TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1736 Otsuse kuupäev 14. märts 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.R. kaebus Viru Vangla vastu kaebaja järeleval

s „Järelevalve korraldus vanglas“.

§ 2

p 1 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine.

§ 8

lg 1 ja 2 alusel teostab järelevalvet vangla valvemeeskond, mis jaguneb toimkondadeks, toimkonna koosseisus on vangla ametnikud.

§ 12lg 2 kohaselt on toimkonna liikme kohustuseks kontrollida kambris toimuvat.

Üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Vangistusseadus või määrus ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole olenevalt kinnipeetava soost. Üksnes kinnipeetava läbiotsimise kohta sätestab VangS § 68 lg 1, et seda teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. Seega võis vastustaja järelevalve teostamisel kasutada mõlemast soost ametnikke.

1. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Eeltoodud sättest ei saa tuletada keeldu kasutada kaebaja järelevalvel naissoost ametnikke. Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on soovi korral võimalik riietuda kohas, mis ei ole läbi uksesilma või toiduluugi nähtav. Kaebaja ei ole seda vastustaja väidet ümber lükanud. Sellega 2 on täidetud vangistusseadusest, Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kohustus austada kaebaja inimväärikust. See, et kaebajal on võimalik viibida kambri ülejäänud osas riieteta või osaliselt riietatuna ainult juhul, kui ta lepib tema jälgimisega mõlemast soost ametnike poolt, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang. Pärast vabanemist on kaebajal võimalik korraldada oma kodune elu, sh kolmandate isikute võimalus teda vaadelda oma äranägemise järgi. Vanglas kaebajal sellist võimalust ei ole ja see on vangistuse paratamatu tagajärg, millega kaebajal tuleb arvestada.
2. Kuna vastustaja tegevus kaebaja järelevalve korraldamisel oli õiguspärane, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist võib isik RVastS § 5 lg 1 alusel nõuda juhul, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on ka keelamiskaebuse rahuldamise eelduseks keelatava tegevuse õigusvastasus ning ka keelamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kui tegevus, mida kaebaja soovib keelata, on õiguspärane. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
4. Kohus vabastas kaebaja 29.09.2016.a

ga 90 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3