← Eesti

4-17-6451/23

4-17-6451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-6451 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bret

§ 242

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Jevgeni Kosarev (isikukood: 36410260248) Kodakondsus: määratlemata Aadress: xxxx E-post: xxxx Töökoht: xxxx Karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 37 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Jaak Paju Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

  1. Rahuldada osaliselt Jevgeni Kosarev’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.11.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,
  3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.11.
  4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,011601 osaliselt, s.t süüdi tunnistamises sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmise etteheites ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuse määramises. 4-17-6451
  5. Lõpetada väärteoasjas nr 4-17-6451 (2302,17,011601) sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmise etteheites (

§ 33

lg 11 p 1) väärteomenetlus Jevgeni Kosarev’i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu (tõendamatuse tõttu). 4. Mõista Jevgeni Kosarev’ile

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise (ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumise,

§ 38

lg 3) eest karistuseks rahatrahv 5 (viis) trahviühikut, s.o 20 (kakskümmend) eurot.

  1. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul.
  2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 2 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
  3. KAEVATAV OTSUS 16.11.
  4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse (KVM tl 11) väärteoasjas nr 2302,17,011601 Jevgeni Kosarev’i suhtes. Otsusega karistati Jevgeni Kosarev’i liiklusseaduse (edaspidi:

) § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 242lg 1 järgi selle eest, et ta 25.10.2017.

a kell 11:59 Harjumaal Tallinnas Tammsaare tee 53a juures liikudes Rahumäe tee 6/1 suunas juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz C230 Kompressor registreerimismärgiga nr xxxx ja sõidu ajal hoidis käes mobiiltelefoni. Samuti väljus sõidukist liiklusjärelevalve teostaja loata. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Jevgeni Kosarev sellise tegevusega

§ 38

lg-s 3 ja § 33 lg 11 p-s 1 sätestatud nõudeid ning pani toime

§ 242

lg 1 (mõlema erineva teo puhul) järgi kvalifitseeritavad väärteod (KVM tl 1, 11).

  1. KAEBUS 11.12.
  2. a on Jevgeni Kosarev esitanud Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 1-3) ning 08.01.
  3. a (kohtu tl 9-12) ja 19.01.
  4. a kaebuse täiendused (kohtu tl 21) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.11.
  5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,
  6. Kohtule kirjalikult esitatud kaebuses märkis Jevgeni Kosarev, et ta vaidlustab sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni käes hoidmise etteheidet. Lisaks märkis Jevgeni Kosarev kaebuses, et tema sõiduki peatas meesterahvas, kes ei olnud ametivormis ning kes keeldus näitamast töötõendit 2 4-17-6451 ega esitlenud ennast. Kaebaja selgitas, et ta helistas politseisse, et teha avaldust enda kinnipidamise kohta ning ta väljus autost, kui tuli politseiauto, sest arvas, et tegemist on tema väljakutsutud ekipaažiga. Kaebuse täienduses palus kaebaja lisaks vaadata läbi ka kaebus politseiametniku Raul Annuka tegevuse peale, kes süüdistab kaebajat selles, mida ta teinud ei ole. 12.04.
  7. a toimunud kohtuistungil ilmnes menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütlustest ja vaidlustes avaldatud seisukohast, et kaebaja vaidlustab sisuliselt mõlemat talle etteheidetud rikkumist, leides, et ta ei ole mitte kumbagi nendest toime pannud (kohtu tl 48, 45-47 pöördel).
  8. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmise etteheites süüdi tunnistamises ning karistuse määra osas. 3.
  9. Tõendid Kohtuvälises menetluses on tunnistajana üle kuulatud Triinu Riigor (KVM tl 3-4) ja Raul Annuka (KVM tl 5-6) ning menetlusalune isik Jevgeni Kosarev (KVM tl 7-9). Mõlemad tunnistajad ning menetlusaluse isiku kutsus kohus kohtuistungile (kohtu tl 25-26, 27-28, 30-31, 32-34). Tunnistajad ning menetlusalune isik osalesid kõik 12.04.
  10. a toimunud kohtuistungil (kohtu tl 39), kus andsid ka ütlusi (kohtu tl 39 pöördel-41 pöördel, 41 pöördel-45, 45-47 pöördel). Kuivõrd menetlusalust isikut ja tunnistajaid kuulati üle kohtumenetluses, siis ei saa kohus väärteoasjas lahendit tehes tugineda nende isikute kohtuvälises menetluses antud ütlustele, vaid ainult nende kohtus antud ütlustele. Ühtlasi saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvatele dokumentaalsetele tõenditele, mis kohtus avaldati ja uuriti. Selleks on vaid Jevgeni Kosarev’i karistusregistri väljavõte (KVM tl 13-23; kohtu tl 47 pöördel). Samuti saab kohus tugineda Jevgeni Kosarev’i kohtuistungil kohtule esitatud kõneeristuste väljavõttele (kohtu tl 50-51, 47 pöördel). 3.
  11. Menetlusaluse isiku etteheited politseiametniku Raul Annuka tegevusele Kohus selgitab, et maakohtu pädevuses ei ole hinnata politseiametniku tegevust järelevalvemenetluses. See on kohtuvälise menetleja juhi ning seejärel halduskohtu pädevuses. Väärteoasja arutades saab maakohus hinnata vaid seda, kas rikuti väärteomenetlusõiguse norme ning kui rikuti, kas see mõjutas ka väärteootsuse tegemist. Siiski märgib kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo talituse juht Evelin Pajula on kõikidele kaebaja etteheidetele seoses Raul Annuka tegevusega tema kinnipidamisel ning väidetava töötõendi ning tutvustamata jätmisel vastanud 30.11.
  12. a kirjas ammendavalt (kohtu tl 12). Tuginedes sisekontrollibüroo vastusele, väärteoasja materjalidele ja kohtumenetluses üle kuulatud isikute ütlustele leiab kohus, et pole alust kahtluse alla seada sisekontrollibüroo järeldusi. Seetõttu ei ole alust arvata ka seda, et praegusel juhul oleks väärteomenetluse käigus menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust. Seda, kas politseiametnikud leidsid õigesti, et Jevgeni Kosarev on toime pannud väärteod, hindab kohus aga alljärgnevalt. 3 4-17-6451 3.
  13. Koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus 3.3.
  14. Mobiiltelefoni sõidu ajal käes hoidmine ilma käsi vabaks jätva vahendita (

§ 33

lg 11 p 1) Objektiivne koosseis Jevgeni Kosarev’ile heidetakse esmalt ette seda, et ta 25.10.2017. a kell 11:59 Harjumaal Tallinnas Tammsaare tee 53a asuva Olerexi tankla juures suunaga Rahumäe tee 6/1 suunas hoidis mootorsõidukit (Mercedes-Benz) juhtides sõidu ajal käes mobiiltelefoni (KVM tl 1). Väärteoprotokolli kohaselt sisustatakse Jevgeni Kosarev’i antud

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist

§ 33

lg 11 p-s 1 sätestatud nõude rikkumisega.

§ 33

lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Eelnevalt nimetatud

§-des ei ole sätestatud vastutust sõidu ajal telefoni käes hoidmise eest. Seega vastutab isik sõidu ajal telefoni käes hoidmise korral

§ 242lg 1 alusel.

Nimetatud väärteoetteheite puhul on tõenditeks tunnistajate Triinu Riigori ja Raul Annuka ütlused, menetlusaluse isiku Jevgeni Kosarev’i ütlused ning menetlusaluse isiku kõneeristuse väljavõte. Tunnistaja Triinu Riigori ütlustest (kohtu tl 40) nähtub, et kui nad olid Raul Annukaga ostud Tondi Selverist ära teinud, siis liikusid nad politseisõidukisse ja alustasid sõitu Rahumäe tee politseijaoskonda. Selveri parklast väljusid nad Tammsaare teele ja siis nägid, et neile sõidab järgi menetlusalune isik halli värvi Mercedesega ja teeb täpselt samad manöövrid nagu nemadki. Raul Annuka oli politseisõiduki roolis ja juhtis tunnistaja tähelepanu sellele, et menetlusalune isik räägib mobiiltelefoniga, hoiab mobiiltelefoni kõrva ääres. Kuna menetlusaluse isiku sõiduk oli politseisõidukile väga lähedal ja ilm oli selge, siis oli tunnistaja sõnul väga hästi politseisõiduki küljepeeglist näha, et tõesti isik hoiab mobiiltelefoni kõrva ääres. Tunnistaja otsustas enda sõnul koos Raul Annukaga, et nad vähendavad kiirust, lasevad menetlusaluse isiku autoga endast mööda ning seejärel peatavad menetlusaluse isiku auto selleks, et juhtida tähelepanu sellele, et mobiiltelefoniga rääkimine autoroolis on keelatud ja väärteokorras karistatav. Rahumäe teel pärast Olerexi bensiinijaama või bussipeatust sõitis menetlusalune isik mööda, koheselt Raul Annuka lülitas sinised-punased vilkurid sisse ja menetlusaluse isiku sõiduk jäi politseiauto ette tee äärde seisma. Tunnistaja Raul Annuka ütluste kohaselt (kohtu tl 41 pöördel) märkasid nad koos Triinu Riigoriga peale seda, kui nad olid poes Selveris ära käinud ja tagasi politseijaoskonna poole sõitmas, et varem enne poodi sisenemist konflikti sekkunud meesterahvas, sõitis nüüd oma sõidukiga neil järgi, s.t tegi kõik manöövrid kaasa. Tunnistaja sõnul oli tahavaatepeeglist selgelt näha, et meesterahvas räägib sõidu ajal telefoniga või vähemalt hoiab seda kõrva ääres. Sellele ei saanud jätta reageerimata, mistõttu keerates Rahumäe teele Tuisu bussipeatuse juurde bussitaskusse, lasi tunnistaja neile järgnenud sõiduki endast mööda, lülitas koheselt sisse sinisepunase vilkuri, andes sellega peatumismärguande ja tegelikult see sõiduk peatus ka juba iseseisvalt politseisõiduki ees bussitaskus. Menetlusaluse isiku küsimustele vastates selgitas tunnistaja (kohtu tl 43), et ta märkas esimest korda menetlusaluse isiku poolt telefoni käes hoidmist tahavaatepeeglist siis, kui nad sõitsid Selveri parklast välja Tammsaare teele. Vähemalt alates Tammsaare teelt Rahumäe teele pööret sooritades oli tunnistaja sõnul menetlusalusel isikul telefon käes (kohtu tl 43). Tunnistaja oli veendunud, et menetlusalusel isikul oli just telefon, mitte mõni muu ese, käes, sest sõidukite vahe oli niivõrd väike, et nii 4 4-17-6451 tagavaate- kui ka küljepeeglist oli kogu menetlusaluse isiku autos toimuv väga hästi ja selgelt näha (kohtu tl 44). Kohtus on menetlusalune isik ütlusi andes eitanud mobiiltelefoni kasutamist ning ka käes hoidmist sõiduki juhtimise ajal. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta helistas enne sõitma asumist Selveri poe juures Häirekeskuse numbrile 112, lõpetas kõne, siis alustas alles sõitu (kohtu tl 45-45 pöördel). Sõites mööda Tammsaare teed pööras menetlusalune isik edasi Rahumäe teele ja käes ei olnud tal midagi, sest tegemist on keeruka ristmikuga, kus on vaja rooli keerata, samal ajal käiku vahetada ja lisaks telefoni käes hoidmine oleks võimatu (kohtu tl 45 pöördel). Peale politsei poolt peatamist sai aru, et teda peatati seetõttu, et ta olevat telefoniga rääkinud (kohtu tl 45 pöördel). Selle peale võttis menetlusalune isik telefoni keskkonsooli käetoe pealt ja hakkas toimuvat filmima (kohtu tl 45 pöördel). Tunnistaja Raul Annuka ütlused kinnitavad, et menetlusalune isik juba kinnipidamisel vaidles vastu sellele, et ta oleks üldse telefoni käes hoidnud (kohtu tl 42 pöördel). Menetlusaluse isiku poolt telefonioperaatori poolt telefoninumbri nr 58168917 esitatud kõneväljavõttest nähtub, et sellelt numbrilt on 25.10.

  1. a kell 11:53:18 ja kell 12:01:38 helistatud Häirekeskuse numbrile 112 (kohtu tl 51). Jevgeni Kosarev on oma mobiiltelefoni numbrina nii 25.10.
  2. a koostatud väärteoprotokolli lasknud märkida kui ka 11.12.
  3. a kohtule kaebuses märkinud 58168917 (kohtu tl 1; KVM tl 1). Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt helistas ta Häirekeskuse numbrile 112 kokku kaks korda – ühel korral olles veel Selveri poe parklas ning teine kord peale politsei poolt kinnipidamist (kohtu tl 45, 45 pöördel). Arvestades ka asjaolu, et väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette telefoni käes hoidmist kell 11:59, siis on alust arvata, et kell 11:53 tegi Jevgeni Kosarev kõne numbrile 112 Selveri poe ees ning kell 12:01 juba peale enda kinnipidamist. Kõnede eristuse kohaselt ei ole Jevgeni Kosarev 25.10.
  4. a tehtud kahe 112 kõne vahelisel ajal telefonilt nr 58168917 mõnele muule numbrile helistanud (kohtu tl 51). Kohus möönab, et kõne väljavõte ei näita sissetulevaid kõnesid, samuti ei välista teise telefoni kasutamist, kuid siiski toetab menetlusaluse isiku ütlusi. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et tunnistajate Triinu Riigori ja Raul Annuka sõnul nägid nad, kuidas menetlusalusel isikul oli sõiduki juhtimise ajal telefon käes (kõrva ääres) sel hetkel, kui nii tunnistajad politseisõidukiga kui menetlusalune isik enda juhitud sõidukiga sooritasid Tammsaare teelt pööret Rahumäe teele. Samal ajal on kogu menetluse kestel menetlusalune isik järjepidevalt telefoni sõidu ajal käes hoidmist eitanud. Politseiametnike ütlustes ei esinenud kohtu hinnangul vastuolusid, mistõttu ei ole alust pidada nende ütlusi ebausaldusväärseteks. Kuigi Jevgeni Kosarev’il on suur hulk väärteokaristusi ja sealjuures ka erinevate liiklusalaste rikkumiste osas (KVM tl 13-17) ning samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamisest ja tunnistajate ütlustest isiku äärmiselt negatiivne meelestatus korrakaitseorganite suhtes, siis on menetlusalune isik olnud kogu menetluse kestel samal positsioonil ega ole enda ütlusi hakanud muutma. Samuti kinnitab Jevgeni Kosarev’i telefoni nr 58168917 kõnede eristus, et sellelt on tehtud etteheidetavale ajale eelnevalt ning järgnevalt kõned numbrile
  5. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on need kõned tehtud sõiduki seismise ajal – üks Selveri poe parklas ning teine juba peale politsei poolt kinnipidamist, olles enda sõidukis. Kuivõrd vahepealsel ajal ehk ajal, mil menetlusalune isik sõitis Selveri parklas kuni Rahumäe tee Tuisu bussipeatuseni, ei ole kõnesid tehtud, siis toetab see menetlusaluse isiku versiooni, et ta telefoniga ei rääkinud. Menetluses ei ole tuvastamist leidnud ka kahe telefoni olemasolu menetlusalusel isikul, milledest ühte kasutas ta kell 11:53 hädaabinumbrile helistamisel, siis kell 11:59 kasutas teist telefoni ning kell 12:01 kasutas taaskord esimest telefoni teistkordse kõne tegemisel hädaabisse. Eeltoodut arvestades ei ole seega alust kahtluse alla seada ka menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust. Seetõttu esineb kohtu hinnangul hetkel sõna-sõna vastu olukord. Kuivõrd praegusel juhul ei ole võimalik antud sündmuse kohta täiendavaid tõendeid koguda ning ei ole võimalik täielikult ümber lükata ei tunnistajate ega menetlusaluse isiku versiooni juhtunust, siis tuleb telefoni käes hoidmise väärteoetteheites väärteomenetlus Jevgeni Kosarev’i suhtes VTMS 5 4-17-6451 § 29 lg 1 p 1 alusel in dubio pro reo (kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks) põhimõtte alusel menetlusaluse isiku süü tõendamatuse tõttu lõpetada. 3.3.
  6. Ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumine (

§ 38

lg 3) Objektiivne koosseis Jevgeni Kosarev’ile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette ka seda, et ta 25.10.2017. a kella 11:59 ajal Harjumaal Tallinnas Tammsaare tee 53a asuva Olerexi tankla juures väljus sõidukist liiklusjärelevalve teostaja loata (KVM tl 1). Seda kohtuvälise menetleja poolt

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteoetteheidet sisustatakse väärteoprotokolli kohaselt

§ 38

lg-s 3 sätestatud nõude rikkumisega.

§ 38

lg 3 kohaselt peab riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Eelnevalt nimetatud

§-des ei ole sätestatud vastutust sõidukist liiklusjärelevalve teostaja loata väljumise eest. Seega vastutab isik sellise teo toimepanemise korral

§ 242lg 1 alusel.

Tunnistaja Triinu Riigori ütluste (kohtu tl 40) kohaselt peale seda, kui menetlusalune isik oli peatatud ning seisma jäänud, siis Raul Annuka väljus politseisõidukist ja liikus menetlusaluse isiku suunas. Kuivõrd menetlusalune isik oli Selveri juures olnud pretensioonikas, siis otsustas tunnistaja ka sõidukist väljuda, et olla olukorrale tunnistajaks ja Raul Annukale järgneda. Tunnistaja kirjeldab, et Raul Annuka läks menetlusaluse isiku juhitud sõiduki juhipoolse ukse juurde, isik avas akna. Raul Annuka tutvustas ennast ja näitas töötõendit mitmel korral. Raul Annuka suhtles vene keeles. Raul Annuka palus menetlusalusel isikule esitada isikut tõendav dokument, aga seda isik ei teinud. Seda palvet kordas Raul Annuka korduvalt ja korduvalt menetlusalune isik keeldus. Seejärel palus Raul Annuka menetlusalusel isikul jääda sõidukisse ja selgitas, et ta läheb politseisõidukisse isiku andmeid kontrollima. Vahetult enne seda hakkas menetlusalune isik mobiiliga filmima. Seejärel liikus tunnistaja koos Raul Annukaga politseisõiduki poole. Raul Annuka võttis ühendust välijuhiga ning palus saata lisapatrull. Samal ajal väljus menetlusalune isik oma sõidukist ja tuli politseisõiduki juurde. Raul Annuka palus tal sõidukisse tagasi minna ja selgitas samal ajal, et ilma loata sõidukist väljumine on keelatud. Kaebaja seda ei teinud ja sõidukisse tagasi ei läinud. Tunnistaja selgitas, et Raul Annukal oli töötõend nahkkaante vahel ja pöial oli asetatud tõendi keskosale, mida ta menetlusalusele isikule näitas ja ütles ka oma nime ning ametinimetuse, mistõttu töötõendiga enda tutvustamine oli kindlasti kaebajale arusaadav (kohtu tl 40 pöördel). Samuti kordas tunnistaja, et Raul Annuka selgitas kaebajale, et ta ei tohi autost väljuda ja kui ta oli ikkagi väljunud, siis selgitas, et ta peab tagasi istuma (kohtu tl 40 pöördel). Tunnistaja Raul Annuka andis ütlusi (kohtu tl 41 pöördel-42), et ta läks peale menetlusaluse isiku sõiduki peatumist selle juurde ja tutvustas ennast kui politseiametnikku, samal ajal näidates isikule töötõendit ja paludes esitada menetlusalusel isikul isikut tõendavat dokumenti. Isik keeldus dokumendi esitamisest ja seetõttu pöördus tunnistaja tagasi politseisõidukisse, et kontrollida juhi andmeid andmebaasi kaudu, võttes samal ajal keskusega ühendust, et kohapeale saadetaks lisapatrull. Enne oma auto juurde pöördumist selgitas tunnistaja, et menetlusalune isik ei või oma autost väljuda. Hoolimata sellest väljus menetlusalune isik oma sõidukist ja filmis mobiiltelefoniga. Tunnistaja väljus selle peale politseisõidukist ja andis menetlusalusele isikule korduvalt korralduse oma sõidukisse tagasi minna. Isik korraldusi ei täitnud. Samal ajal jõudis kohale ka Lääne-Harju patrull. Nähes lähenevat politseivärvides sõidukit, istus menetlusalune isik koheselt oma sõidukisse tagasi juhi kohale ja täitis kõik saabunud patrulli 6 4-17-6451 korraldused koheselt vastu vaidlemata. Tunnistaja lisas, et enne Lääne-Harju lisapatrulli saabumist sõitis korraks neist mööda ka Kesklinna politseiauto, kellel ei olnud võimalik neid aga aidata, sest neil oli kiire (kohtu tl 42 pöördel). Sel hetkel oli tunnistaja sõnul menetlusalune isik veel enda sõidukis (kohtu tl 42 pöördel). Menetlusalune isik tuli enda sõidukist välja alles siis, kui tunnistaja oli jõudnud juba politseisõidukisse istuda andmete kontrollimiseks (kohtu tl 42 pöördel). Mitte keegi menetlusalusele isikule luba enda sõidukist väljuda ei andnud (kohtu tl 42 pöördel). Menetlusalune isik on kohtus ülekuulamisel kirjeldanud toimunut (kohtu tl 45 pöördel) selliselt, et peale peatumist avas ta akna ning temalt nõuti dokumendi esitamist ilma, et nõudja oleks ennast esitlenud ja esitanud töötõendit. Menetlusalune isik ütles, et kuivõrd teda oli peatatud vilkuritega, siis ta teadis, et ta ei saa kuhugi ära sõita ja peab autos istuma. Seejärel helistas menetlusalune isik uuesti 112 ja rääkis, et teda peatas politseivormita ilmselt politseiautoga isik, kes ei selgitanud peatamise põhjust ning seetõttu palus menetlusalune isik saata politseipatrull. Kaks-kolm minutit peale kõne nägi lähenevat politsei mikrobuss, mida menetlusalune isik arvas, et ongi see patrull, mida ta palus häirekeskusel saata. Kui menetlusalune isik nägi, et kohale tulnud politsei kavatseb ära minna, siis tuli ta enda autost välja, et selgitada, mis toimus. Aga need politseinikud, kes olid lisaks tulnud istusid autosse ja sõitsid ära. Siis tuli algselt dokumente nõudnud meesterahvas oma sõidukist välja ja hakkas selgitama, et ta ei tohi autost väljuda. Seepeale jälle palus menetlusalune isik dokumente nõudnud meesterahval end tutvustada ja selgitada, mis on kinnipidamise põhjus. Menetlusalune isik oli enda sõnul sellele meesterahvale öelnud, et tema ei tea, kes ta selline on. Sel hetkel tuli ka patrullauto ja kuna menetlusalune isik teab enda sõnul, et politsei juuresolekul ei tohi enda autost väljuda, siis istus ta autosse tagasi. Kohale tulnud politseiametnikule esitas ta enda dokumendi. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates tunnistas menetlusalune isik, et ta sai juba Selveri juures aru, et tegemist on ametiisikuga ja seepärast ta hädaabisse helistaski, et kaevata ametiisiku ebakorrektse käitumise peale (kohtu tl 46). Kohtuvälise menetleja küsimusele, et kas menetlusalune isik sai aru kinnipidamise hetkel, et teda peab kinni politseiauto, vastas menetlusalune isik, et number oli nagu politseiautol ja jättis mulje, et tegemist on politseiautoga (kohtu tl 46 pöördel). Menetlusaluse isiku sõnul selgitas Raul Annuka talle seda, et ta ei tohi oma sõidukist väljuda, alles siis, kui vahepealne politseimikrobuss kohale tuli (kohtu tl 47). Menetlusalune isik leidis ütlusi andes, et ta ei teadnud, et teda peatas ametnik, ta ei teadnud, kes teda üldse peatas, seepärast ta autot välja tuligi (kohtu tl 47). Hinnates tõendeid, s.t tunnistajate ütlusi ning menetlusaluse isiku ütlusi kogumis, leiab kohus, et Jevgeni Kosarev on pannud toime temale etteheidetav rikkumise ehk väljunud sõidukist ilma liiklusjärelevalve teostaja loata. Seaduse kohaselt peab juht jääma oma kohale ja võib sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. Praegusel juhul oli Raul Annuka, kes on politseiametnik, selgita Jevgeni Kosarev’ile, et isik peab jääma oma sõidukisse. Kuivõrd Jevgeni Kosarev on sõidukijuht, siis peab ta olema liiklusseadusega kursis ehk ka sellega, et seaduse kohaselt ei või ta sõidukist ilma loa või vastava korralduseta lahkuda. See tähendab just seda, et politseiametnik peab andma loa/korralduse isikule, et viimane võib sõidukist välja tulla. Menetlusalune isik ka ise tunnistab, et ta tuli siiski sõidukist välja, mille peale Raul Annuka andis talle korralduse tagasi minna, kuid selle asemel, et seda Raul Annuka nõuet täita, hakkas menetlusalune isik nõudma jällegi ametnikult enda esitlemist ja kinnipidamise põhjuse esitamist, kuid kohe kui lisapatrull kohale tuli, siis läks menetlusalune isik tagasi sõidukisse. Seega on tõendamist leidnud, et Jevgeni Kosarev ei täitnud

