← Eesti

1-16-7179/127

Obsah (7)§ 141§ 121§ 186§ 64§ 120§ 179§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 141

lg 2 pde 1 ja 6, § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1, § 179 lg 1 ning § 186 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a otsus Aleksandr Demtšihhini kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit
  3. mai 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a otsus osas, millega 1.
  9. Aleksandr Demtšihhin tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 141lg 2 p 1 järgi X1 vägistamise eest; 1.2.

Aleksandr Demtšihhin tunnistati süüdi ning teda karistati

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi X1 löömise eest kurikataolise esemega; 1.3.

Aleksandr Demtšihhin tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 186lg 1 järgi; 1.4.

Aleksandr Demtšihhinile mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus.

  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus osas, millega 2.
  4. Aleksandr Demtšihhin tunnistati süüdi

§ 141lg 2 p 6 järgi; 2.2.

Aleksandr Demtšihhinit karistati

§ 141lg 2 pde 1 ja 6 järgi X2 vägistamise eest.

  1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega 3.
  2. mõista Aleksandr Demtšihhin õigeks

§ 141

lg 2 p 1 järgi X1 vägistamises; 1-16-7179 mõista Aleksandr Demtšihhin õigeks

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi X1 löömises kurikataolise esemega; 3.2.

3.3. mõista Aleksandr Demtšihhin õigeks

§ 141

lg 2 p 6 ning

§ 186

lg 1 järgi; karistada Aleksandr Demtšihhinit

§ 141lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 aastat 6 kuud X2 vägistamise eest; 3.4.

mõista Aleksandr Demtšihhinile

§ 141

lg 2 p 1, § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 179 lg 1 järgi liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat 10 kuud vangistust. 3.

  2. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Aleksandr Demtšihhin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 141 lg 2 pde 1 ja 6, § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1.

§ 141lg 2 pde 1 ja 6 järgi süüdistatakse A.

Demtšihhinit selles, et

  1. juulil 2015 astus ta 13-aastase X1-ga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse suguühendusse, hoides kinni kannatanu käsi ja lüües teda korduvalt käega näkku. Samuti astus A. Demtšihhin ajavahemikul
  2. juulist 2015 kuni
  3. oktoobrini 2015 täpselt tuvastamata kuupäevadel korduvalt X1-ga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse ja oraalsesse suguühendusse ning silitas kannatanu rindu ning suguorganit, kasutades füüsilist ja vaimset vägivalda, mis seisnes X1 löömises kätega näkku, tema kätest kinnihoidmises ja kannatanu hirmutunde ärakasutamises. Lisaks süüdistatakse A. Demtšihhinit selles, et
  4. a novembris lükkas ta 15aastase X2 pikali, lõi kannatanut pähe, hoidis tema käsi kinni ning astus kannatanu tahte vastaselt temaga vaginaalsesse suguühendusse. Kriminaalasja arutamisel maakohtus esitas prokurör muudetud süüdistuse, mille kohaselt silitas A. Demtšihhin
  5. a novembris X2 rindu ja jalgevahet, keelas kannatanul korterist lahkuda ja lükkas ta diivanile pikale, võttis kannatanul püksid jalast ja astus temaga suguühendusse hoolimata kannatanu palvetest see tegevus lõpetada, tema appikarjetest ja püüdest süüdistatav endast eemale lükata. Samal ajal hoidis A. Demtšihhin kinni kannatanu käsi ja põhjustas talle valu tupe piirkonnas. 1.2.

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi esitati A.

Demtšihhinile süüdistus selles, et ajavahemikul

  1. a suvest kuni
  2. a oktoobri lõpuni lõi ta korduvalt X1-le käte, jalgade, kurikataolise eseme ja märjaks tehtud käterätikuga kehasse, jalgadesse, kätesse, vastu õlga ja pähe ning tiris kannatanut juustest.
  3. märtsil 2016 lõi süüdistatav 14-aastast X3 korduvalt rusikatega pähe ja jalaga käte pihta. Muudetud süüdistusega lisati A. Demtšihhinile etteheidetava teona X2 löömine pähe pärast tema vägistamist. 1.
  4. Lisaks süüdistati A. Demtšihhinit

§ 120

lg 1 järgi selles, et ta ähvardas korduvalt X1 tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Samuti ähvardas A. Demtšihhin 13aastast X4 tervisekahjustuse tekitamisega. X2 ähvardas süüdistatav kahel korral tapmisega ja ühel korral pesapallikurikaga peksmisega, kui kannatanu peaks enda suhtes toimepandud vägistamisest kellelegi rääkima. X5 ähvardas süüdistatav tervisekahjustuse tekitamisega ja X3 tapmisega. 2

(8)2 1-16-7179 1.4.

§ 186lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt pakkus A.

Demtšihhin X1-le suitsetamiseks narkootilist ainet marihuaanat ning

§ 179lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt saatis A.

Demtšihhin suhtlusportaali vahendusel X1-le kaks pornograafilise sisuga videot.

  1. Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega mõisteti A. Demtšihhin

§ 141

lg 2 pde 1 ja 6 järgi esitatud süüdistuses õigeks ja tunnistati

§ 141lg 2 p 1 järgi süüdi 12.

juulil 2015 X1 vägistamises. Samuti mõistis maakohus A. Demtšihhini süüdi

§ 121

lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Kohtuotsuse peamised motiivid on järgmised. 1.1. A. Demtšihhini süü X1 vägistamises on tõendatud. Süüdistatava ennastõigustavad ütlused luges maakohus ebausaldusväärseks, kuna need olid vastuolulised ja ebaloogilised.

§ 141

objektiivse koosseisu tõendatus sõltub valdavas osas X1 kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsusest, kuna kohtuistungil keeldus kannatanu osaliselt ütluste andmisest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 288 lg 10 järgi on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul. Käesolevas asjas ei nõustunud süüdistatava kaitsja katkestatud ristküsitlusel saadud ütlusi tõendina arvestama. Maakohus avaldas kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel ja luges need usaldusväärseks. X1 ütluste kohaselt tutvus ta süüdistatavaga mais

  1. Esimene seksuaalvahekord oli tal süüdistatavaga
  2. juulil
  3. Kannatanu seda ei soovinud: ta ütles süüdistatavale ei ning püüdis süüdistatava haardest lahti rabeleda, kuid see ei õnnestunud. A. Demtšihhin lõi teda näkku, hoidis käsi kinni ja astus temaga vaginaalsesse vahekorda. Maakohtu hinnangul kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust muu hulgas tunnistajate ütlused, ekspertiisiaktid ning kirjavahetus kannatanu ja süüdistatava vahel. Seega luges maakohus X1 vägistamise
  4. juulil 2015 tõendatuks. 1.
  5. Süüdistuses ette heidetud X1 korduvas vägistamises ajavahemikul
  6. juulist 2015 kuni
  7. oktoobrini 2015 mõistis maakohus süüdistatava õigeks, kuna ei ole tõendatud, et seksuaalsuhted olid sel ajavahemikul kannatanu tahte vastased. X1 ütlustega on tõendatud see, et tol perioodil olid tema ja süüdistatav seksuaalsuhetes, mis kannatanu ütluste kohaselt olid osaliselt tema tahte vastased, osaliselt toimusid aga tema nõusolekul. Kannatanu ütlused on selles küsimuses vastuolulised ja on ebaselge, milline oli tema tahe ülejäänud suguühenduste osas ning kas ja kuidas ta enda tahet väljendas. Maakohtu hinnangul on süüdistus selles episoodis sedavõrd ebamäärane, et ei võimalda A. Demtšihhinit vaadeldaval perioodil väidetavalt toimepandud tegudes süüdi tunnistada. 1.
  8. Maakohus mõistis A. Demtšihhini õigeks ka X2 vägistamises. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistuses kirjeldatud sundimistegu: kannatanu käte kinnihoidmist ei pidanud maakohus vägivallaks

§ 141mõttes.

Käte kinnihoidmine võib põhjustada ebamugavustunnet, kuid süüdistusaktist ega tõenditest ei nähtu, et see oleks tekitanud kannatanule valu. Süüdistuse piirest väljumata ei saa kohus analüüsida seda, kas kannatanu enda tahtele allutamise vahendiks oli tema vastupanuvõimetuse ärakasutamine. 1.4.

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi tunnistas maakohus A.

Demtšihhini süüdi erinevate vägivallategude eest: maas lamavale X1-le korduvalt käega näkku löömine, märja rullikeeratud rätikuga X1 löömine vähemalt 10 korda, vähemalt kolm korda X1 löömine kehasse, vastu õlga ja pähe ning juustest sikutamine, kurikataolise esemega korduvalt X1 löömine vastu jalgu ja käsi, X2-le selja tagant tuvastamata kõva esemega pähe löömine ning X3-le korduvalt rusikaga pähe ja jalaga käte pihta löömine. 3

(8)3 1-16-7179 1.5.

§ 120lg 1 järgi tunnistas maakohus A.

Demtšihhini süüdi X1, X4, X2, X5 ja X3 ähvardamises. Samuti luges maakohus tõendatuks selle, et süüdistatav kallutas X1 vähemalt kahel korral narkootikumide tarvitamisele ning saatis talle

  1. septembril 2015 suhtlusportaali kaudu kaks pornograafilise sisuga videot.
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Demtšihhini kaitsja Silvi Erro, kes taotles süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
  3. Apellatsiooni esitas ka prokurör, kes taotles A. Demtšihhini süüditunnistamist X2 vägistamises ja seetõttu karistuse suurendamist. Prokurör ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistusele. Kannatanu kätest kinnihoidmine on vägivaldne tegu ning vägivallaga

§ 141

tähenduses on võrdsustatud olukord, kus süüdlane kasutab ära kannatanu seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama.

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus A. Demtšihhini süüditunnistamises

§ 141lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuse mõistmises, A.

Demtšihhin tunnistati süüdi

§ 141lg 2 pde 1 ja 6 järgi ning teda karistati kokku vangistusega üheksa aastat.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsioon jäi rahuldamata ja prokuröri kaebus rahuldati osaliselt. 4.

  1. Ringkonnakohus leidis, et A. Demtšihhin tuleb X2 vägistamises süüdi mõista ja sel põhjusel tuleb tema karistust suurendada. Kohus möönis, et süüdistuses ei ole otsesõnu ette heidetud X2 vägistamist, kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Samas on süüdistuses kirjeldatud kannatanu vastutegevust süüdistatavale ja A. Demtšihhini tegevust kannatanu vastupanu mahasurumisel. Seega kajastuvad süüdistuse tekstis faktilised asjaolud, millele tuginevalt on võimalik hinnata, kas süüdistatav kasutas ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama, ilma et kohus väljuks süüdistuse piirest. 4.
  2. Kuna kõnesolevale teole uue õigusliku hinnangu andmist on taotletud prokuröri apellatsioonis, oli süüdistataval ja kaitsjal võimalus esitada prokuröri apellatsioonis toodud õiguskäsitlusele oma vastuväiteid. Ringkonnakohtus süüdistatava teo õiguslik ümberkvalifitseerimine ei tule seega kohtumenetluse pooltele üllatuslikult. 4.
  3. X2 ütluste järgi kohtus ta tänaval juhuslikult A. Demtšihhini ja tema sõbraga. Süüdistatav kutsus kannatanu enda korterisse, kus süüdistatav hakkas talle „ligi ajama“. Kannatanu rabeles A. Demtšihhinile vastu ja palus end rahule jätta, kuid süüdistatav jätkas oma tegevust. X2 sõnul püüdis ta süüdistatavat endast kätega eemale lükata, aga see ei õnnestunud. A. Demtšihhin tema vastuväidetele ja rabelemisele tähelepanu ei pööranud. Kohus luges kannatanu ütlused usaldusväärseks ja süüdistatava ennastõigustavad ütlused ebausaldusväärseks. Ringkonnakohtu hinnangul kasutas A. Demtšihhin X2-ga suguühendusse astumiseks ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Suguühendus toimus kannatanu tahte vastaselt ja viimane väljendas selgelt enda soovimatust vahekorda astuda. Süüdistatav kasutas vägistamisteo toimepanemisel ära eelkõige teadmist, et ta on kannatanust füüsiliselt tugevam ning kannatanu ei suuda talle piisavat vastupanu osutada. Samuti arvestas A. Demtšihhin sellega, et X2-l ei olnud võimalik kelleltki abi saada. 4.
  4. Kaitsja apellatsioonis maakohtule tehtud etteheidetega ringkonnakohus ei nõustunud ja jättis süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4

(8)4 1-16-7179
  1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kasseeris A. Demtšihhini kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt karistuse vähendamist või asja uueks arutamiseks saatmist, põhjendades seda järgmiselt. 1.
  2. Maakohus arvas ebaõigesti X1 kohtueelses menetluses antud ütlused tõendikogumi hulka. Kannatanu keeldumine ütluste andmisest ei olnud kategooriline, vaid piirdus üksnes kohtuistungi toimumise ühel päeval ütluste andmisest keeldumisega. Maakohus oleks saanud kannatanu ütlused avaldada KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel, see eeldanuks aga kannatanu terviseseisundi hindamist erialaspetsialisti poolt. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega rikuti süüdistatava kaitseõigust, kuna kaitsja ei saanud kannatanut küsitleda. KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, kuna kannatanut ei hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmise eest. 1.
  3. A. Demtšihhinile esitatud süüdistus on tõendamata ning seega on maa- ja ringkonnakohtu otsus põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kohtud ei arvestanud, et süüdistatav ja kannatanu X1 olid lähisuhtes. X1 vägistamine ei ole eluliselt usutav, kuna kannatanu tuli ise süüdistatava elukohta. Samuti ei ole X1 ähvardamine A. Demtšihhinile süükspandav, kuna tegu oli süüdistatava ja kannatanu vahelise tavalise kõnepruugiga, mida kannatanu ei saanud tõsiselt võtta. Ringkonnakohus oleks pidanud tõendina vastu võtma kaitsja esitatud A. Demtšihhini ja X1 kirjavahetuse, milles kannatanu kinnitab, et teda vägistas kolmas isik. Kaitsja ei saanud kirjavahetust varem, s.o maakohtus, tõendina esitada, kuna sai selle olemasolust teada hiljem. 1.
  4. Alaealisena teod toime pannud süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm. A. Demtšihhin on kriminaalkorras karistamata ja kannatanud olid tema eakaaslased.
  5. Prokuratuur kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Riigikohus võtab esmalt seisukoha alaealise kannatanu X1 kohtueelses menetluses antud ütluste kohtumenetluses avaldamise õiguspärasuse kohta (I) ning selgitab seejärel, miks tuleb süüdistatav osas talle süüks pandud tegudes õigeks mõista (II). Viimaks käsitleb kolleegium teisi kassatsioonis esitatud väiteid ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III). (I)
  7. X1 ülekuulamine kohtus algas
  8. jaanuaril 2017 prokuröri küsimustele vastamisega. Kohtuistung jätkus
  9. jaanuaril 2017, mil kannatanu keeldus edasiste ütluste andmisest, tema ristküsitlemine jäi pooleli ja süüdistatava kaitsja ei saanud kannatanule küsimusi esitada. Kannatanu ema ja lastekaitsetöötaja selgitasid, et ülekuulamine on lapsele liigselt koormav ja tema vaimsest seisundist tulenevalt välistatud. Maakohus leidis, et kannatanu varasemaid ristküsitluse käigus antud ütlusi ei saa kasutada, kuna süüdistatava kaitsja sellega ei nõustunud (KrMS § 288 lg 10). Prokurör taotles seejärel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, millega kohus nõustus. Kohtu hinnangul olid täidetud KrMS § 291 lgs 3 sätestatud eeldused kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütluste vastuvõtmiseks.
  10. KrMS § 291 lg 1 p 2 järgi võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Tulenevalt KrMS § 37 lgst 3 kohaldub KrMS § 291 lg 1 ps 2 sätestatu ka kannatanu ütlustele. KrMS § 291 lg 3 kohaselt võib sellisel juhul erandina vastu võtta isiku varasemad 5
(8)5 1-16-7179 deponeerimata ütlused, kui on täidetud kolm tingimust: ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid.
  1. KrMS § 291 lgs 3 sätestatud deponeerimata ütluste kohtumenetluses avaldamise eeldused olid praeguses asjas täidetud: X1 ütlused tõendavad kriminaalasjas olulisi asjaolusid ning vastaspoolel oli küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 291 lg 3 p 3 ei eelda küsitlemisvõimalust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3118912, p 18). Samuti hindas maakohus KrMS § 291 lg 3 ps 1 kehtestatud nõuet ning leidis, et ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik on usaldusväärsed. Kohtupraktikas on leitud, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta ütluste usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses (viidatud otsus asjas nr 3118912, pd 15 ja 16). Järelikult oli X1 kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütluste tõendina vastuvõtmine KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel lubatav.
  4. Kaitsja väide, et kannatanu ütluste kohtumenetluses avaldamise õiguslik alus pidanuks olema KrMS § 291 lg 1 p 3, eeltoodud järeldust ei muuda. Ka sel alusel ütluste tõendina vastuvõtmise üle otsustamisel peab kohus hindama KrMS § 291 lgs 3 sätestatud eelduste täidetust. Samuti võib kannatanu ütluste andmisest keelduda pärast seda, kui erialaspetsialist asub seisukohale, et ta on oma terviseseisundist sõltumata võimeline ütlusi andma. Kui kannatanu keeldub ütluste andmisest, ei saa kohus teda selleks sundida (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3119014, p 52). Ainetud on kassatsioonis esitatud väited selle kohta, et kannatanu keeldus ütluste andmisest üksnes ühel päeval ning teda ei hoiatatud ütluste andmisest keeldumise eest. Kohtuistungi protokollist nähtub selgelt, et maakohus selgitas kannatanule korduvalt ütluste andmise kohustuslikkust ning kannatanu väitis, et ta ei saa edaspidi ütlusi anda. (II)
  7. Kolleegium on selgitanud, et ka olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lgs 3 sisalduv reegel. Selle kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (vt viidatud otsus asjas nr 3118912, pd 19 ja 20). Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a otsus asjas nr 3114113, p 10).
  10. A. Demtšihhini süüditunnistamine X1 vägistamises rajaneb peamiselt kannatanu kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustel, kusjuures süüdistataval ning tema kaitsjal ei olnud võimalik kannatanut küsitleda. Ka maakohus on möönnud, et A. Demtšihhini süü tuvastamine 6
(8)6 1-16-7179 X1 vägistamises sõltub valdavas ulatuses kannatanu ütlustest (maakohtu otsuse lk 10). X1 ütluste usaldusväärsuse hindamisel on maakohus mh viidanud ka tunnistajate ütlustele, mille kohaselt toimusid kannatanu ja süüdistatava vahel kannatanu tahte vastased suguühendused (maakohtu otsuse lk 13–15). Samas ei saa tunnistajate ütlusi kasutada iseseisva tõendina selle kohta, millest nad on teadlikuks saanud alaealise kannatanu vahendusel. Kuna kohtuliku arutamise käigus uuriti kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlusi, ei ole alust tugineda sama teabe osas n-ö vahendlike tunnistajate ütlustele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3117315, p 11).
  3. Samuti on maakohus tunnistanud A. Demtšihhini süüdi X1 peksmises kurikataolise esemega
  4. a oktoobris ja X1 kallutamises narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele
  5. a suvel peamiselt vaid X1 kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal. Tunnistades A. Demtšihhini süüdi X1 vägistamises, korduvalt kurikataolise esemega peksmises ja narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises, rikkus maakohus seega KrMS § 15 lg 3 nõudeid, kuna tugines süüditunnistamisel valdavas osas X1 kohtueelses menetluses antud ütlustele. Ringkonnakohus jättis need rikkumised aga tähelepanuta. Kuna kriminaalasjas ei ole kogutud nende tegude kohta piisaval hulgal muid tõendeid, teeb Riigikohus KrMS § 361 lg 1 p 7 alusel uue otsuse ja mõistab A. Demtšihhini X1 vägistamises, kurikataolise esemega peksmises ja narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises tõendamatuse tõttu õigeks. Kuivõrd

§ 141

lg 2 p 6 objektiivne koosseis eeldab seksuaalse enesemääramise vastase teo korduvat toimepanemist, tuleb A. Demtšihhini käitumine X2 vägistamisel kvalifitseerida

§ 141lg 2 p 1 järgi.

(III)

  1. Kassatsioonis on kaitsja viidanud ringkonnakohtule esitatud kaebusele, soovides kassatsioonimenetluses tugineda ühtlasi kõigile apellatsioonis esitatud argumentidele. KrMS § 3602 lg 1 järgi vaadatakse kriminaalasi Riigikohtus läbi kassatsiooni piires ning apellatsioonis esitatud väidete osas kolleegium seisukohta ei võta. Muud, peamiselt tõendite hindamist puudutavad kassaatori väited maa- ega ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. KrMS § 363 lg 5 järgi ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Kassatsioonimenetluses on võimalik anda üksnes hinnang sellele, kas kohtud on tõendite hindamisel järginud menetluskorda ja senist kohtupraktikat ning oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 311508, p 12.1).
  4. Praeguses asjas on kohtud veenvalt ja loogiliselt enda seisukohti põhistanud. Maakohtu otsuses sisaldub põhjalik tõendite analüüs. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ning tõendeid ei ole hinnatud meelevaldselt. Kaitsja väide, et esitatud süüdistused ei ole eluliselt usutavad, maakohtu argumentatsiooni ei kummuta. Ringkonnakohus on maakohtu järeldustega valdavas ulatuses nõustunud. Riigikohus ei pea KrMS § 363 lg 4 pst 1 tulenevalt vajalikuks ringkonnakohtu seisukohti korrata.
  5. Ringkonnakohus ei eksinud apellatsioonis tõendina esitatud süüdistatava ja kannatanu vahelise kirjavahetuse tõendikogumi hulka arvamata jätmisel. Tuginedes KrMS § 321 lgle 6 ja § 2861 lg 2 ple 2, pidas kohus kirjavahetust õigustatult lubamatuks, kuna seda ei esitatud varem ning puudusid mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saanud kirjavahetust maakohtule esitada.
  6. A. Demtšihhini osalise õigeksmõistmise ja vägistamise kvalifikatsiooni muutmise tõttu mõistab Riigikohus süüdistatavale uue karistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust 7

(8)7 1-16-7179 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest sättest lähtudes märgib kolleegium järgmist.
  1. Riigikohus nõustub maakohtu otsuses sisalduvate põhjendustega, milles käsitletakse A. Demtšihhinile mõistetava karistuse liiki. Samuti jagab kolleegium kohtute neid seisukohti, mis puudutavad A. Demtšihhini süü suurust, arvestades tegude toimepanemise asjaolusid ja tema isikut. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei saa süüdistatavat karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Ka Riigikohus peab vangistuse kohaldamist põhjendatuks, sõltumata osalisest õigeksmõistmisest. Seda järeldust ei kummuta kassatsioonis esitatud argumendid karistuse liigse karmuse kohta. Maa- ja ringkonnakohus on karistuse mõistmist ammendavalt põhjendanud ja kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.
  2. Kuna Riigikohus mõistab A. Demtšihhini õigeks X1 vägistamises, kurikataolise esemega löömises ja narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ka nende tegude eest karistamises. Kolleegium mõistab

§ 141lg 2 p 1 järgi A.

Demtšihhinile karistuse X2 vägistamise eest.

§ 141lg 2 p 1 näeb ette karistusena kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Arvestades A. Demtšihhini isikut, sh tema varasemat elukäiku, toimepandud tegu ning karistuse üldpreventiivset mõju, mõistab kolleegium talle

§ 141lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

Ühes kehalises väärkohtlemises (X1 kurikataolise esemega peksmine) õigeksmõistmine ei vähenda kolleegiumi hinnangul A. Demtšihhini süüd sedavõrd suurel määral, et tingiks talle

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse vähendamise.

Muutmata jääb ka maakohtu otsus mõista A. Demtšihhinile

§ 120

lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust ja

§ 179lg 1 alusel 6 kuud vangistust.

Eelnevast tulenevalt mõistab Riigikohus A. Demtšihhinile

§ 141

lg 2 p 1, § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 179 lg 1 järgi liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat 10 kuud vangistust.

  1. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 362 pdest 1 ja 2 ning § 361 lg 1 pst 7, tühistab Riigikohus Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsuse A. Demtšihhini süüditunnistamises ja karistamises X1 vägistamises

§ 141

lg 2 p 1 järgi, X1 kurikataolise esemega löömises

§ 121

lg 2 pde 2 ja 3 järgi ning X1 narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises

§ 186

lg 1 järgi, samuti

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises.

Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega A. Demtšihhin tunnistati süüdi

§ 141

lg 2 p 6 järgi ning teda karistati

§ 141lg 2 pde 1 ja 6 järgi X2 vägistamise eest.

Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, millega mõistab A. Demtšihhini õigeks süüdistuses

§ 141

lg 2 p 1 järgi X1 vägistamises,

§ 121

lg 2 pde 2 ja 3 järgi X1 löömises kurikataolise esemega,

§ 141

lg 2 p 6 ning

§ 186lg 1 järgi.

Kolleegium mõistab A. Demtšihhinile

§ 141

lg 2 p 1, § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 179 lg 1 järgi liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat ja 10 kuud vangistust. Muus osas jäävad maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi 8

(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.