud olid V. Mereminskiyl ka kuritegude toimepanemise ajal ja vahistamisel. Selline paljasõnaline käsitlus ei kujuta endast argumentatsiooni. Täiendavalt esitab kaitsja
23. jaanuarist 2018 pärineva iseloomustuse, milles vangla toetas V. Mereminskiy tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ent
24. jaanuaril
25. a koostatud iseloomustuses seda enam ei tehtud. Põhjuseks oli V. Mereminskiy pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine. Ilmselt kohus ka nõustus sellega, et ettekirjutuse tegemine saaks mingilgi moel mõjutada negatiivselt ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist, kuna ei ole teada, kas isikult võetakse ära pikaajaline elamisluba või mitte. Kinnipeetava ütlustest ja tema käitumisest vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused ja suudab edukalt reeglite kohaselt käituda. Tal on soov teha elus muudatusi seaduskuulekuse suunas, samuti annaks kriminaalhooldusele allutamine tema edasisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi, kui karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Vangistuse eesmärgid VangS § 6 järgi on täidetud. Põhjendatud on isiku vabastamine, kelle retsidiivsusoht on väike. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Karistuspoliitilised analüüsid on samuti näidanud, et vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist. Pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitmisel. V. Mereminskiy puhul on tema taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väike. Käitumiskontrollile allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab läbida kriminaalhoolduse nõuetekohaselt ning on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab ta kinnistada positiivseid hoiakuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse 3 kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V. Mereminskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
28. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tegemist on ühe hinnatava asjaoluga, mille alusel kujuneb kohtu kaalutlusotsus. Nagu kaitsja ka õigesti välja tõi, tuleb hinnata kas kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab siiski küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Antud osas ongi maakohtule ette heidetud, et selles puuduvad selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed selle arvamuse tingivad ja miks kaaluvad need üles teda iseloomustava positiivse teabe. Kaitsja on V. Mereminskiyt võrrelnud osundatud lahendi subjekti – H. Loogiga, kes kandis karistust vaieldamatult raskema kuriteo eest ja kelle karistus oli üliraske võrreldes V. Mereminskiy karistusega. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja etteheited on alusetud. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohus leiab, et isiku varasemast elukäigust lähtuv annab aluse prognoosida uusi kuritegusid. Nimelt on V. Mereminskiy viimased kaks kuritegu seotud narkootilise aine käitlemisega. Kusjuures uued kuriteod pani V. Mereminskiy toime ajal, mil tema suhtes menetleti juba kriminaalasja. Väärib märkimist, et ka kohtupraktika pinnalt on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur muuhulgas narkokuritegude puhul (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Seega ei saa kuidagi ümber lükata maakohtu põhjendatud seisukohta, et samaliigiliste kuritegude toimepanemine viitab otseselt sellele, et V. Mereminskiy oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud ei ole. Iseloomustusest nähtub, et V. Mereminskiy kuriteod on enamus ühiskonnaohtlikud, kuritegude muster kordub, selle soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja ajendiks materiaalse kasu saamine (tl 4). Seega tingivad ka isikut ja tema varasemat elukäiku iseloomustavad andmed ohuprognoosi samasse mustrisse laskumiseks ning kohtukolleegiumi jaoks on ohuprognoos V. Mereminskiy puhul selgelt olemas. Asjaolust, kas isikut on karistatud leebema või raskema karistusega, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha usaldusväärset järeldust uute kuritegude toimepanemise ohuprognoosi kohta. Teadaolevalt võib ka väikese ühiskonnaohtlikkusega kuritegude puhul (nt sarivargad, kelle varastatu väärtus ei ole suur) olla retsidiivsusoht väga suur, nagu ka narkootikumidega seotud kuritegude puhul. Seega ei saa võtta ühiskonnaohtlikkuse aluseks üksnes isikule mõistetud karistuse pikkust.
29. Kaitsja avaldab rahulolematust selle üle, et kohtumääruses on sellised asjaolud, nagu töö, elukoht ja elukaaslase toetus ära nullitud olematu argumentatsiooniga. Kohtukolleegium möönab, et on väljaspool vaidlust, et kindel elukoht, töö ja pere tagavad stabiilsuse ning kindlasti vähendavad ohtu kuritegude toimepanemiseks, sest reeglina mõtlevad inimesed oma tegude tagajärgedele ka lähedaste huvisid silmas pidades ning töötamise korral justkui puuduks vajadus teenida sissetulekut illegaalsel teel. Kui aga vaadata V. Mereminskiy iseloomustust, siis selgub tõepoolest, et elamispind on tal olemas, suhted lähedastega on head ja toetavad ning enne vangistust ta töötas ametlikult (tl 6). Kohtukolleegium järeldab sellest, et töö-, elukoht ja toetavad lähedased ei ole heaks indikaatoriks V. Mereminskiy uute kuritegude prognoosotsustuse tegemisel. Isik, kellel on varem kõik nimetatu olnud, ent kes on sellele vaatamata toime pannud kuriteo, võib seda teha ka edaspidi.
30. Edasi esitab kaitsja iseloomustuse, millest nähtub, et vangla toetas enne V. Mereminskiy ennetähtaegset vabastamist, ent pärast tema pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist ja lahkumisettekirjutuse tegemist enam mitte. 4 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole arvestanud antud asjaolu kaalutlusotsuse tegemisel. Kohus on lähtunud üksnes KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsetest alustest.
31. Iseenesest on muidugi positiivne, et kinnipeetav kinnitab, et on karistusest teinud järeldused, ent kas see tähendab seda, et ta suudab edaspidi edukalt reeglite järgi käituda, on siiski eeltoodut arvestades kaheldav. Korduvalt kriminaalkorras karistatute puhul ei ole kriminaalkolleegiumi usk isiku lubadustesse ülemäära suur. Väärib välja toomist, et V. Mereminskiy puhul on enamikes hinnatavates kategooriates (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted- ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) täheldatud riski ja ohtlikkust. Milles need ohud ja riskid seisnevad, ei hakka kohtukolleegium siinkohal kordama, sest need on isikule tema iseloomustusest teada. Küll aga leiab apellatsioonikohus, et ehkki V. Mereminskiy on vangistuses käitunud hästi, ei saa välistada, et olude muutumisel hakkavad tema käitumist juhtima tegurid, mis viivad uute kuritegude toimepanemiseni.
32. Nõustuda võib kaitsjaga selles, et taasühiskonnastamise huvides ei ole isiku pikaaegne isoleerimine. Küll aga ei saa kohtukolleegiumi hinnangul väita, et ennetähtaegne vabastamine tähendaks sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kui kohus on piisavalt suurel veendumusel, et isik võib vabaduses toime panna uue kuriteo, on kuritegu kahtlemata ühiskonnale märksa kallim, kui isiku kinnipidamine. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa kategooriliselt väita, et käitumiskontroll maandaks piisavalt uute kuritegude riski. Oma praktikas lahendab ringkonnakohus pidevalt täitmisele pööramisega seotud asju, mille asjaoludest võib teha järelduse, et käitumiskontrollile allutamine ei maanda piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski ja seda isegi olukorras, kus isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja lubanud käituda seaduskuulekalt. Vabanedes ei taha või ei oska isik saadud teadmisi kasutada ning reaalse eluga silmitsi seistes pöördub tagasi vanasse käitumismustrisse unustades antud lubadused.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus