Obsah (5)

§ 113§ 218§ 217§ 116§ 237

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 8. aprillil 2016 sõiduauto Mercedes-Benz R350 müügilepingu. Kostja on hagejale sõiduki üle andnud, hageja on kostjale tasunud sõiduki ostuhinna ja sõiduki vastu võtnud. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et müügilepingus märgiti sõiduauto hinnaks 5800 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas auto vastas lepingutingimustele, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning kellel on asja lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormus. Maakohus leidis, et arvestades seda, et kostja vaidles vastu hageja väitele, et lepingu objektiks olev sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, lasus hagejal kohustus oma sellekohast väidet tõendada. Hageja on Silberauto Eesti AS kirjaga tõendanud ainult asjaolusid, et auto mootor on vahetatud, karteris on auk ja mootoris puudub õli. Rikke põhjuseid ei ole tuvastatud. Maakohus märkis, et auk karteris ja õli puudumine võivad olla põhjustatud väga paljudest faktoritest ja antud juhul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis asjaoludel auk karterisse on tekkinud. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et sõidukile on paigaldatud mittesobiv mootor ja kostja on teinud seda teadlikult. Maakohus leidis, et hageja esitatud Datacard (kd I, tl 14) ei tõenda mootori purunemist ega purunemise põhjust. Nimetatud tõend tõendab, et autol on vahetatud mootor, kuid seda, et mootori vahetus on kuidagi rikkega seotud, tõendatud ei ole. Hageja väide, et karterisse ei ole auk tulnud välistest teguritest, vaid karter on katki läinud mootori sees tekkinud rikke järgselt, ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi 3 usaldusväärset tõendit, et mootori sees on tekkinud rike, mis rike see on ja kas see tekitas karterisse augu. Hageja on viidanud puudustena ka asjaolule, et autol on vahetatud mootor ning õhulugeja ja õhupuhastajat ühendav toru on ebatihe, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, kuidas need asjaolud on seotud mootori karterisse augu tekkimisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-154-12 märkinud, et masinate rikete ja detailide purunemise põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga ja et eelkõige lasub masina puuduste olemasolu ja nende põhjuste tõendamise kohustus hagejal. Maakohus märkis, et

§ 218lg 2 teine lause on erand üldisest tõendamiskoormuse jaotusest.

Samas leidis maakohus, et asjas tuleb lähtuda

§ 218lg 2 teises lauses märgitust.

Sõiduki puhul ei saa kõiki tekkivaid rikkeid ja puudusi (ka kuue kuu jooksul tekkinuid) lugeda asja lepingutingimustele mittevastavuseks. Maakohus leidis, et tõendatud on see, et karteris on auk ja õli on välja voolanud ning see on tagajärg. Tõendamata on aga asjaolu, miks auk karterisse tekkis ja kas see tekkis karterisse sisemise või välise teguri tagajärjel. Maakohus leidis, et hageja peab tõendama, et karterisse on auk tekkinud mootoririkke tagajärjel. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus müüja peab tõendama, et mootoririkke põhjust ei olnud sõiduki üleandmisel. Maakohus leidis, et tunnistaja Erko Kabuli ütlused on osaliselt ümber lükatud esitatud kirjalike dokumentidega. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, et keps lõi karterisse augu. Tunnistaja viitab umbisikulise FIE väidetele, mis ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Tunnistaja ütlused on seega oletuslikud ja ei tõenda asjaolusid. Kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates ei ole tõendatud, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel müümise hetkel esinesid sellised puudused, mille tõttu auto ei vastanud lepingutingimustele. Seetõttu puudub alus lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks ning olukorras, kus kostja ei olnud müügilepingut oluliselt rikkunud, puudus hagejal võimalus lepingust taganeda. Hageja hagi ei ole esitatud asjaolude ja tõendite pinnal põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohus nõustus, et müüdud asi peab vastama kokkulepitud tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile ehk olema vaba puudustest, mis vähendavad asja kasutusväärtust. Ka kasutatud sõidukeid ostetakse üldjuhul nendega sõitmiseks ning sõidukõlbmatuse ilmnemist tuleb lugeda müüdud asja oluliseks puuduseks. Müügilepingus on lisatingimusena märgitud, et „sõiduk vajab remonti, srs tuli põleb“. Seda, mis osas sõiduk remonti vajab, täpsustatud ei ole. Maakohus leidis, et müügilepingus märgitust ei tulene, et mootor vajas remonti. Maakohus nõustus, et augu tekkimine karterisse ei ole ka kasutatud sõidukite puhul tavapärane, kuid antud juhul on teadmata augu põhjus ja selline rike võib tekkida ka välistel asjaoludel. Kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates ei ole tõendatud, kas vaidlusalune sõiduk oli puudustega ja juhul, kui olid puudused, siis ei ole tõendatud, milles puudused seisnesid ning mis olid nende põhjused. Augu tekkimine karterisse, mille tagajärjel voolas õli välja, ei ole käsitletav mittevastavusena lepingutingimustele

§ 217

järgi ja müüja ei vastuta selle eest

§ 218järgi.

Müügilepingust taganemise eeldused ei ole

§ 116ja § 223 järgi täidetud.

Maakohus leidis, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta maksis sõiduki eest 7500 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on antud asjas tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et olukorras, kus hagejal on kaks juriidilise kõrgharidusega esindajat, ei ole mõistlik eeldada, et kohus selgitab pooltele, kes mida tõendama peab. Kui hageja oleks tellinud ekspertiisi, oleks ta saanud selle kohtule tõendina esitada. Kohtumenetluse käigus ei taotlenud hageja ekspertiisi läbi viimist ning hageja põhjendused ekspertiisi mitte läbi viia ei ole põhjendatud ja asjakohased. Kui hageja lasi Silberauto Eesti AS-l sõidukit ainult väliselt 4 vaadelda, oleks ta võinud Silberauto AS-l lasta kindlaks teha, kas mootoris esineb rike või mitte ja alles siis otsustada vajadusel ekspertiisi läbi viimine. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt taotles hageja maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et sõiduauto mootor jooksis kokku
3. juunil
4. Tegelikult jooksis mootor kokku
5. mail
6. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, sest ei selgitanud pooltele tõendamiskoormuse jaotust. Poolte vahel oli enne istungit vaidlus, kes mida tõendama peab ning hageja esindaja pööras sellele ka kohtu tähelepanu. Kohus avaldas aga istungil (eelistungit tegemata), et kirjalikest materjalidest vaidlust tõendamiskoormuse üle ei nähtu, kuid on otsuses asunud siiski seiskohale, et tõendamiskoormuse osas oli poolte vahel vaidlus. Hoolimata poolte vaidlusest tõendamiskoormuse jaotuse osas, ei ole kohus teinud pooltele ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (vt sellekohase kohustuse osas Riigikohtu
7. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 14). Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea tõendamiskoormust selgitama, kuna hagejat esindavad kaks juriidilise kõrgharidusega esindajat, ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu
8. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kuigi maakohus avaldas kohtuistungil, et nõue on osaliselt ebaselge, ei teinud kohus pooltele ettepanekut nõude täpsustamiseks. Maakohus ei andnud tähtaega tõendite esitamiseks eelmenetluses, vaid määras üllatavalt kohtuistungi asja arutamiseks ning rikkus sellega menetlusõiguse norme (TsMS § 237 lg 1). Olukorras, kus kohus oli keeldunud tõendamiskoormust selgitamast, oleks hageja esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks. Samuti ei andnud maakohus pooltele õigust esitada istungil taotlusi. Maakohus jättis väljaselgitamata menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning rikkus sellega TsMS § 392 lg 1 p-i
9. Maakohus ei võimaldanud kohtuistungil hageja esindajal küsida kostja esindajalt, kas ta leiab, et mootor on purunenud välistest faktoritest tulenevalt. Maakohus avaldas istungil, et see ei ole vaidluse all. Vastuoluliselt eeltoodule on kohus otsuse põhjendustes leidnud, et teadmata on augu tekkimise põhjus ja selline rike võib tekkida ka välistel asjaoludel ja asunud seisukohale, et see on oluline. Hageja ei nõustu maakohtu otsusest nähtuva tõendamiskoormuse jaotusega. Kuna tegemist on tarbijalemüügiga, on tegemist erandiga üldisest tõendamiskoormusest (vt

§ 217ja § 218 lg 2).

