4-18-10/28

4-18-10 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-10 (2302,17,011818) Kohtunik Mari-Liis Avikson Menetlusalune isik/Kaebuse Kirill Tolmatšov isikukood 39001123723, elukoht xxx esitaja Menetlusalune isiku kaitsja Kohtuväline menetleja Väärteoasi Menetluse liik RESOLUTSIOON Juri Tolmatšov isikukood 36310263726, e-posti aadress: xxx Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus asukoht Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn Kirill Tolmatšovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,011818 kirjalikus menetluses juhindudes VTMS § 120, § 132 p 3, § 155-156 Rahuldada Kirill Tolmatšovi kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,
2. Edastada kohtuotsus Kirill Tolmatšovile, kaitsjale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,17,011818 määrati Kirill Tolmatšovile liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. Nimetatud väärteoasjas on Omari Askileiskiri koostanud 17.11.2017 väärteoprotokolli, mille kohaselt 02.11.2017 kell 15:10 Tallinnas, Harju maakonnas, Tallinna ringtee
3. km juhtis Kirill Tolmatšov mootorsõidukit sellises välimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, mille tõttu kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastassuunast otseliikunud sõiduautoga Nissan. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju S T ning varalise kahju ja tervisekahjustused M K. Tema poolt rikutud õigusnormiks on LS §70 lg
4. Kirill Tolmatšov esitas kaebuse Harju Maakohtusse 01.01.2018 eeltoodud kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks paludes juhindudes VTMS § 21 lg 2 p 1, 2, § 114 ja § 115 tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja 07.12.2017 otsus nr 2302, 17,
5. Ka taotles kaebuse esitaja VTMS § 14 lg 1, § 12 lg 2 p 1 alusel oma kaebuse läbivaatamist Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtumajas. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja otsus ei õige ega õiglane. 17.11.2017 väärteoprotokoll nr AB 1564065 on politseiametniku poolt koostatud ebakorrektselt ning nimetatud nõudeid rikkudes, nimelt puudub väärteoprotokollis vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1, 2, 5 väärteo sisu lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon – nimetus, seaduse paragrahv, lõige ja punkt. Selle asemel on väärteoprotokolli põhiosas viited lisale nr 1, mida pole VTMS § 69 nõuetes ette nähtud. Peale selle ei väärteoprotokollis ega isegi protokolli lisas pole ära toodud konkreetseid andmeid väärteoga tekitatud kahju kohta vastavalt VTMS § 69 lg 2 p
6. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on väärteoprotokollis sisalduv väärteo lühikirjeldus puudulik. Korrektne oleks olnud väärteokirjeldus siis, kui oleks ära märgitud, millised kahjustused olid mootorsõidukile Nissan põhjustatud. Kaebuse esitaja leiab, et politseiametnik ei püüdnud luua täiendavate tõendite kogumise teel objektiivset võimalust kontrollida kõiki juhtunu asjaolusid. Väärteoprotokolli lisas on märgitud, et kaebuse esitaja rikkus LS §70 lg 1 nõudeid, s.t juhtis mootorsõidukit väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist, mis on vastavalt LS § 70 lg 1 liiklusohtlik terviseseisund. Vastavalt VTMS § 70 lg 4 liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst. Vastavalt VTMS §70 lg 5 liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab VTMS § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kuna politseiametnik ei täitnud VTMS § 70 lg 5 nõudeid, arst ei tuvastanud Kirill Tolmatšovil liiklusohtlikku terviseseisundit, ei saa teda süüdistada LS § 70 lg 1 nõuete rikkumises. Harju Maakohtu 04.01.2018 määrusega rahuldati kaebuse esitaja Kirill Tolmatšovi taotlus väärteoasja läbivaatamiseks kaebuse esitaja elukohajärgses kohtus. Viru Maakohtu 20.02.2018 määrusega võttis kohtunik Innokenti Menšikov Krill Tolmatšovi kaebuse menetlusse ja määras väärteoasja arutada avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 05.03.2018 kell 13:
7. Viru Maakohtu 06.03.2018 määrusega jäeti Kirill Tolmatšovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja perefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 230217011818 läbi vaatamata. Kaebuse esitaja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu 06.03.2018 määrusele. Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega tühistati Viru Maakohtu 06.03.2018 määrus ja saadeti Kirill Tolmatšovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja perefektuuri 07.12.2017 otsuse peale uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaebus jagati 23.04.2018 kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse ja 25.04.2018 võttis kohus kaebuse menetlusse ning määras väärteoasja arutamise ajaks 16.05.2018 kl 10:
8. 2 Kaebuse esitaja kaitsja esitas 03.05.2018 taotluse seoses sellega, et kaebuse esitaja ei viibi EV territooriumil ning tal pole võimalik 16.05.2018 kohtuistungile ilmuda ja ta ei soovi ka kohtuistungil osaleda, kaebuse esitaja palub kohut lahendada tema 30.12.2017 kaebus vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 kirjalikus menetluses kooskõlas kaebuses märgitud põhjendustega. Kohus tegi 03.05.2018 päringu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja perefektuuri selgitamaks välja, kas kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega ja kui on nõus, siis palus kohus esitada kohtule ka seisukoht kaebuse kohta 6 päeva jooksul alates antud päringu kättesaamisest. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja perefektuur esitas 10.05.2018 kirjaliku seisukoha, kus leidis, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt väärteoprotokolli sisule kehtestatud nõudmised on kirjeldatud VTMS §-s
9. Nendest lähtudes on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule 17.11.2017 koostanud väärteoprotokolli, mis vastab kõigile VTMS § 69 nõudmistele. Kuivõrd väärteoprotokolli koostaja leidis, et menetlusalusel isikul on süüdistusest lihtsam aru saada, kui see on esitatud trükitud kujul, siis märkis ta väärteoprotokolli blokis „VÄÄRTEOKIRJELDUS“ , et süüdistuse lühikirjeldus, s.t kirjeldus selle kohta, mida menetlusalune isik rikkus ja milline on väärteokvalifikatsioon on kirjeldatud lisalahel nr
10. Väärteomenetluse seadustik ei keela lisalehtede kasutamist, samuti ei ole kindlaks määratud, kus täpselt peab süüdistuse lühikirjeldus olema kirjeldatud. Mis puudutab kaitsja väidet selle kohta, et menetleja ei ole väärteoprotokollis märkinud konkreetseid andmeid väärteoga tekitatud kahju kohta, siis märgib kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses ei ole see ilmtingimata vajalik. Oluline on see, et menetluse käigus on tuvastatud varalise kahju tekkimise fakt. Arvestades mõlema auto väga suuri vigastusi ei ole aga antud asjas mõistlik vigastusi väärteoprotokollis loetlema hakata. Seda enam, et kõiki vigastusi ei ole võimalik visuaalsel vaatlusel üldse välja selgitada. Käesolevas asjas on lisaks kahjule saanud vigastada ka inimene. Seega on liiklusõnnetuse koosseis igal juhul täidetud. Kohtuväline menetleja möönab, et LS § 70 lg 4 kohaselt tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst ja LS § 70 lg 5 sätestab, et liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde. Käesolevas väärteoasjas on aga ilmnenud seaduse lünk, millele maakohus peab hinnangu andma. Nimelt viidi menetlusalune isik kiirabibrigaadi poolt sündmuskohalt ära enne avariigrupi sündmuskohale saabumist, tehes sellega võimatuks LS § 70 lg 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmise. Oluline on aga märkida, et kuivõrd isik viidi sündmuskohalt ära enne seda, kui avariigrupp selgitas välja, et liiklusõnnetuse põhjuseks võis olla tema väsimusseisund, siis kiirabibrigaad ka seda ei kontrollinud vaid keskendus ainult isikule esmaabi osutamisele. Kuivõrd Kirill Tolmatšovi ei olnud võimalik toimetada lähima tervishoiuteenuse osutaja juurde, siis tuleb liiklusõnnetuse põhjuse väljaselgitamiseks tugineda muudele kogutud tõenditele. Kuivõrd seadusandja ei ole reguleerinud, mil moel tuleb välja selgitada liiklusohtliku terviseseisundi esinemine, kui isikut ei ole võimalik viia lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde seoses tema seisundiga peale liiklusõnnetust (isik toimetati sündmuskohalt kiirabiga haiglasse, kus osutati isikule esmaabi, mitte ei uuritud tema väsimusseisundit), siis tuleb maakohtul anda selle kohta hinnang. Kohtuväline menetleja on kindlal seisukohal, et käesolevas asjas on menetlusaluse isiku enda ütlustega leidnud tõendamist, et tal oli selline väsimusseisnud, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja sellest tulenvalt ei olnud ta võimeline sõidukit nõuetele vastavalt juhtima. Sellest tulenevalt sai liiklusõnnetuse ainuke põhjus olla see, et Kirill Tolmatšov ei suutnud väsimusseisundi tõttu enda käitumist kontrollida ega sõidukit juhtida, mistõttu kaldus tema juhitud sõiduk vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu tuleva sõidukiga Nissan. Kohtu seisukoht 3 Kohus, tutvunud Kirill Tolmatšovi kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsuse (tl 70) kohaselt väärteoasjas on Omari Askileiskiri koostanud 17.11.2017 väärteoprotokolli, mille kohaselt 02.11.2017 kell 15:10 Tallinnas, Harju maakonnas, Tallinna ringtee
11. km juhtis Kirill Tolmatšov mootorsõidukit sellises välimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, mille tõttu kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastassuunast otseliikunud sõiduautoga Nissan. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju S T ning varalise kahju ja tervisekahjustused M K. Tema poolt rikutud õigusnormiks on LS §70 lg
12. LS § 70 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst. Tulenevalt LS § 70 lg-st 5 liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole nõuetekohaselt tõendatud see, et väärteoprtokollis toodud ajal ja kohas esines Kirill Tolmatšovil liiklusohtlik terviseseisund. Seadusandja on selle eriteadmisi nõudva otsustuse tegemise pädevuse andnud arstile ning sellest tulenevalt pole võimalik eeltoodut tuvastada muude väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja tõi enda vastuses välja selle, et käesoleval juhul ei olnud võimalik juhinduda LS § 70 lg-st 5, kuna kaebuse esitajat ei viibinud enam sündmuskohal kui saabus liiklusjärelevalve teostaja. Kohus leiab, et eeltoodu ei õigusta nõuetekohase tõendi kogumata jätmist. Nähtuvalt Regionaalhaigla teatisest xxx (tl 53) liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest kontrolliti kaebuse esitajal joobeseisundit ning miski ei takistanud kohtuvälisel menetlejal paluda kontrollida ka liiklusohtliku seisundi esinemist. Kohus arutab väärteoasja täies ulatuses ja uurimispõhimõttest tulenevalt kogub ka kohus ise asjakohaseid tõendeid, kuid kohtu hinnangul pole võimalik tagantjärgi arstil usaldusväärselt tuvastada seda, kas 02.11.2017 esines Kirill Tolmatšovil väsimusseisund, mille puhul on tegemist liiklusohtliku terviseseisundiga, sest üldteada asjaoluna inimeste terviseseisund ajas muutub. Töökohustuste täitmise järgselt mootorsõidukit juhtima asudes saab eeldada väsimustunnet, kuid see ei tähenda seda, et tegemist on sellise terviseseisundiga, mis on liiklusohtlik. Eeltoodud terviseseisundi tuvastamine nõuab eriteadmisi. Väärteoprotokollile tehtud etteheidetega kohus ei nõustu, kuna kohtu hinnangul vastab see protokoll VTMS §-st 69 tulenevatele nõuetele. Käesoleval juhul on väärteoprotokolli lisa selgesti seostatud väärteoprotokolliga ning nende vahel vastuolu ei esine. 4 Asjakohane on kaebuse esitaja etteheide seoses sellega, et käesoleval juhul ei nähtu väärteoprotokollist, milles seisnes varaline kahju ja lisaks toob kohus välja, et ei nähtu ka see, milles seisnesid tervisekahjustused. Kohus ei pea neid rikkumisi aga menetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Nimelt on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-117-04 p-s 7 välja toonud, et lisaks sellele, et protokollis näidatakse, kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Siiski leidis kriminaalkolleegium, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS §150 lg 2 tähenduses, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsustustega tuvastatud, ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Kuna käesoleval juhul on kohtuväline menetleja jätnud kohtu hinnangul nõuetekohase tõendi kogumata ning seda viga ei ole kohtu hinnangul võimalik kõrvaldada väärteoasja kohtulikul arutamisel, siis sellest tulenevalt ei ole nõuetekohaselt tõendatud kaebuse esitaja poolt väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas talle ette heidetava väärteo toimepanemine. Seega tuleb Kirill Tolmatšovi kaebus rahuldada ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 07.12.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,011818 tühistada ning lõpetada Kirill Tolmatšovi suhtes liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 5