Obsah (6)

§ 184§ 65§ 68§ 76§ 75§ 74

1 Kriminaalasi nr 1-15-2814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2814 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (3 aasta vangistuse) võrra ja 2 liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 22.10.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, sh kolmel korral narkokuriteo eest. Kõik kuriteod on toime pandud võimalikult suure materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus. Varasemalt on isikut karistatud ka kelmuse eest. Vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud tootmistööl ning majandustöödel koristajana. Ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 18.04.2016-25.04.2018 õppis ta kutseharidussüsteemis puidupingioperaatori erialal, kuid loobus. Ajavahemikul 01.09.2016-31.05.2017 õppis ta
2. klassis ning lõpetas selle edukalt, alates 01.09.2017 õpib ta
3. klassis. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 4 kuud vangistust. Rahvastikuregistri järgi on isiku elukohaks xxxx, kuid faktiliselt elas isik xxxx, emapoolse vanaema juures. Korteriga seonduvaid kulusid tasus valdavalt vanaema, kinnipeetav toetas enda sõnul vastavalt võimalustele. Varem elas ta ema ja vennaga xxxx, kuid ema müüs korteri ja asus elama xxxx kommuuni. Peale vabanemist on kinnipeetaval kavas minna elama emapoolse vanaema juurde xxxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et elektroonilise järelevalve alla vabanemisel on kinnipeetaval võimalik antud aadressile elama minna. Seal elab kinnipeetava vanaema H K, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku.
4. klassis õppis isik Tallinnas. Õpitulemused olid kuni
5. klassini üle keskmise, kuid siis kadus õpimotivatsioon ja vahetus suhtlusringkond. Väidetavalt lõpetas isik pärast esimest vahistamist Tallinna TG-s põhikooli ja
6. klass jäi samuti seoses vahistamisega pooleli. Vanglas on kinnipeetav motiveeritud lõpetama keskkooli ja omandama kutset. 14-aastaselt otsustas isik hakata hankima iseseisvalt sissetulekut, sest sai aru, et vanematel ei ole võimalik tema kõrgeid nõudmisi elustiilile rahuldada. Lühiajaliselt on ta teinud pärast kooli pooleli jätmist transporditööd. Kriminaalhoolduse ajal oli isik arvel töötukassas, kuid töö suhtes oli ta valiv ning vähe motiveeritud. Peamise sissetuleku on kinnipeetav pärast iseseisvumist hankinud kriminaalsel teel. Vangistuse jooksul toetavad isikut finantsiliselt enamasti sugulased. K-raha andmetel on kinnipeetaval 12.04.2018 seisuga tasumata nõudeid summas 10772 eurot. Isik on motiveeritud neid tasuma. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Ville Gergents on avaldanud soovi peale vanglast vabanemist tööle asuda xxxx, mille juhatuse liikme B K sõnul saavad nad kinnipeetava tööle võtta miinimumpalgaga, abitöölise ametikohale. H K on nõus kinnipeetavat kuni tööle saamiseni ka materiaalselt toetama. Kinnipeetava suhted lähedaste pereliikmetega on rahuldavad. Pärast vanemate lahkuminekut elas kinnipeetav koos venna O G ema K G juures. Suhted olid pigem formaalsed, suheldi peamiselt raha teemadel. Ema on suhtunud poegade tegemistesse ükskõikselt, olles keskendunud isiklikele probleemidele. Ema asus elama xxxx kommuuni xxxx. Isa V G suhtlesid nad harva. Toetust on kinnipeetav leidnud enim vanaema H K, kelle juures ta enne vangistust elas. Vend O on kinnipeetav koos kuritegusid toime pannud. Korduvad narkokuriteod viitavad kriminaalse taustaga suhete olemasolule ja valmidusele panna toime kuritegusid temaga sarnaseid väärtusi jagavate isikute tunnustuse ja omaksvõtu nimel. Kinnipeetav toob välja, et kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta suhtleb, on nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas, aga ta suhtleb ainult vähestega. Ta väitis, et oli kunagi mõjutatav, sest tahtis kiiresti raha saada, aga käesolevalt on mõtlemine muutunud ning leiab, et mõjutatavus on langenud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetava Ville Gergentsi lähedasteks inimesteks on isa V G, ema K G, vend O G ja vanaema H K. Ville Gergents on vallaline, lapsi ei ole. Vanaema H K sõnul ei tea ta, et 3 kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluksid kriminaalkorras karistatud tuttavad, kuid kuna Ville Gergents on olnud vanglas ja ta on tarvitanud narkootikume ning ta on tegelenud narkootikumide käitlemisega, võivad talle negatiivset mõju avaldada kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavad tuttavad. Isik on alkoholi tarbimise kontrolli all hoidnud. Väidetavalt tarvitas ta alkoholi harva ja kui, siis ainult lahjemat. Isiku põhinarkootikum oli kanep (marihuaana). Ta hakkas seda tarvitama teismelisena kui alternatiivi alkoholile. Ravitud on sellest tingitud psüühika- ja käitumishäireid. Proovinud on ta enda sõnul praktiliselt kõike, kuid lisaks kanepile eelistas kokaiini ja GHB-d (ka segatuna). Ta tarvitas narkootilisi aineid igapäevaselt, kunagi proovis kodus kanepit kasvatada. Viimati suitsetas ta 22.10.2014, s.o vahistamise päeval. Kinnipeetav ei taju kanepi ohtlikkust, arvab, et pigem tarvitada kanepit kui alkoholi. Samas tunnistab sõltuvust, mõistes selle seost enda kriminaalse käitumisega ja soovides sõltuvusest vabaneda. Vanglas on kinnipeetav hinnatud akuutses seisundis olevaks sõltlaseks. Agressiivsust ei ole täheldatud. Impulsiivsusele viitab kriminaalne käitumismuster – samalaadsed kuriteod korduvad suhteliselt lühikese intervalliga, vaatamata varem osaliselt kantud vangistusele ja kriminaalhooldustele. Isik on orienteeritud kiirele tulemusele ja kasule. Ta ei taju oma probleeme alati adekvaatselt ja seetõttu ei oska neid ka sihipäraselt lahendada või väldib nendega tegelemist. Uue kuriteo pani isik toime kriminaalhoolduse ajal. Isikul on motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, sest on enda sõnul juba piisavalt vana, et eluga edasi minna. Ta leiab, et kuriteod jäid nooruse rumaluse taha. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 27%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ville Gergents

