Obsah (9)

§ 113§ 128§ 1048§ 127§ 1045§ 217§ 16§ 14§ 112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldati 19.02.2016 Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste poolt Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teade Tartus Mõisavahe 23-21 asuva Aili Mõttuse omandis oleva korteriomandi avalikul elektroonilisel enampakkumisel müümisest. Teate tekstis oli järgmine kinnitus: „Kordusenampakkumine toimub keelumärkega tagatud nõuete rahuldamiseks. Pärast kinnisasja müümist käsutamise keelumärked ja hüpoteegikanded kustutatakse“. Hageja ostis korteriomandi enampakkumisel, kuid SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud 8000-eurost hüpoteeki ei kustutatud. Kohtutäituri assistendi selgituste kohaselt jäi nimetatud hüpoteek kehtima, kuna korteri müük toimus teise täitemenetluse raames. Tartu Eluasemefondi nõue oli teise kohtutäituri menetluses ja Eluasemefond ei soovinud nõudega ühineda. Hüpoteegikandest vabanemiseks tasus hageja korteri eelmise omaniku Aili Mõttuse kohustuse jäägi SA-le Tartu Eluasemefond. Sellega on hageja kandnud varalist kahju (nõude jääk 1890,86 eurot + õigusabikulud kahju väljanõudmiseks ja hüpoteegi kustutamiseks 600 eurot). Kostja vastutab kahju eest, kuna enampakkumise kuulutusest ei nähtunud, et kinnistut jääb SA Tartu Eluasemefond hüpoteek koormama ka pärast enampakkumise lõppu. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Enampakkumise kuulutusest nähtusid kõik kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega. Kuulutustel on eelkõige informatiivne tähendus ja nende esmane eesmärk on potentsiaalsete ostjate tähelepanu köitmine. Kohtutäitur möönis, et enampakkumiste kuulutuste sõnastuses on keeleline ebatäpsus „hüpoteegikanded kustutatakse“ (sõnastus mitmuses), mille asemel oleks pidanud olema „hüpoteegikanne kustutakse“. Kohtutäitur ei kustutanud hüpoteeki, kuna müük ei toimunud SA Tartu Eluasemefond nõude katteks – kostja menetluses polnud antud täitemenetlust ja SA Tartu Eluasemefond ei soovinud ka kohtutäituri menetluses oleva nõudega ühineda. TMS § 158 lõige 1 sätestab, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Ostjatel on alati võimalus enne enampakkumisele registreerimist ja osalemist 2 kohtutäiturilt lisainformatsiooni saada. Kostja on enampakkumise kuulutuste avaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest nii TMS § 153 mõttes kui ka kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1 mõttes. Hageja on õigusvastase teona välja toonud ebakorrektsete ja eksitavate enampakkumisteadete avaldamise – samas pole hageja välja toonud sätet, kust nähtuks rikutav kohustus. Kuna senine korteriomanik on oma kohustust SA Tartu Eluasemefond ees täitnud ning avaldanud ka valmisolekut kohustuse edasiseks täitmiseks, ei ole ka hagejal tekkinud kohustust hüpoteegiga tagatud kohustuse jäägi tasumiseks. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud

§ 128lg-s 3 sätestatud otsest varalist kahju.

Hageja ei olnud kohustatud hüpoteeki kustutama, see oli tema valik. Hageja pole tõendanud kui palju erineb vara hind nimetatud hüpoteegiga ja kui palju ilma hüpoteegita. Samuti on hageja pahatahtlikult venitanud asja menetlusega, kuna on varasemalt esitanud samadel põhjendustel kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kuid ei ole kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale maakohtule edasi kaevanud. Isegi, kui nõue kuulub rahuldamisele, ei ole kohtutäiturilt viiviste väljamõistmine Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-15 p 20 kohaselt põhjendatud. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus hagejaga selles, et kohtutäituri poolt avaldatud enampakkumise kuulutus võinuks olla täpsem ja selgemini sõnastatud. Ainuüksi enampakkumise kuulutuse mõnevõrra ebatäpsest sõnastamisest ei saa aga hagejal tekkida kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Selleks, et hagejal oleks kostja vastu selline nõue, peab hagejale olema tekkinud kahju, esinema kahju põhjusena käsitletav kostja tegevus või tegevusetus, kostja teo ning hagejale tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos, kahju tekkimine peab olema õigusvastane ning kostja peab olema kahju tekitades käitunud süüliselt. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole praegusel juhul piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toonud, milles seisnes temale tekkinud kahju. Õige on kostja väide, et tegelikkuses puudus hagejal nõude jäägi tasumiseks otsene kohustus. Samuti ei nähtu toimikust andmeid, et nõude jäägi tasumine oli vajalik muul mõjuval põhjusel, nt sundtäitmise vältimiseks. Toimikust nähtub, et hageja kanti Mõisavahe 23-21 korteri omanikuna kinnistusraamatusse 02.05.2016 (tl 22). Hageja tasus SA-le Tartu Eluasemefond hüpoteegiga tagatud kohustuse jäägi 06.10.2016 (tl 32). Seega tasus hageja võlgniku eest nõude jäägi ajal, mil ta oli juba vaidlusaluse korteriomandi omanik. AÕS § 349 lg 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Kuna hageja oli SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud nõude täitmise ja hüpoteegi kustutamise ajal vaidlusaluse korteriomandi omanik, on ta AÕS § 349 lg 3 alusel omandanud rahuldatud osas tagasinõudeõiguse esialgse võlgniku Aili Mõttuse vastu. Hageja vara on vähenenud hüpoteegiga tagatud võlgnevuse katteks tasutud 1890,86 euro võrra. Kuna hageja on omandanud AÕS § 349 lg 3 alusel samas summas nõudeõiguse esialgse võlgniku vastu, on tema vara ka nõudeõiguse võrra suurenenud. Hageja ei ole tõendanud, et omandatud nõudeõiguse tegelik väärtus oleks nõudesummast väiksem. Seetõttu hagejale praegusel hetkel varalist kahju tekkinud ei ole. Hagejale võiks olla tekkinud kahju siis, kui nimetatud nõudeõigust ei oleks võimalik täielikult või osaliselt esialgse võlgniku vastu maksma panna. Kohus on 13.04.2017 määruses juhtinud 3 tähelepanu võimalusele tõendada, kas hageja on püüdnud saada oma nõudele rahuldust ka esialgselt võlgnikult. Toimikust ei nähtu aga, et hageja oleks üritanud oma nõudeõigust esialgse võlgniku vastu tulemusteta maksma panna. Vastupidi, toimikust (tl 92) nähtub, et esialgne võlgnik on kinnitanud valmisolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Alles siis, kui hagejal ei õnnestu nõudeõigust täielikult või osaliselt esialgse võlgniku vastu maksma panna, ning ka teised kahju hüvitamise eeldused on täidetud, võib hageja esitada nõude enampakkumise läbiviinud kohtutäituri vastu. Hageja on ka väitnud, et kui ta oleks teadnud, et korteriomandit jääb SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud hüpoteek koormama, ei oleks ta korteriomandit ostnud. Kuna hageja on kinnisvara alal tegutsev äriettevõte, ei ole nimetatud väited võlgnevuse suurust (alla kahe tuhande euro) ning korteriomandi lõpphinda arvestades eluliselt usutavad. Kui hageja leiab, et oleks hüpoteegist teades ostnud korteri väiksema hinnaga, oleks tulnud seda väidet täiendavalt tõendada ja põhjendada ning kahjuhüvitisena nõuda korteri ostuhinna ja hüpoteegiga koormatud korteri vääruse vahet. Sellele on kohus tähelepanu juhtinud ka 13.04.2017 määruses. Puudub vaidlus selle üle, et hagejale on esitatud õigusabikulu arve 600 eurot (tl 28-29) esindamise eest seoses kohtutäiturile nõudekirja koostamisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud summa on käsitatav hageja kahjuna. Kohus leidis, et kuna praegusel juhul ei saa hageja kahjunõude põhiosa rahuldada, ei saa kostjalt kahjuna välja mõista ka nõude esitamise ja hüpoteegi kustutamisega seonduvaid kohtueelseid õigusabikulusid. Kohtutäitur ei olnudki kohustatud hageja nõuet rahuldama enne, kui hageja on püüdnud oma nõudele rahuldust saada esialgselt võlgnikult või toonud välja asjaolud, mille kohaselt oleks esialgselt võlgnikult nõude sissenõudmine ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda ka nõudekirja koostamisega seonduvat õigusabikulu. Kuna kohus jättis kahjuhüvitise põhinõude rahuldamata, jäi rahuldamata ka viiviste väljamõistmise nõue. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kohtutäituri eksimuse näol ei olnud tegemist üksnes enampakkumise kuulutuse mõnevõrra ebatäpse sõnastamisega, vaid enampakkumise sõnastus eksitas oluliselt enampakkumisel osalejaid varalise otsuse vastuvõtmisel. Vaidlustatava kohtuotsuse põhjal jääb paratamatult mulje, et nii kohtutäituri kui ka kohtu hinnangul on igati seaduslik ning vastab kohtutäituri kõrgendatud hoolsuskohustusele see, kui kohtutäitur avaldab enampakkumise teates sõnaselget eksitavat teavet (annab tegelikkusele mittevastavaid kinnitusi) ning loob sellega enampakkumisel osalejates väärarusaama enampakkumise tulemuse suhtes. Kohtutäitur peab oma ülesannete täitmisel üles näitama niisugust hoolsuse määra, mis vastaks kohtutäituri ametikohustuste nõuetekohase täitmisega seotud ootustele. On üldteada asjaolu, et kuivõrd püsima jääva hüpoteegiga kinnisvara ostmine on riskantne, on enampakkumise teates suure kaaluga just kohtutäituri kinnitus sellest, kas hüpoteegid jäävad pärast täitemenetlust püsima või mitte. Praktikas on tavaline, et kohtutäiturid toovad enampakkumise teates veel eraldi välja, millised õigused ja koormatised pärast õnnestunud enampakkumist kinnisasja koormava jäävad (tavapäraselt on hüpoteegi kehtima jäämine lisaks rõhutatud ka juba kuulutuse pealkirjas). 4 Kohtutäituri poolt eksitava teabe avaldamise õigusvastasus tuleneb ka

§-st 1048, mille kohaselt teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis usaldusele tugineda. Kohtutäituri tegevus enampakkumise teadetes niivõrd olulise tehingu tingimuse suhtes eksitava teabe avaldamisel igal juhul õigusvastane. Täiesti ootamatu ning kummastav on kohtu nõustumine kohtutäituriga selles, et tegelikkuses puudus hagejal nõude jäägi tasumiseks otsene kohustus ja mõjuv põhjus. Sellise järelduse tegemisel on kohus sisuliselt leidnud, et kellegi teise võlgnevuse täitmise tagamiseks seatud hüpoteek (s.o omandiõiguse piirang) kinnisasjal polegi üldse kinnisasja puudus, millise kõrvaldamise vastu kinnisasja uuel omanikul huvi võiks olla. Kohtutäituri poolt on kohtule esitanud elektronkirjavahetus, millega on tõendatud, et esialgne võlgnik ei maksa võlga ennetähtaegselt. Hageja tasus hüpoteegist vabanemiseks SA Tartu Eluasemefond nõude jäägi summas 1890,86 eurot ning esitas selle summa ulatuses omakorda kahju hüvitamiseks nõudeavalduse kohtutäiturile. Nimetatud kulude näol on vaieldamatult tegemist mõistlike kuludega kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks

§ 128lg 3 tähenduses.

Kahju ulatuse arvestamisel tuleb lähtuda otsesest varaliselt kahjust, täpsemalt kahju ärahoidmiseks kantud mõistlikust kulust ning kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks kantud kulust. Kahju ulatuse hindamisel ei saa lähtuda hinnavahest, mille võrra korteri müügihind oleks korrektse enampakkumise müügikuulutuse korral olnud enampakkumisel odavam. Sellise kahju, s.o korterimüügi hinnavahe ulatust on tagantjärele pea võimatu arvestada ning kahju suurus oleks igal juhul oletuslik, kuivõrd selliste hüpoteekidega koormatud ning täitemenetluses müüdavate kinnisasjade väärtus kujunebki alles avalikul enampakkumisel. Kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist kordusenampakkumisega, siis oli iseenesest põhjendatud hageja oletus, et kordusenampakkumisel müüdava korteri hind oligi juba vastavuses tingimusega, et sellel puuduvad mistahes piirangud ja koormatised (st keelumärked ning hüpoteegid kustutatakse). KTS § 9 lg-st 5 tulenev kohtutäituri vastutuse piiramise põhimõte ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades kohaldatav. Hageja ei saa antud juhul nõuda sama kahju hüvitamist teistelt menetlusosalistelt, näiteks kohtu poolt viidatud esialgselt võlgnikult, kuivõrd esialgne võlgnik ei ole iseenesest oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Toimikust tuleneb, et hageja pöördus kohtutäituri eksimuse tõttu tekkinud olukorrale lahendust otsides nii esialgse võlgniku kui ka kohtutäituri poole. Hageja ei saa oma nõuet rahuldada esialgse võlgniku Aili Mõttuse vastu, kuna Aili Mõttus suri 28.08.

1. a.
2. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja jääb kõigi oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja leiab, et arusaamatust tekitanud enampakkumise teate osa, mis puudutas koormatisi, ei olnud eksitav. Terve lause oli kirjutatud mitmuses ning võttes seda lauset koosmõjus sellele eelneva lausega, ei tohiks enampakkumise osalejatel tekkida väärarusaama enampakkumise tulemuse suhtes. Arusaamatuks jääb, milles tuleneb väidetava eksitamise olulisus. Vaidlusalusel enampakkumisel müüdud kinnisasja lõpphinnaks oli 43 740 eurot ning kinnisasja koormanud hüpoteegisummaks 5 hageja kinnitusel oli 1890,86 eurot. Toodud summade suhtest lähtuvalt ei saa tõdeda enampakkumisel osalejate eksimuse olulisust varalise otsuse vastuvõtmisel. Hageja viidatud seaduse sätted ning Justiitsministeeriumi seisukoht ei toeta hageja väiteid. Hageja väidab, et info hüpoteekide püsimajäämisest on enampakkumise kuulutuses suure kaaluga, kuid sellisel juhul jääb arusaamatuks asjaolu, et hageja ei esitanud enampakkumise raames küsimusi ega palunud lisainfot seoses kinnisasja koormanud hüpoteekidega. Hageja oli teadlik, et müük toimus keelumärke ja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis on kohtutäituri menetluses.

§ 1048

ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole ebaõiget teavet andnud ega hagejale kahju tekitanud. Kostja nõustub maakohtuga ja jääb oma varasema seisukoha juurde, et hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist. Lisaks tuleb märkida, et hageja väide sundtäitmise riski esinemise kohta on alusetu, kuna Aili Mõttus oli hüpoteegiga tagatud nõuet graafiku alusel täitnud ja oli nõus vabatahtlikult täitma ka edasi. Kahju suuruse arvestamise aluseks ei saa võtta hagis toodud hageja poolt tasutud laenujääki ja õigusabikulu vaid lähtuma peab

§ 127lõikes 1 sätestatust.

Käesoleva küsimuse juures ei ole oluline, kas tegemist on kordusenampakkumisega või mitte, sest otsustatav on korteriomandi müügihinna ja tegeliku väärtuse suhe. KTS § 9 lg 5 ei kuulu kohaldamisele, sest kostja ei ole oma ametikohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõike 5 kohaldamist puudutavas osas.
2. Kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb juhinduda KTS § 9 lõikest 1 ja Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 koostoimes RVastS §-dega 3, 4 ja 6 ning § 7 lg
3. RVastS § 7 lg 4 ja

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja ei ole täpsemalt välja toonud, missugust ametikohustust kostja tema suhtes rikkus. Hageja heidab kohtutäiturile ette seda, et enampakkumise kuulutuses sisaldunud info korteriomandil lasunud koormatiste kustutamise kohta oli ebatäpne ja eksitav, sellest jäi hagejale mulje, et pärast korteri müüki kustutatakse kõik korteril lasunud keelumärked ja hüpoteegikanded. Kostja (kohtutäitur) selgitas, et kustutada oli võimalik üksnes teisel järjekohal olnud hüpoteek summas 36 494,29 eurot Eesti Vabariigi kasuks, mille sundtäitmiseks viidi läbi täitemenetlus. TMS § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. 6 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et enampakkumise teates avaldatud teave ei ole samastatav tingimustega, millistel on parima pakkumise teinud isikul võimalik kinnisasi enda omandisse saada. Enampakkumise teate tekst ei vabasta ostjat ennast kohustusest veenduda enampakkumise esemega seotud asjaoludes. TMS § 85 alusel on soovijal õigus müüdava asjaga tutvuda, sh ka tutvuda asja kohta tehtud avaldustega ning seda puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega. Ostja saab tutvuda kinnistusraamatu andmetega. Ka võimalikud puudused, sh õiguslikud, tuleb kindlaks teha ostjal endal enne omapoolse pakkumise tegemist. Asjakohased ei ole apellandi väited, mille kohaselt kinnisasjal lasuvad õigused kujutavad endast üldjuhul lepingutingimustele mittevastavust

§ 217lg 2 p 4 tähenduses.

Praegusel juhul olid enampakkumise teates märgitud kõik sundtäitmise esemel lasuvad kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute õigused. Teates sisaldunud märge, et koormatised kustutatakse pärast kinnisasja sundenampakkumisel müüki, ei saanud muutuda osaks nn lepingutingimustest muuhulgas ka täitemenetluses läbiviidava sundenampakkumise eripärase õigusliku olemuse tõttu. Enampakkumise teadet ei saa käsitada pakkumusena (oferdina)

§ 16

lg 1 mõttes; pigem saaks seda võrrelda ettepanekuga teha pakkumus (

§ 16lg 3). 9. Kahju hüvitamise eesmärk nii RVast

S § 8 lg 1 kui

§ 127

lg 1 järgi on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb tuvastada varaline diferents, s.o kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Enampakkumise kuulutuses korteriomandit koormavate kolmandate isikute õiguste kustutamise või püsimajäämise kohta andmete avaldamine on ringkonnakohtu arvates käsitatav sarnaselt lepingueelsete läbirääkimiste raames tekkivate kohustustega. Nii tuleb

§ 14

lg 1 kohaselt lepingu sõlmimist ette valmistavatel isikutel mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega. Kui üksteisele esitatakse lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. 10. Sellest analoogiast lähtudes tuli hagejal tõendada, et olles teadlik SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud hüpoteegi püsimajäämisest ei oleks ta enampakkumisel pakkumist teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole seda tõendanud ega ka põhistanud. Hageja tegi pakkumise ja tasus kinnisasja eest 43 740 eurot, SA-le Tartu Eluasemefond tasus hageja hüpoteegiga tagatud kohustuse jäägi 1890,86 eurot, mis moodustab kinnisasja hinnast vaid 4,3 %. Hüvitamisele kuuluvaks kahjuks on lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud ebatäpsete andmete korral eelkõige kulud, mida pool tegi ebaõigele teabele tuginedes, nt sõlmis lepingu kõrgema hinnaga, kui ta oleks seda teinud kõigist asjaoludest korrektse ülevaate ja teadlikkuse korral. Kahju hüvitamise nõude esitamine viib sel juhul tulemusele, mis sarnaneb hinna alandamisega. Maakohus on selles osas õigesti märkinud, et kui hageja hinnangul seisnes kahju selles, et ta oleks hüpoteegist teades ostnud korteri madalama hinnaga, oleks tal tulnud tõendada, millisel määral vähendas püsima jäänud hüpoteek korteri turuväärtust ning nõuda kahjuhüvitisena korteri ostuhinna ja hüpoteegiga koormatud korteri väärtuste vahet (

§ 112lg 1).

