1-16-9708/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-9708 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Marina Valge (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Paul Toomsalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu PAUL TOOMSALU (isikukood 39011302728), kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.10.2013 ja lõpp 18.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Paul Toomsalu suhtes käitumiskontroll kohaldamata. pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne Riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 166,80 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 166,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Paul Toomsalu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Paul Toomsalule ja tema kaitsjale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 13.04.2018 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Paul Toomsalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Paul Toomsalu on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 121 lg 2,3 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis kohus talle liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis Paul Toomsalule lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.10.
3. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Kuritegude laad on varieeruv. Toimepandud kuriteod on eriliigilised, mustrit välja kujunenud pole, ühiseks jooneks võib pidada tegude ohtlikkust. Esmalt on isikut karistatud vägivalla kasutamise eest, siis raske tervisekahjustuse tekitamise, varguse, omavolilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Viimase kuriteona oli vanglas konfliktis nii kaaskinnipeetava kui valvuriga. Soodusteguriks alkohol, samuti emotsioonide kontrollimatus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Paul Toomsalu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et vabanedes ta Eestisse jääda ei kavatse ja ema ning venna juurde elama minna ei taha vaatamata sellele, et ema on valmis talle elukohta pakkuma. IDkaart on vormistamisel ja vabanedes kavatseb paari nädala jooksul lahkuda Eestist, esialgu asub elama xxxx, on seal varemgi elanud, seal on sõber, kes ootab teda tagasi ja elamispind on olemas. Selgitas, et on vanglas läbinud agressiivsuse asendamise treeningu, eluviisitreeningu ja motiveeritud vestlused psühholoogiga, teab, et ta närvikava on natuke paigast ära ja vajab xxxx, mida saab ka xxxx. Xxxx ei ole ka segavaid faktoreid ja puudub kokkupuude kriminaalsete tuttavatega. Rahalisi nõudeid ei plaani tasuma hakata, kuna need on tekkinud süüdimõistmisest ja esialgu ta nende peale ei mõtle. Kinnitas, et ta ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist enda suhtes, ega saa sellest ka aru, miks teda veelkord karistatakse olukorras, kus ta on oma karistuse täielikult ära kandnud. Prokurör oli seisukohal, et kuna karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused (elukoht, varasem karistatus) on täidetud ja tegemist on ohtliku isikuga, kes on varasemalt tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume, siis on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes õigustatud. Prokurör palus vangla taotlus rahuldada ning määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks üks aasta, peale seda võib isik minna elama ja tööle sinna kuhu tahab. 2 Kaitsja oli seisukohal, et isiku sisuliselt sunniviisiline kinnihoidmine Eestis annab vastupidise efekti. Kui kinnipeetav soovib pärast karistuse täielikku ärakandmist minna elama ja tööle teise riiki, siis peaks ta seda teha saama ning ei ole õige teda siin kinni pidada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Paul Toomsalu suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Esmalt märgib kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajadus otsustatakse isiku vanglakaristuse kandmise ajal, mitte aga koos esialgse otsusega, millega kohus mõistis isikule toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusliku karistuse. Samuti ei arutata karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel uuesti isiku kuriteoasja, mille eest talle vabadusekaotuslik karistus mõisteti. Seetõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise puhul tegemist vastusega toimepandud teole, vaid mittekaristusliku mõjutusvahendiga isiku resotsialiseerimiseks ja seeläbi tema uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui isikut on karistatud
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Paul Toomsalu puhul on KarS § 871 lg 2 kohaldamise formaalsed eeldused täidetud: Paul Toomsalu kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega muu hulgas KarS § 121 lg 2,3 järgi mõistetud liitkaristust ehk teda on käesoleva otsuse ning ka eelneva otsusega karistatud karistusseadustiku
12. peatüki