Hageja jääb eelnevalt avaldatu juurde, et ta pidi tõendama vaid asjal puuduse olemasolu ehk mootori purunemise ja asjaolu, et see ilmnes 6 kuu jooksul sõiduki hagejale üleandmise hetkest. Kostja pidi aga tõendama, et puudus on tekkinud hageja tegevuse tagajärjel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta hageja käsitlusega ei nõustu ja on kohaldanud tõendamiskoormuse jagamisel ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on vastuolus puuduse olemusega, et auk tekkis karterisse mootoririkke tagajärjel. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-154-12, kuid on jätnud tähelepanuta, et antud vaidluses ei olnud tegemist mitte tarbijalemüügiga, vaid müügisuhe oli juriidiliste isikute vahel. Samuti on maakohus jätnud tuvastamata, kas poolte vahel oli tegemist tarbijalemüügiga. Maakohtu otsusest ei tulene selgelt, kas kohus loeb tuvastatuks, et mootor purunes ning millisel alusel kohus leiab, et mootori purunemine ei ole tuvastatud. Silberauto Eesti AS

1. septembri 2016 kirjast tuleneb selgelt, et mootor on purunenud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, 5 et karter on mootori oluline osa ning kuna karter on katki, siis juba ainuüksi sellest saabki järeldada, et mootor on purunenud. Maakohus on leidnud, et tunnistaja seletused on osaliselt ümber lükatud esitatud kirjalike dokumentidega, kuid ei ole täpsustanud, mis dokumentidega. Maakohus ei ole põhjendanud, kas ja millises osas ei ole tunnistaja seletused usaldusväärsed ning samuti seda, miks on ütlused oletuslikud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on eelistanud üht poolt teisele ning lugenud usutavamaks, et auk tekkis karterisse välistel asjaoludel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Silberauto Eesti AS poolt väljastatud Datacardi (kd I, tl 14) ja Silberauto Eesti AS kirja (kd I, tl 79) järgi on nii tehase poolt autole paigaldatud kui ka autopoe poolt paigaldatud baasmootorid samad, kuid kindlasti on erinev karteripõhi ja erineda võivad baasmootori külge minevad detailid. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta Silberauto Eesti AS
2. septembri 2016 kirja (kd I, tl 13), kus viimane on avaldanud, et õhulugeja ja õhupuhastit ühendav toru on ise ehitatud ja täiesti ebatihe. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et õhulugeja on ühenduses mootoriajuga ning saadab mootoriajule informatsiooni läbiliikuvast õhukogusest, millest oleneb mootoriaju tegevus käskluste andmiseks mootoritöös. Kui õhulugeja on ebatihe, saadab see valet teavet ja käsklusi. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna üks osa mootori asendamisel on ebakvaliteetselt tehtud, ei saa eeldada, et asendatud karteripõhi ja baasmootori külge minevad detailid on korralikult ja mudelile vastavalt ümberehitatud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei teadnud, et mootor on vahetatud mitte sama mudeli mootori, s.o R-klassi neljaveolise sõiduki mootori, vaid esiveolise CLS-klassi mudeli mootoriga. Hageja sai sellest teada Silberauto AS-lt. Maakohus on jätnud tähelepanuta kõik hageja esitatud tõendid sõiduki maksumuse kohta. Maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistajate Erko Kabuli ja Kristiina Alliku seletused ja kostja avaldatud müügikuulutuse. Maakohus ei ole põhjendanud, miks loeb ta tõendatuks kostja paljasõnalise väite, et kostja alandas sõiduki hinda 5800 eurole. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pooled on müügilepingus tahtnud summa määramisel jätta muljet tehingu sellisest hinnast, kuid tegelikult oli müügihinnaks 7500 eurot.
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning apellatsioonimenetluses tekkivate menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole maakohus jätnud eelmenetluse ülesandeid täitmata. Hageja ei ole esile toonud, milliseid nõudeid oleks ta tahtnud täiendavalt selgitada või esitada või milles seisneb kohtu poolt ebaõige kvalifitseerimine. Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud ning hageja ei ole esile toonud, kuidas väidetav selgitamiskohustuse rikkumine on kaasa toonud ebaõige otsuse. Hagejale oli maakohtu menetluses tagatud võimalus esitada tõendeid. Kohus ei saa anda eelmenetluses poolele juhiseid, milliseid tõendeid tuleks esitada. Hageja pole esile toonud, millised tõendid tal esitamata jäid. Eelistungi korraldamine on kohtu diskretsioon. Puuduse olemasolu tõendamiskoormus on ka tarbijal.

§ 218

lg-s 2 sätestatud kuue kuu reegel ei kohaldatav ilma tuvastatud puuduseta

§ 217

järgi.

§ 218

lg 2 sätestatud kuue kuu reegel ei puuduta mittevastavuse kui sellise olemasolu, vaid üksnes seda, kas see puudus oli olemas auto üleandmise ajal. Ainsaks teadaolevaks puuduseks on auk karteris, mis tekkis mitu kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Mootori purunemise fakt ei ole puudus, vaid mistahes kasutatud asja ostmisega seotud riisiko, mille eest ei saa vastutada sõiduki müüja. Kui karteris on auk ja õli on välja voolanud, ei ole võimalik autoga sõita. Seetõttu ei saa selline puudus jääda müügilepingu sõlmimise hetkel märkamatuks ja tegemist ei ole varjatud puudusega. Karteri hilisem korrashoid ja õli olemasolu 6 kontrollimine on iga autoomaniku enda kohustuseks. Õhulugeja ja õhupuhastit ühendav toru ei põhjusta auke karteris ega õlilekkeid ning ei muuda sõidukit kasutuskõlbmatuks. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et sõidukile on paigaldatud funktsionaalselt mittesobiv karter. Mõlema auto baasmootor on sama, kuigi erinev detail on karteripõhi. Karteripõhja erinevus mootori tööomadusi tehnilises mõttes ei mõjuta. Hageja väide, et kostja paigaldas masinale teadlikult funktsionaalselt ebasobiva ja vale tüübiga mootori, on dokumentaalse tõendiga ümber lükatud. Asjaolu, et sõidukile ei antud mingit garantiid, kinnitab, et sõiduk müüdi täpselt sellises seisundis nagu see müügilepingu sõlmimise ajal oli. Müüja ei saa endale võtta vastutust mistahes hilisemate võimalike tehniliste rikete eest, mis ilmnevad kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Hageja ei saa 10 aastat vanalt sõidukilt eeldada uue sõiduki omadusi ja seda, et sõidukil ei esine tehnilisi probleeme.

§ 218

lg-s 2 sätestatud kuue kuu reegel ei ole kohaldatav, kuna see on otseses vastuolus puuduse olemusega. Tunnistaja Erko Kabuli ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tervikuna kõrvale jätta. Erko Kabul on otseselt asjast huvitatud isik, kes käis sõidukiga tutvumas, sõlmis kostjaga hageja nimel müügilepingu, tasus sõiduki eest ning oli sõiduki faktiline kasutaja. Erko Kabul kasutas sõidukit ka sel momendil, kui tekkis sõiduki rike ja mootor purunes. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku sisulist selgitust, miks pooled pidanuks kokku leppima muu müügihinna kui see, mis oli fikseeritud kirjalikus müügilepingus. Kostja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas esineb hagi läbivaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p 1 ja/või p 2 tähenduses. Hagejal puudub autojuhiluba ja tegelikult kasutab vaidluse põhjustanud sõidukit Erki Kabul. Hageja ei saaks seega sõidukit ainuüksi juhtimisõiguse puudumise tõttu kasutada sõltumata sellest, millises tehnilises seisundis sõiduk on. Hagi on sisuliselt esitatud teise isiku eest ja huvides. Kostja vaidleb ekspertiisi taotlusele vastu. Hageja ei ole esile toonud ühtegi sisulist või mõjuvat põhjust, miks ta ei ole ekspertiisi taotlust varem esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ostis kostjalt lihtkirjaliku müügilepingu alusel
3. aprillil 2016 sõiduauto Mercedes-Benz R
4. Vaidlust ei ole ka selles, et enne müügilepingu sõlmimist on ostetud auto mootor asendatud ja alates
5. maist 2016 ei ole auto sõidukõlbulik. Hageja taganes müügilepingust
6. augusti 2016 lepingust taganemise avaldusega. Kostja on taganemisavalduse
7. augustil 2016 kätte saanud, kuid ei tunnista seda. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ei ole autot pärast selle müüki
8. aprillil 2016 üle vaadanud ja ei ole auto hilisema seisundiga tutvunud. Pooled vaidlevad kokkulepitud müügihinna üle.
9. Hageja leiab, et tegemist on tarbijalepinguga ning sellest tulenevat peab hageja tarbijana

§-st 217 ja 218 juhindudes tõendama vaid asjal puuduse olemasolu ehk asjaolu, et auto mootor on purunenud ning asjaolu, et vastav puudus ilmnes 6 kuu jooksul sõiduki hagejale üleandmise hetkest (

§ 218lg 2 teine lause).

Kostja pidi aga tõendama, et puudus on tekkinud hageja tegevuse tagajärjel. Kuna pooltel oli vaidlus tõendamiskoormuse jaotumise osas, palus hageja maakohtul tõendamiskoormust pooltele selgitada. 7 Maakohus keeldus tõendamiskoormuse selgitamisest (I kd lk 128, otsuse p 41), põhjendades seda asjaoluga, et „menetlusosalised esitavad ise tõendeid, mida nad vajalikuks peavad…. Hagejal on kohtuistungil kaks juriidilise kõrgharidusega esindajat ja peaksite seda väga hästi teadma… Kostja on oma seisukohad ära öelnud ja kohus ei saa nõuda sellises vaidluses mingisuguseid konkreetseid tõendeid lisaks.“

1. Ringkonnkohus leiab, et pooltele tõendamiskoormuse selgitamata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust. Kohtu kohustus selgitada pooltele vajadusel tõendamiskoormuse jagunemist tuleneb TsMS § 392 sätestatud kohtu kohustustest eelmenetluses. Tõenduslike küsimuste arutamine menetlusosalistega on vahetult seotud kohtu kvalifitseerimiskohustusega. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohus peab pooltele selgitama, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused (RKTKo nr 3-2-1103-08 p 21; 3-2-1-114-08 p 14.). Ka asja ammendava arutamise kohustus tähendab mh kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (RKTKo nr 3-2-1-114-08 p 14; 3-2-1-36-17 p 17). Kohtu õigus teha pooltele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid tuleneb TsMS § 230 lg-st
2. Olukorras, kus maakohus jättis pooltele tõendamiskoormuse selgitamata, ei esitanud kumbki pool maakohtu menetluses ekspertiisitaotlust sõiduauto mootori purunemise põhjuste väljaselgitamiseks. Kuigi hageja esitatud Silberauto Eesti AS tõendist (I kd lk 13) nähtuvalt ei saanud asjatundja ilma mootorit maha võtmata vastata küsimusele, miks mootor on purunenud, ei selgitanud maakohus pooltele asjas ekspertiisi läbiviimise vajadust ja asus asja otsustama olukorras, kus kõik asja lahendamiseks vajalik ei olnud maakohtu menetluses välja selgitatud. Seetõttu ei ole hageja esitanud ringkonnakohtu menetluses ekspertiisitaotlust hilinenult.
3. Jättes pooltele tõendamiskoormuse selgitamata, eksis maakohus ise tõendamiskoormuse jaotamisel. Maakohus on otsuse p-des 23-24 põhjendatult viidanud tarbijalemüügi erisusi reguleerivatele

§ 217

-218 sätetele, sh

§ 218

lg-le 2, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seejärel on maakohus käesolevas asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid aluseks võttes järeldanud, et „sõiduki puhul ei saa kõiki tekkivaid rikkeid ja puudusi (ka kuue kuu jooksul) lugeda asja lepingutingimustele mittevastavuseks“. Kohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et karteris on auk ja õli on välja voolanud. Tõendamata on asjaolu, miks auk karterisse tekkis ja kas auk tekkis karterisse sisemise või välise teguri tagajärjel. Maakohus asus seisukohale, et auk karterisse võib tekkida ka välistel asjaoludel. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel ta kirjeldatud mootori vigastused ja nende tekkemehhanismid tuvastas. Maakohtu järeldus, et selline rike võis tekkida ka välistel asjaoludel (otsuse p 37), on oletus. 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja peab tarbijana tõendama, et karterisse on tekkinud auk mootoririkke tagajärjel (otsuse p 27).

§ 218

lõike 2 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja üleandmise hetkel. Tarbijalemüügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija seega tõendama üksnes

-i § 217 tunnustele vastava puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke. Käesoleval juhul on kuue kuu jooksul pärast sõiduauto müügilepingu sõlmimist ilmnenud, et sõiduki mootor ei ole sõidukõlbulik. Auto üle vaadanud asjatundja Silberauto Eesti AS ei osanud ilma mootorit maha võtmata vastata küsimusele, miks mootor on purunenud. Müüja, kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda 8 tegevuse tagajärjel (nt asja mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel). Selliselt jagatud tõendamiskoormusel on tagajärjed ka vastavate asjaolude tuvastamisel tekkivate kulude hüvitamise osas. Kuna asja üleandmisele järgneva kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste osas lasub tõendamiskoormus müüjal, kannab ta seetõttu ka selle täitmisega seonduvad kulud, eelkõige vastavad ekspertiisikulud. Müüja ja tarbija vahel sõlmitud muusisulised kokkulepped on

§ 237alusel tühised.

Lõike 2 teises lausest sätestatud eeldus ei kehti juhul, kui selline järeldus oleks vastuolus asja või sellel ilmnenud puuduse olemusega. (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk. 48-50). Maakohtu seisukoht on ekslik osas, milles maakohus pidas auku karteris selliseks puuduseks, mis pöörab ümber tõendamiskoormise poolte vahel

§ 218lg 2 teise lause alusel.

Maakohtu seisukoht on ka vastuoluline, sest maakohus on ise möönnud, et auk karterisse võib tekkida ka sisemise teguri tagajärjel. Hageja on esitanud Silberauto Eesti AS tõendi (I kd lk 13), mille kohaselt on autol kasutatud teise Mercedese mudeli mootorit. Õhulugeja ja õhupuhastajat ühendav toru on ise ehitatud ja täiesti ebatihe. Maakohus on jätnud nimetatud asjatundja arvamusega

§ 218

lg 2 teise lause kohaldamisel täiesti arvestamata, piirdudes jällegi etteheitega hagejale tõendamiskoormuse täitmata jätmise osas. Isegi kui maakohus oli asunud poolte tõendamiskoormuse osas kirjeldatud (ekslikule) seisukohale, oleks ta pidanud oma seisukoha pooltele kohtumenetluses avaldama, misjärel oleks hageja saanud esitada ekspertiisitaotluse, mille esitamata jätmist maakohus on hagejale alles kohtuotsuses ette heitnud. 12. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et asja uuel arutamisel tuleb poolte tõendamiskoormuse jaotuse osas lähtuda seisukohast, et hageja on tõendanud

§ 217

tunnustele vastava puuduse olemasolu

§ 217

lg 2 p 6 järgi (sõiduautoga ei saa sõita mootori purunemise tõttu) ning see puudus ilmnes kuue kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest. Kostjal on nüüd võimalik tõendada, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel (nt asja mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel). Kostjal on võimalik taotleda oma vastuväidete tõendamiseks kohtulikku ekspertiisi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-12 leidnud, et masinate rikete ja detailide purunemise põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga. Ringkonnakohus peab nimetatud seisukohta asjakohaseks ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Kuna asjas on vajalik läbi viia ekspertiis ning sellega seoses/sellest tulenevalt võib tekkida pooltel vajadus esitada täiendavaid taotlusi tõendite osas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks asja ise lahendada. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et ringkonnakohus ei tohiks muutuda esimese astme kohtuks ja hakata arutama kohtuasja algusest peale, samuti on kassatsioonimenetluses edasikaebe võimalused piiratumad kui apellatsioonimenetluses. Kostja on seisukohal, et kui kohus tuvastab maakohtu poolse eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Juhul kui maakohus tuvastab asja uuel arutamisel, et kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduauto ning hageja on lepingust taganenud põhjendatult, peab maakohus võtma seisukoha ka hageja müügihinda puudutavate väidete osas. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja ei ole oma väite osas, et ta maksis auto eest rohkem kui kirjalikus müügilepingus märgitud, esitanud ühtegi tõendit (otsuse p 39). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule põhjendatult ette heitnud, et maakohus on jätnud hindamata tunnistajate E. Kabuli ja K. Alliku ütlused koosmõjus kostja poolt avaldatud sõiduauto müügikuulutusega. Hageja on esitanud ka SMS-d müügihinna kokkuleppe kohta (I kd lk 98), ka need tõendid on maakohus jätnud hindamata. Tõendite hindamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kui maakohus tuvastab teistsuguse hinna kokkuleppe, kui kirjalikus lepingus märgitud, võib tegemist olla tühise kokkuleppega TsÜS § 89 lg 2 alusel. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kui näiliku 9 tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu (antud juhul hinnakokkuleppe) kohta sätestatut.
2. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud ringkonnakohtule taotluse kontrollida, kas esineb hagi läbivaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p 1 ja/või lg 2 tähenduses. Kostja taotlus põhineb asjaolul, et hagejaks (sõiduauto ostjaks) on juhtimisõiguseta isik ja seega ei saaks hageja sõidukit kasutada sõltumata sellest, millises tehnilises seisundis sõiduk parasjagu on. Sisuliselt on hagi esitatud teise isiku eest ja huvides. Hagejat on kasutatud sõiduki ostmisel nn „variisikuna“. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus kontrollida, kas esineb hagi läbivaatamata jätmise alus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagi on esitatud müügilepingu alusel lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Kirjaliku lepingudokumendi kohaselt on lepingu järgseks ostjaks hageja. Asjaolu, kas hagejal on mootorsõiduki juhtimise õigus, ei välista tema õigust osta sõiduauto ja anda see teise isiku kasutusse.
3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel arutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks