) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Samas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS eelnõu (423 SE) seletuskirjas on § 24 kohta selgitatud, et olulise põhimõttena sätestatakse, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kahju üksnes eelnõus sätestatud alustel ja ulatuses, seega ei saa kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist, mis väljub eelnõus sätestatud kahjuliikide- ja summade piiridest. Eelkõige võib siin nimetada mittevaralise kahju hüvitamise kohustust summas, mis ületab 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja hüvitama ei pea. Paragrahvi teine lause täpsustab, et eelnõus sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Lisaks saab otsenõudega pöörduda kahju põhjustaja poole ka juhul, kui hüvitist soovitakse suuremas summas, kui eelnõu kohaselt kindlustusandja hüvitama peaks – sellisel juhul esitatakse otsenõue kahju põhjustaja vastu kindlustusandja poolt makstud hüvitisesummat ületavas osas. Seletuskirjas on § 32 kohta öeldud, et mittevaralise kahju hüvitamisele maksimaalse hüvitispiiri seadmine on õigustatud mitmetel põhjustel. Esiteks kuulub mittevaraline kahju isikukahjude hulka, mille hüvitislimiit on eelnõu § 25 lg 1 kohaselt 5 600 000 eurot. Teiseks on tõenäoline, et kindlustusandja piiramatu vastutus mittevaralise kahju eest suurendaks keskmise kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel makstavat kindlustusmakset, sest kindlustusandjatel on raskem oma hüvitamiskohustust ette prognoosida. Juhul, kui kahjustatud isik leiab, et kindlustusandja makstav mittevaralise kahju hüvitis ei vasta talle tekitatud kahju suurusele, peab kahjustatud isik esitama nõude vastavalt kas kindlustusandja makstavat hüvitist ületavas summas või täies ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu, tuginedes võlaõigusseaduse vastavatele paragrahvidele. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale välja maksnud mittevaralise kahju hüvitise 3 000 eurot LKindlS § 32 lg 3 p 5 alusel. Seaduses sätestatud mittevaralise hüvitise maksimumpiiriks, mida kindlustusandja on kohustatud eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral välja maksma on 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja hüvitama ei pea. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kindlustusandja oleks määranud valesti tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet. Seega saab hageja esitada seadust ületava mittevaralise kahju hüvitise nõude väidetava kahju tekitaja vastu, mitte aga kindlustusandja vastu. 2
lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi menetlusse võtmist. Maakohus tõlgendas vääralt seadust, kui leidis, et kindlustusandja kohustus mittevaralise kahju hüvitamisel on piiratud LKindlS § 32 lg-s 3 toodud summadega. Mittevaralise kahju suurused on selles normis sätestatud eeldustena, mis tähendab, et konkreetne hüvitis võib neist erineda. Maksimaalse summa (kui lepingust ei tulene teisiti) näeb ette LKindlS § 25 lg 1, aga see praegusel juhul hagi menetlemist ei takista. Kindlustusandja vastutuse ulatust suuremas osas ei piira ka LKindlS § 24, mille teise lause kohaselt võib kannatanu olukorras, kus kindlustusandja makstav hüvitis ei vasta talle tekkinud kahju suurusele, nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. LKindlS sätetest ei tulene, et kanntanu ei saaks kahju hüvitise suurusega mittenõustumisel esitada nõuet kindlustusandja vastu. VÕS § 134 lg 2 järgi makstakse kannatanule talle kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma, kui kahju tekitajal on kohustus kahju hüvitada. Seega pole kahju tekitaja vastutuse ulatus seaduse pinnalt eelduslike või kindlate summadega piiratud. Kui kannatanu leiab, et kindlustusandja makstav mittevaralise kahju hüvitis ei korva täielikult talle tekkinud mittevaralist kahju, saab kannatanu põhjendatult kindlustusandjalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka suuremas ulatuses, s.t määras, milles vastutaks kahju tekitaja kannatanu ees. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest
lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hagis esiletoodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuleb hinnata tõendeid. Seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.