Samas ei ole enampakkumise teates avaldatud vaidlusaluse selgituse puhul, mille kohaselt „pärast kinnisasja müümist käsutamise keelumärked ja hüpoteegikanded kustutatakse“, tegemist mitte kinnisasja iseloomustavate faktiliste andmetega, vaid õiguslike selgitustega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri poolt täitemenetluses avaldatav enampakkumise teade ei ole käsitatav

§ 1048mõttes asjatundja ebaõige arvamuse andmisega.

Kohtutäituri ametikohustuste hulka ei kuulu täitemenetluse osaliste õigusalane nõustamine. Hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõtjal oli seevastu ka endal hoolsuskohustus täpsustada ja veenduda, missugused koormatised korteriomandil lasuvad ning kas tulemuseks on tõepoolest igasugustest koormatistest vaba kinnistu omandamine. 7

1. Hüpoteegisummaks oli 8000 eurot ja võlgnevuse jääk 1890,86 eurot. Võrrelduna korteriomandi müügihinnaga sundenampakkumisel (43 740 eurot) ei saa pidada üldteadaolevaks, et niisugune koormatis vähendaks automaatselt kinnisasja väärtust. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud hüpoteegi püsimajäämine oleks takistanud tal enampakkumise käigus ostetud korteri omandiõiguse teostamist. Korteriomandi kasutamist hüpoteek reeglina ei kitsenda. Iseenesest võib hüpoteegi olemasolu korteri edasimüügi korral kahandada potentsiaalsete ostjate huvi korteri ostmise vastu, kuid hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema soov korterit kasumlikult edasi müüa sai tõepoolest takistatud sellel lasuva hüpoteegi tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejal ei olnud vahetut kohustust tasuda hüpoteegipidajale korteri varasema omaniku kohustuse jääk. Seega isegi kui lugeda, et hagejal on tekkinud kahju, siis puuduks põhjuslik seos selle hüpoteetilise kahju ja kohtutäituri poolt avaldatud sundenampakkumise teate tekstis sisaldunud selgituste vahel.
2. Asjaolu, et korteri varasem omanik ja võlgnik Aili Mõttus ei soovinud tasuda kohustust ennetähtaegselt, kuid oli nõus jätkama tasumist vastavalt maksegraafikule, ei võimalda samuti iseenesest tuvastada, et hagejal oleks tekkinud kohustuse jäägi ulatuses kahju. Kuna AÕS § 349 lg 3 alusel läks hagejale üle hüpoteegipidaja (SA Tartu Eluasemefond) nõudeõigus korteri varasema omaniku ja võlgniku A. Mõttuse vastu, siis on asjakohatud hageja väited selle kohta, nagu puudunuks tal võimalus nõuda võla tasumist A. Mõttuselt, kes ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et viited KTS § 9 lõikes 5 sätestatud kohtutäituri vastutuse piirangutele ei ole käesoleval juhul asjakohased. See ei mõjuta aga asja lahendit, kuna vastavalt eelmärgitule tekkis hagejal nõudeõigus A. Mõttuse vastu AÕS § 349 lg 3 alusel. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu arvates ei mõjuta asja lõpptulemust ka see, et esialgne võlgnik Aili Mõttus on
3. augustil
4. a, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist, surnud. Isiku surm ei too kaasa tema varaliste kohustuste lõppemist, vaid üldjuhul lähevad need pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel üle pärijale. Seega ei tähenda algse võlgniku surm automaatselt, et hageja oleks kaotanud võimaluse nõuda tasutud võlajäägi hüvitamist pärija(te)lt.
5. Maakohtu otsus jääb muutmata ka osas, milles kohus leidis, et kuna puudub alus rahuldada hageja kahjunõude nn põhiosa, ei ole alust mõista kostjalt kahjuna välja ka hageja poolt nõude esitamise ja hüpoteegi kustutamisega seonduvaid kohtueelseid õigusabikulusid. Menetluses ei leidnud tuvastamist kohtutäituri poolne seadusest tuleneva kohustuse rikkumine hageja suhtes, mis annaks alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Lõpptulemusena jättis maakohus põhjendatult hagi tervikuna rahuldamata.
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja (kostja) ei ole apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu kostjal ringkonnakohtus menetluskulude olemasolu ka asja materjalidest. Sellest lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse kindlaks määramata seoses hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8