§ 38

lg-s 3 sätestatud nõuet jääda politseisõidukisse, vaid eiras seda, mistõttu täitis ta

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 7 4-17-6451 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Jevgeni Kosarev pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on ta täielikult teadlik

§ 38

lg-s 3 sätestatud reeglist, mille kohaselt ei või ta oma sõidukist ilma järelevalve teostaja loata lahkuda (kohtu tl 45 pöördel). Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei saanud aru, et Raul Annuka ja Triinu Riigor on politseiametnikud ja teostavad tema suhtes liiklusjärelevalvet, on vasturääkivad ja ennastõigustavad. Nimelt on Jevgeni Kosarev ise ütlustes tunnistanud, et ta sai juba Selveri juures aru, et tegemist on politseisõidukiga ja politseiametnikega (kohtu tl 46). Sealjuures ei ole mitte vähimalgi määral eluliselt usutav, et kui Jevgeni Kosarev ei oleks aru saanud, et tegemist on politseisõidukiga ja politseiametnikega, siis miks ta peatus, kui eravärvides politseisõiduk andis talle sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sinist-punast vilkurit ei ole lubatud kasutada eraisikutel. Samuti ei ole mitte kellelgi kohustust peatuda tavaisiku ehk kellegi, kes ei ole ametnik, märguande peale. Seega kuivõrd ühest küljest Jevgeni Kosarev tunnistas, et ta sai aru, et tegemist on politseisõidukiga ning politseiametnikuga, ta pidas ka sinise-punase vilkuriga antud peatumismärguande tõttu kinni ja viibis mõna aega ka oma sõidukis, siis on teisalt täiesti vasturääkiv menetlusaluse isiku seisukoht, et ta ei saanud üldse aru, kellega on tegemist ning seetõttu ei pidanud ta ka nende korraldusi järgima. Sealjuures tunnistas menetlusalune isik ka ise seda, et Raul Annuka näitas talle töötõendit. Tunnistajate ütluste kohaselt selgitas Raul Annuka korduvalt menetlusalusele isikule, miks teda kinni peeti, esitles ennast, näitas töötõendit ning selgitas, et Jevgeni Kosarev peab jääma sõidukisse, kuni ta läheb ja tuvastab tema isiku, kuivõrd menetlusalune isik keeldus enda isikut tõendavat dokumenti esitamast. Seega on täiesti pahatahtlikud ja ennastõigustavad Jevgeni Kosarev’i väited, et tegemist ei saanud olla politseiametnike ja politseisõidukiga, et see politseisõiduk võis olla näiteks varastatud (kohtu tl 49). Teo asjaolusid arvestades leiab kohus, et Jevgeni Kosarev’i puhul on tegemist korrakaitseorganite suhtes äärmiselt lugupidamatu isikuga. Tema teoeelne käitumine näitab samuti pahatahtlikkust, kuivõrd sellest on näha, et Jevgeni Kosarev otsib iga võimalust, et politseiametnikele etteheiteid teha. Ka tunnistaja Raul Annuka sõnul jäi talle mulje, et menetlusaluse isiku sooviks oli politseiametnikke oma käitumisega provotseerida (kohtu tl 43). Samal ajal ei tunnista Jevgeni Kosarev kordagi, et tema oleks midagi valesti teinud. Jevgeni Kosarev’i käitumise põhjal nii teo toimepanemise ajal kui ka kohtuistungil, on kohtule jäänud mulje, et menetlusaluse isiku hinnangul tema jaoks seadused ei kehti ning ta võib teha, mis ise heaks arvab. Seda kinnitavad ka menetlusaluse isiku arvukad väärteokaristused, millede eest määratud rahatrahve ei ole Jevgeni Kosarev mitte kunagi tasunud (KVM tl 13-23). Tõenäoliselt on iga väärteorikkumise eest määratud rahatrahv ja võimalus karistus täitmata jätta veelgi süvendanud menetlusaluse isiku vimma politseiametnike vastu ja samas karistamatuse tunnet. Seega leiab kohus, et Jevgeni Kosarev oli ja on jätkuvalt teadlik

§ 38lg 3 nõudest, mille kohaselt ei või ta ilma vastava loata sõidukist lahkuda.

Samuti sai Jevgeni Kosarev täielikult aru, et Raul Annuka ja Triinu Riigor on politseiametnikud ning teda peatab seega politsei järelevalvemenetluse käigus. Tulles oma sõidukist ilma selleks luba saamata välja, rikkus Jevgeni Kosarev teadlikult ja tahtlikult seaduses sätestatud reeglit. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Jevgeni Kosarev pani

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Seega on Jevgeni Kosarev täitnud

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

8 4-17-6451 3.3.

  1. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Jevgeni Kosarev’i teos (s.t ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumises) ei esine. Samuti on Jevgeni Kosarev süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
  2. aastal – KVM tl 1, 13). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Jevgeni Kosarev on ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumisega pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

3.4. Karistus

§ 242lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Kuivõrd

§-s 242 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Jevgeni Kosarev’ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-20 trahviühikut (s.o 12-80 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jevgeni Kosarev’i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumise toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on raskeim väärteo toimepanemise vorm. Seega nimetatud asjaolu suurendab Jevgeni Kosarev’i süüd. Kohtuväline menetleja karistas Jevgeni Kosarev’i

§ 242

lg 1 alusel 15 trahvühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga kokku kahe erineva muu liiklusrikkumise eest – sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni käes hoidmise ning ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumise eest. Praegusel juhul tuvastas kohus eelnevalt, et Jevgeni Kosarev’i puhul on tõendatud nendest kahest rikkumisest vaid üks – ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumine. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul lugeda isiku süüd ühe rikkumise puhul niivõrd suureks, et saaks jätta kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi muutmata. Sealjuures võrdleb kohus ka Jevgeni Kosarev’ile ette heidetud kaht väärteorikkumist omavahel. Kohus leiab, et (liiklus-)oht õiguskorrale oleks olnud suurem sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmise puhul. Selles etteheites ei leidnud Jevgeni Kosarev’i süü aga tõendamist. Seetõttu on vaid ühe rikkumise esinemisel (s.t ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumise puhul) õigustatud kohtuvälise menetleja poolt määratud 15 trahvühiku suuruse karistuse vähendamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et Jevgeni Kosarev’i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (KVM tl 11). Siinkohal märgib kohus lisaks, et praegusel juhul ei esine muuhulgas ka karistust kergendava asjaoluna toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 teine alternatiiv). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik ei tunnista, et ta oleks üldse midagi rikkunud või valesti teinud, siis ei saa esineda toimepandu osas ka puhtsüdamlikku ehk siirast kahetsust. Jevgeni Kosarev’i eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süü on keskmisest väiksem, kuid kuivõrd isik ei tunnista enda rikkumist ning ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, siis ei ole põhjendatud tema karistamine minimaalses rahatrahvi määras ehk 3 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Jevgeni Kosarev’i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on Jevgeni Kosarev’il märgitud küll 37 kehtivat väärteokaristust (KVM tl 13-23), kuid tegelikkuses peaks tal olema kehtivaid väärteokaristusi praegusel hetkel 9 (vt kohtu tl 52-54, 55-60). Samas on suurem osa Jevgeni Kosarev’i poolt toime pandud hetkel 9 4-17-6451 kehtivatest varasematest rikkumistest erinevad liiklusalased väärteod. Kuigi menetlusaluse isiku väärteokaristused on valdavalt liiklusrikkumiste eest, ei ole neist ükski samalaadne, milles kohus tunnistas isiku süüdi käesolevas menetluses. Seetõttu leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu karistusmäära suurendama ei peaks. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Antud juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista Jevgeni Kosarev’ile rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Jevgeni Kosarev’ile kahe muu liiklusrikkumise eest määratud 15 trahviühiku ehk 60 euro suurune rahatrahv tuleb tühistada. Kohus mõistab Jevgeni Kosarev’i süü suurust ning üld- ja eripreventsiooni arvestades talle ilma liiklusjärelevalve teostaja loata sõidukist väljumise eest karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut ehk 20 eurot. Selline karistus jääb sanktsiooni keskmise ja alammäära lähedale, olles pigem alammäära lähedases määras. Jevgeni Kosarev’il tuleb VTMS § 204 lg 3 kohaselt tasuda rahatrahv käesoleva kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul ning kui Jevgeni Kosarev seda ei tee, siis saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta ehk teisisõnu – rahatrahv saadetakse kohtutäiturile sundtäitmisele. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.