13. jaos sätestatud, aga ka §-s 274 sätestatud vägivalla koosseisutunnusega tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 18.06.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus süüdimõistetu isikut, tema võimalusi vabanemisel ning käitumist karistuse kandmise ajal. 3 Vangla informatsiooni kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olnud eriliigilised, mustrit välja kujunenud pole, ühiseks jooneks võib pidada tegude ohtlikkust. Soodusteguriks on alkohol ja emotsioonide kontrollimatus. Vangistuses on kinnipeetav töötanud köögitöölisena ja raamatukogus ning alates 25.09.2017 töötab koristajana. Paul Toomsalu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Programmides osales isik aktiivselt, analüüsis ja arutles avatult, argumenteeris loogiliselt ja jõudis üldiselt prosotsiaalsete tulemusteni. Samas on kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise, ebatsensuursete väljendite kasutamise ning korraldusele mitteallumise eest. Paul Toomsalu põhjendab seda ise oma ebastabiilse psüühikaga ja loodab vabaduses psühhiaatri abile, et paika panna sobivad ravimid ja nende doosid. Paul Toomsalul on võimalik vabanedes elama asuda ema ja venna juurde. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub xxxx vallale ning kinnipeetaval on selles korteris sissekirjutus. Vabanemisel garanteeritud töökoht Eestis puudub. Varem on isik töötanud xxxx liinioperaatorina, metsatöödel, lammutustöödel ja ehitusel xxxx, olemas on kogemus nii ametlikuks kui ka mitteametlikus töötamiseks, pikki töötuse perioode pole esinenud. Eriala kinnipeetaval küll puudub, kuid isik suhtub positiivselt kutsehariduse omandamisse ja enesetäiendamisse. Positiivses suunas toetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, vend ja 2 õde. Suhted lähedastega on toetavad, suheldakse telefonitsi ning on käidud ka lühiajalistel kokkusaamistel. Isik on lähedaste poolt koju oodatud ja lähedased on valmis teda vabanemisel igati toetama. Samas kuuluvad aga tema suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav tunnistab ise, et suhtles vale seltskonnaga ning on need suhted enda sõnul katkestanud. Ka oli Paul Toomsalul enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega, alkoholijoobes kasutas vägivalda ja oli agressiivne, teda on karistatud ka sõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholi tarvitamine on kaasa toonud mitmesuguseid probleeme, mis teda ennast tegelikkuses väga häirisid ja mõjutasid tema enesekindlust. Mõistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust. Narkosõltuvust ei ole Paul Toomsalul tuvastatud, kuigi enne vangistust tarvitas narkootikume sõpradega nädalalõppudel. Mõistab, et piir tarvitamise ja kuritarvitamise vahel on õhuke ja seda on väga lihtne ületada. Isikul oli aga igapäevaselt liialt muud tegemist ja narkootikumide hankimine polnud tema põhitegevus. Muude kuritarvitustega seotud riskid puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on Paul Toomsalu emotsionaalselt ebastabiilne ja kõikuva meeleoluga, raskustesse sattudes ei mõtle asju läbi ja kasutab vale strateegiat. Samas on ta teadlik, mis soodustab kuritegelikku käitumist. Motivatsioon muutumiseks on olemas, kuid tulevikuplaanid on ebamäärased. Seaduskuuleka elu alustamiseks peab tähtsaks mitte tarvitada alkoholi ja mitte käia läbi valede inimestega. 4 Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja ohu ilmnemise tõenäosus on suurim siis kui isik on alkoholijoobes ning konflikti olukorras. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 49%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Paul Toomsalu puhul on tõenäosus tulenevalt tema isikust, alkoholi võimalikust kuritarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Samas on isik avaldanud kindlat soovi pärast karistuse ärakandmist lahkuda Eestist. Ka põhjuse, miks ta seda teha soovib, on ta välja toonud: et ei oleks riskiteguritena ahvatlusi (segavaid faktoreid) ning ei peaks suhtlema negatiivset mõju avaldavate isikutega. Kohus hindab Paul Toomsalu soovi lõhkuda kriminaalne käitumismuster, isiku motiveeritust vabaneda sõltuvusainetest ning kriminaalsetest tuttavatest ja loodab, et kinnipeetav oma soovid ning positiivsed plaanid ka ellu viib. Karistusjärgne käitumiskontroll ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul kohtul selline veendumus puudub. Kohus nõustub kinnipeetava kaitsjaga, et käesolevas olukorras võib isiku sunniviisiline Eestis kinnihoidmine anda oodatavale vastupidise efekti ehk jättes isiku samasse eluolustikku ning keskkonda, kus ta enne vangistust oli, võib ta suure tõenäosusega negatiivselt käituda. Kohtu hinnangul ei anna positiivset tulemust ka isiku elukoha valikuvabaduse piiramine olukorras, kus kinnipeetavat kohustatakse elama koos ema ja vennaga. Lisaks märgib kohus, et tegemist on 2-toalise sotsiaalkorteriga, kus puudub privaatsus ja mis oleks ülerahvastatud juhul, kui kinnipeetav sinna elama asuks. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et Paul Toomsalu näol on tegemist emotsionaalselt ebastabiilse isikuga, kes võib konflikti olukorras käituda impulsiivselt. Konfliktid on aga kitsastes oludes kerged tulema. Ka leiab kohus, et vangla riskihinnangut ei saa Paul Toomsalu suhtes kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Seega on kohus seisukohal, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei annaks Paul Toomsalu suhtes erilist positiivset tulemust. Isik on juba vangistuses läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, teinud oma suhtumistes vajalikud korrektuurid ning on motiveeritud muutuma. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, kuna isik saab ka ise enda käitumise kontrollimisega loodetavasti hakkama vahetades elukondlikku keskkonda ning kasutades vajadusel psühhiaatri abi ja ei pea selleks ilmtingimata vajama kriminaalhooldusametniku tuge. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.
14. a määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16 tuleneb, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll 5 kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 6