§ 76

järgi vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata vastavalt

§ 76lg 5 talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 22.10.2021.

Katseajal allutada Ville Gergents

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 14 (neljateistkümneks) kuuks, millest süüdlane peaks alluma elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud. Käitumiskontrolli ajaks kohaldada isikule

§ 75lg 2 p 21,4,9 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks inimesteks on isa V G, ema K G, vend O G ja vanaema H K. Suhted lähedastega on rahuldavad. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega aadressile xxxx. Kodukülastus nimetatud aadressile toimus 14.03.2018. Korter kuulub Ville Gergentsi vanaemale H K (kontrollitud kinnistusregistrist). Korter on 3-toaline kõigi mugavustega ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Toad on eraldi. H K elab seal üksi. H K on selgitatud elektroonilise valve olemust ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku antud aadressile elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ville Gergents on avaldanud soovi peale vanglast vabanemist asuda tööle xxxx, mille juhatuse liikme B K sõnul saavad nad kinnipeetavat tööle võtta miinimumpalgaga, abitöölise ametikohale. H K on nõus kinnipeetavat kuni tööle saamiseni nii materiaalselt kui moraalselt toetama. H K on pensionär. Uue kuriteo pani isik toime kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav on 2 korda olnud määratud käitumiskontrollile. Esimese käitumiskontrolli ajal (22.12.2006-12.10.2007) ei täitnud Ville Gergents kriminaalhoolduse nõudeid: ei ilmunud registreerima, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, ei järginud kohustusi, ei osalenud grupitöös. Katseaeg hinnati ebarahuldavaks, kuna Ville Gergents suhtus vastutustundetult kriminaalhooldusesse. Teise käitumiskontrolli ajal (20.02.2014-01.07.2015) pani kinnipeetav katseaja esimesel kuul toime uue kuriteo

§ 184lg 2 p 1,2 järgi.

Isik on tarvitanud narkootilisi aineid. Tema käitumine ei ole orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Positiivseteks asjaoludeks on elukoha olemasolu ja vanaema H K toetus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ville Gergents

§ 76

järgi vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja 4 uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata vastavalt

§ 76lg 5 talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 22.10.2021.

Katseajal allutada Ville Gergents

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 14 (neljateistkümneks) kuuks, millest süüdlane peaks alluma elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada kinnipeetavat täitma

§ 75lg 2 p 21,4,9 sätestatud kohustusi.

Ville Gergents kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enne vangistust elas ta ka koos vanaemaga. Selle põhjuseks, et ta ei töötanud ametlikult, oli võib-olla pisut lühike vabaduses viibimine. Ta on nüüd valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Ta pole varasemalt kunagi pidanud nii pikka aega veetma vangistuses, mistõttu on hakanud oma tegude tagajärgedest natuke teistmoodi aru saama. Kuritegu oli toime pandud, sest ta tahtis head elu elada. Tal oli ka narkosõltuvus, mis soosis kuriteo toimepanemist. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi, millest on palju kasu olnud. Ta on kõik individuaalses täitmiskavas määratud kohustused täitnud peale keskhariduse omandamise, mida ta saaks vabaduses edasi teha. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ville Gergentsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ville Gergentsi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ville Gergents ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5 korral kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral narkokuriteo eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal – Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega karistati isikut

§ 184

lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi, millest 3 aastat vangistust määrati kanda

§ 74alusel tingimisi 3aastase katseajaga.

Harju Maakohtu 26.05.2015 otsusest aga nähtub, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast 05.03.2014 hakkas Ville Gergents taas tegelema suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Kuritegusid on isik toime pannud materiaalse kasu saamiseks, soodusteguriks on olnud narkosõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 10772 euro ulatuses, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vabanemisel on tal võimalus tööle asuda xxxx abitöölise ametikohale miinimumpalgaga. Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt olid isikul kõrged nõudmised elustiilile ning peamiselt on ta oma sissetuleku hankinud kriminaalsel teel. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses ning seda, kas ta suudab hoiduda uute 5 kuritegude toimepanemisest, mõjutab ka see, kas ta on võimeline vabaduses hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid tähelepanuta ei saa jätta seda, et enne vangistust tarvitas ta narkootilisi aineid igapäevaselt ning iseloomustusest nähtuvalt ei taju ta kanepi ohtlikkust, arvates, et pigem tarvitada kanepit kui alkoholi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kahel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, esimesel korral ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid ning teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Ville Gergentsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud tootmistööl ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning jätkanud õpinguid keskhariduse omandamiseks. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht vanaema juures ja vanaema igakülgne toetus ning töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik