2) Lõpetada menetlus Lagendi OÜ hagis Haart Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas 6 210,09 euro ulatuses. 3) Teatada kostjale hageja seisukoha esitamisest (24.01.2018) kohtute infosüsteemi AET kaudu. 4) Saata määruse ärakiri pooltele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 4.2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
) § 428 lg 1 p 2 alusel Maakohtu määrus 6. Maakohus lõpetas
lg 1 p 2 alusel menetluses osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista kahju tegemata tööde ja paigaldamata materjalide eest 6 210,09 eurot ning kolmandale ühingule tööde teostamise eest makstud tasu 11 355,56 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud Eesti kohtu lahend. Kostja tugines taotluse esitamisel 11.07.2014 otsusele asjas nr 2-13-10012, millega rahuldati osaliselt samast töövõtulepingust tulenev kostja tasunõue. Hageja hinnangul jättis kostja tegemata osa töödest ja mitmed materjalid paigaldamata, mistõttu kandis hageja kahju 6 977,03 eurot. Siinkohal viitas hageja aktide 4 ja 5 reale 59 (külma- ja sooja veesüsteemi väljaehitamine), reale 61 (kanalisatsiooni ehitus koos septiku ja äravooluga), reale 23 (soojaku rent), reale 57 (välisseinte tasanduskrohv) ning ridadele 13, 44 ja 45 (lauda küünipoolse otsaseina uste avade kinniladumine, välisuste paigaldus, liistud ja soojustatud seina ehitus). Tsiviilasjas nr 2-13-10012 leidis kohus, et aktide 4 ja 5 ridadel 59, 61, 57, 13, 44 ja 45 kajastatud tööd olid reaalselt teostatud ning hageja pidi need vastu võtma. 2 Seega võttis kohus seisukoha nõude osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista 6 210,09 euro suurune kahju tegemata tööde ja paigaldamata materjalide eest. Hageja nõude osas, milles ta palus kostjalt välja mõista 39 786,01 euro suurune kahju, mis tekkis seoses sellega, et kostja ei lõpetanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid ja jättis kasutusloa saamise tingimused täitmata, mistõttu oli hageja sunnitud tööde lõpetamiseks palkama uue töövõtja, märkis maakohus järgmist. Tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastas kohus, et 11.02.2013 garantiikirjas kajastunud töid (lõpetamata katus, räästakastide ehitus, olmeruumi viimistlus, lägahoidla ehitus) ei pidanud kostja tegema ja sõnnikukanali ümberehituse võis omanikujärelevalvet teostava isiku hinnangul teha kevadel. Eelnev kohtu järeldus välistas kohtu võimaluse praeguse asja raames uuesti hinnata, missugused olid töövõtulepingujärgsed tööd ja missugused mitte. Seega ei saanud kohus menetleda hageja kahjunõuet 28 430,45 euro ulatuses. Hageja alltöövõtulepingust tulenevat nõuet kohus tsiviilasja nr 2-13-10012 raames ei menetlenud. Samuti ei analüüsinud kohus hageja nõuet seoses loomade teises talus hoidmisega nagu ka hageja nõuet viiviste väljamõistmiseks ning digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmiseks. Nende nõuete osas tuli menetlust jätkata. Määruskaebus
lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja teha tühistatud osas uus määrus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks ning lõpetas menetluse 6 210,09 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja 11 355,56 euro suuruse parandamiskulude nõude osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis kostja taotluse rahuldamata ja ülejäänud nõuete osas menetluse lõpetamata, teatas kostjale hageja seisukoha esitamisest ning otsustas saata pooltele määruse ärakiri. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Vastavalt
lg 1 p-le 2 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata mh juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. See tähendab, et sätte kohaldamiseks peavad kahe asja võrdluses samad olema pooled (poolte menetluslik positsioon võib olla vahetunud), hagi alus ja hagi ese. Sama hagi aluse ja eseme all mõeldakse
lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu 28.11.2005 otsust asjas nr 3-2-1-122-05, p 15; 17.01.2011 määrust asjas nr 3-2-1-148-10, pd 10 ja 11). Olgu öeldud, et hagi ese ei ole nõue materiaalõiguslikus mõttes. Hagi ese on menetluslik nõue, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist, millegi väljamõistmist, tuvastamist vms. Materiaalõiguslik nõuete konkurents on menetluslikult käsitletav olukorrana, kus üks nõue on põhjendatud mitmel õiguslikul alusel. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et
lg 1 p-s 2 nimetatud toimingu aluseks saab olla varasema otsuse resolutsioon, millest selgub piisava täpsusega, missugust asja on poolte vahel varem arutatud. Samas olukorras, kus varasem lahend asja lõplikku määratlemist ei võimalda, tuleb hagi ese ja alus tuvastada varasema lahendi sisu ning varem esitatud hagi põhjal, tutvudes vajaduse korral ka varasema tsiviilasja toimikuga. Praegusel juhul tegi maakohus 11.07.2012 asjas nr 2-13-10012 otsuse, millega tuvastas poolte vahel 10.08.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12 ülesütlemise avalduse tühisuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja tasu ehituse töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest 75 392,05 eurot, viivise 4 780,48 eurot ja lisanduva viivise 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja hagi lisatööde tasustamiseks 26 775,82 euro ulatuses ja läbivaatamata 117 397,24 euro suuruse nõude hagi 4 osalise tagasivõtmise tõttu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus jõustus 28.09.2015, kui Riigikohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest. Seega, erinevalt määruskaebuses esitletust, ei olnud asjas nr 2-13-10012 esitatud hagi suunatud üksnes töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele, vaid ka lepingu alusel tehtud tööde eest tasu väljamõistmisele. Seonduvalt asjas nr 2-13-10012 esitatud kostja tasunõuetega märkis maakohus muuhulgas, et aktides 4 ja 5 sätestatud tööde eest nõutavad summad olid sissenõutavad, sest kostja jättis alusetult tööd vastu võtmata. Hageja esitas kohtule nimetatud aktides tehtud tööde teostamise tõendamiseks koopiad ehitustööde päevikust, millest nähtus aktides 4 ja 5 kajastatud tööde (sh ridadel 13, 44, 45, 57, 59, 61 nimetatud tööde) teostamine. Kõik aktid olid allkirjastatud kostja ja omanikujärelevalve esindaja poolt, seega oli tööde reaalne teostamine tõendatud ja kostja pidi need tööd vastu võtma (otsuse põhjenduste p 8.3). Eelneva tõttu tuli tööde aktide nr 4 ja 5 alusel 51 598,31 euro suurune kostja tasunõue rahuldada. Kui hageja palus praeguse tsiviilasja raames eelnevas lõigus nimetatud aktides ridadel 13, 44, 45, 57, 59, 61 märgitud tööde tegemata jätmise tõttu kostjalt välja mõista 6 977,03 eurot, mis vastas kokkulepitud tööde teostamise maksumusele, palus hageja 6 210,09 euro ulatuses kostjalt välja mõista summa, mille kohus asjas nr 2-13-10012 hagejalt kostja kasuks välja mõistis, kui tuvastas, et kostja oli vaidlusalused tööd teostanud. Seega esitas kirjeldatud ulatuses hageja kostja vastu hagi, mille suhtes oli olemas jõustunud kohtuotsus. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus kohtuvaidluse pooltel puudub õiguskindlus, et nende vaheline vaidlus on jõustunud kohtuotsusega lõplikult lahendatud. Maakohus, tuvastades selle vaidlustatud määruses, kohaldas õigesti menetlusõiguse norme. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et sama nõue samal alusel ei ole hageja palve mõista kostjalt välja mõistlikud kulud, mis tekkisid hagejale seoses sellega, et asi ei vastanud lepingutingimustele, hageja nõudis õigustatult parandamist, kuid kostja keeldus sellest, mistõttu lasi hageja kolmandal isikul töö parandada. Töö vastuvõtmine ei muuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija nõuda parandamiskulutuste hüvitamist. Seda nõuet oleks saanud tasaarvestuse vastuväite vormis menetleda ka koos põhihagiga, kuid seda ei tehtud tasaarvestuse avalduse hilinenult esitamise tõttu. Seega ei ole kohus kirjeldatud nõuet eelnevalt menetlenud ja selle osas otsust langetanud. Eelnevat järeldust ei väära asjaolu, et maakohus kommenteeris asja nr 2-13-10012 menetlemisel ka kõnealuse hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, leides, et kostja ei pidanud vastavalt sõlmitud töövõtulepingu tingimustele lõpetama katust, ehitama räästakaste, ehitama lägahoidlat jne. Reeglina on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsust asjas nr 3-2-1-181-15, p 58). Reeglist teeb erandi
lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 määrust asjas nr 3-2-1-34-17, p 13). Samas praegusel juhul hageja tasaarvestuse vastuväidet asjas nr 2-13-10012 ei menetletud. Seega oli hageja nõue kirjeldatud osas lubatav ja alus selles osas menetluse lõpetamiseks puudus. Kirjeldatud nõude osas tuli kostja taotlus jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse esitaja teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et kui kohus on määruse näol teatud menetluslikud küsimused lahendanud, siis ei tohiks seda kergekäeliselt hiljem muuta. Samas on kohtul siiski õigus ja võimalus seda 5 teha. Menetlusosalise kindluse ja ootuste, mis baseeruvad menetluse käigus tehtud kohtu otsustustel, kõikuma löömist tuleb menetluses vältida, kuid menetluse juhtimise ja lõpplahendi tegemise ülim eesmärk on siiski õige ja õiglane lahendus. Sellest eesmärgist johtuvalt on kohtul õigus vajadusel ümber vaadata eelnevaid otsustusi. Kohtu kirjeldatud käitumine on seda vajalikum, et ringkonnakohus juhtis praeguses asjas 04.07.2017 tehtud otsuses tähelepanu sellele, et praegune tsiviilasi võib dubleerida jõustunud otsusega lahendatud vaidlust ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Andes seejuures ülesandeks hinnata, missuguses osas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, tuginedes sellele, et kostja töövõtjana lepingust tulenevaid töid ei teinud ja missuguses osas on küsimus samade poolte vahel juba jõustunud kohtuotsusega lahendatud (III kd lk 193-203). Veel märgib ringkonnakohus, et kui kõrgema astme kohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna ja saadab asja tagasi esimese astme kohtule uueks menetlemiseks, siis maakohtu otsust kui sellist enam ei eksisteeri. Sellisel juhul vaadatakse asi uuesti maakohtu poolt läbi ning asja läbivaatav kohus ja menetlusosalised ei saa tugineda tühistatud otsuses tuvastatud asjaoludele. Sellisel juhul ei saa rääkida ka nn mõistusevastasest olukorrast ja üllatuslikust tulemusest, kui kohus jõuab asja uuel lahendamisel tühistatud lahendiga võrreldes teistsugustele järeldustele.
lg 2 kohaselt on apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse tühistamisel ja asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel. Ringkonnakohus jätab menetluskulude jaotuse
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.