Obsah (6)

§ 153§ 145§ 108§ 146§ 154§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-7518 Tsiviilasi S

§ 153

lg 1 p 1 - pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõuded: Kokku laekus I järgu võlausaldajate kasuks panditud vara müügist 11 100 eurot: Nordea Bank AB Eesti filiaal, tunnustatud nõue 5100 €, jaotis 46 %; OÜ Trimo Investments, tunnustatud nõue 6000 €, jaotis 54 %. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 2 049 052,24 eurot järgmiselt: Võlausaldaja Järk Danske Bank A/S Eesti filiaal II 4 018,35 0,196107738 Ontano OÜ II 389 713,94 19,0192291 ProInkasso OÜ II 3 362,95 0,164122219 Arctic-Republic OÜ II 72 903,18 3,557897577 ZR Investeeringud OÜ II 127 523,03 6,223512876 Zirkel OÜ II 53 534,12 2,612628363 OÜ Polero Konsultatsioonid II 389 245,62 18,99637366 OÜ Polero Konsultatsioonid II 96 481,65 4,70859884 Modulelement OÜ II 90 690,40 4,425968173 Skuld Inkasso OÜ II 328 771,39 16,04504676 OÜ Sponda Met II 37 711,00 1,840411838 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) II 6 768,20 0,330308807 Swedbank AS II 3 268,15 0,15949569 OÜ Westrex Trade II 116 388,34 5,680106038 Nordea Finance Estonia AS II 7 655,38 0,373605897 Kaire Miljan II 21 090,84 1,02929733 Nordea Bank AB Eesti filiaal II 266 234,52 12,99305673 OÜ Trimo Investments II 33 691,18 1,64423236 2 049 052,24 100 % KOKKU III järk 3 Tunnustatud nõuded EUR Jaotis %

§ 153

lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: III järgus võlausaldaja OÜ Likvideerimisteenused, tunnustatud nõue 75 000 €, jaotis 100 %.

1. Maakohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Kohus leidis, et halduri esitatud jaotusettepanek tuleb kinnitada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda ning määrata, et võlgnikult väljamõistetavad menetluskulud tasutakse võlgniku pankrotimenetluses massikohustustena. Maakohus on oluliselt rikkunud kohtumääruse motiveerimiskohustust. Kohtumäärusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks määruskaebuse esitaja poolt jaotusettepanekule esitatud vastuväited ei anna alust jätta jaotusettepanek kinnitamata. Määrusest ei nähtu, millisele konkreetsele halduri seisukohale määrus tugineb ja miks kohus leiab, et halduri seisukoht on põhjendatud.
3. Kohus on oluliselt rikkunud

§ 145lg-t 2.

Jaotusettepanek sisaldas olulises ulatuses ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mistõttu rikkus jaotusettepanek võlausaldajate õigusi. Pankrotihaldur märkis jaotusettepaneku punktis 2.2, et haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik pankrotimenetluse ajal saanud mingit tulu, töötasu sissetulekut ei ole haldurile teadaolevatele kontodele laekunud. Halduri poolt jaotusettepaneku punktis 2.

1. märgitu ei vasta tõele. Määruskaebuse esitaja esitas maakohtu 05.01.2017 kohtumäärusele 20.01.2017 määruskaebuse, millele lisas tõenditena: 1) võlgniku poolt 06.04.2016 sõlmitud töölepingu, millest nähtuvalt võlgnik töötab Norra Kuningriigis ja teenib seal ca 3400 eurot kuus; 2) võlgnikule SpareBankis avatud arvelduskonto nr NO3949011618854 väljavõtted perioodi 01.06.2016 – 31.12.2016 kohta, millelt muuhulgas nähtub töötasu laekumine võlgnikule. 20.01.2017 määruskaebus oli pankrotihaldurile kohtu poolt kätte toimetatud, seega teadis haldur, et võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal Norras töötasu.
2. Jaotusettepaneku p-s 6 on pankrotihaldur märkinud, et prognoositavad laekumised halduri andmetel puuduvad. Kuna võlgnikule ei ole laekunud pankrotimenetluse jooksul mingit haldurile nähtavat tulu, siis puudub prognoos, et edaspidi võiks seda tulu laekuda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ka see väide jaotusettepanekus ei ole eelviidatud tõenditele tuginedes tõene. Pankrotihalduril on kohustus astuda vajalikud sammud pankrotimääruse maksma panemiseks, vajadusel ka välisriigis (

§ 108lg 1, § 124 lg-d 1 ja 2).

Võlgniku töötamine Norra Kuningriigis on pankrotihaldurile teada vähemalt alates 2017. aasta jaanuarist. Pankrotihaldur on esitanud jaotusettepanekule kohtule ja võlausaldajatele ebaõiget informatsiooni, mistõttu oleks kohus pidanud jätma jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastama selle haldurile (

§ 145lg 2).

1. Pankrotihaldur on jaotusettepaneku p-s 7 märkinud, et on välja maksnud massikohustused summas 655,56 eurot ning jääk ülejäänud kulude tasumiseks on 1009,44 eurot. Samuti on pankrotihaldur märkinud, et nimetatud summast on võimalik osaliselt kanda ajutise halduri tasud ja kulud. pankrotihaldur on jätnud jaotusettepanekus esitamata teabe olulises summas lisanduda võiva massikohustuse kohta. 4 Nimelt on määruskaebuse esitaja kandnud seoses 20.01.2017 määruskaebuse esitamise ja menetlemisega menetluskulusid summas 2717,40 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramiseks on määruskaebuse esitaja esitanud kohtule taotlused 06.02.2017 ja 09.05.
2. Menetlusosalisena on pankrotihaldurile nimetatud asjaolu teada. Seega on põhjendamatu pankrotihalduri poolt jaotusettepaneku p-s 7 märgitu, et jäägi summas 1009,44 eurot arvelt on võimalik osaliselt kanda ajutise halduri tasu ja kulud (

§ 146lg 1, § 148 lg 1 p 1).

Pankrotihalduril tuleb jäägi summas 1009,44 eurot arvel eelduslikult hüvitada hoopis võlausaldaja määruskaebuse esitaja menetluskulud. Maakohus on põhjendamatult jätnud määruskaebuse esitaja varasemad menetluskulud enne jaotusettepaneku kinnitamist kindlaks määramata. TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
2. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada ega muuta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a kohtumäärust, millega maakohus kinnitas võlgniku Silver Alttoa pankrotimenetluses estiatud jaotusettepaneku kohtumääruse resolutsioonis esitatud kujul. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6. Viru Maakohus kinnitas
7. jaanuari
8. a määrusega võlgniku Silver Alttoa pankrotimenetluses esitatud jaotusettepaneku. Kohtumääruse resolutsioonis on märgitud järkude kaupa võlausaldajad, nende pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suurused ning jaotiste suurused protsendimäärana. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal vaidlustab kohtumääruse põhjendusel, et jaotusettepanekus on olulisel määral kajastamata võlgnikul olemasolev või pankrotimenetluse kestel omandatav vara. Võlgnikul on vara Norra Kuningriigis (sh töötasu ning Norra pangakontole laekunud ja laekuvad vahendid), mida aga jaotusettepanekus ei ole arvestatud. Sellest lähtudes leidis võlausaldaja, et jaotusettepaneku kinnitamine kahjustab võlausaldajate huve. Õige on iseenesest määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt

§ 108

lg 1 järgi muutub võlgniku vara, sh ka pankrotimenetluse kestel laekuvad vahendid, pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara hulka kuulub ka võlgniku töötasu, v.a ulatuses, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Õige on ka seisukoht, et võlgniku varaks on ka tema välisriigis asuv vara. 13. Samas ei ole asjaolu, et jaotusettepanekus ei ole märgitud andmeid võlgnikul välisriigis asuva võimaliku vara ja sissetuleku (töötasu) kohta, aluseks jaotusettepaneku vaidlustamisele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-11 (p 11) selgitanud, et

§ 154

lg 1 järgi on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel.

§ 154

lg 2 järgi alustab haldur jaotise alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Seega saab võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväite esitamise ja jaotusettepaneku kinnitava maakohtu määruse vaidlustamise sisuks olla eelkõige see, et ta vaidlustab jaotise suurust suhtes teiste 5 võlausaldajatega, st võlausaldajatevahelist jaotist (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15). Määruskaebuse esitaja ei ole praegusel juhul vaidlustanud maakohtu
3. jaanuari 2018 määruses märgitud jaotiste suurust.
4. Maakohus on pankrotihalduri taotlusel esitanud päringu Norra Kuningriigi pädevale ametiasutusele (III kd tl 167, tõlge inglise keelde III kd tl 177, õigusabi taotlus saadetud Justiitsministeeriumile edastamiseks Norra Kuningriigi pädevale asutusele III kd tl 178) palvega kontrollida võlgnikul Norra Kuningriigis vara olemasolu, sh pangakontot ja sellel olevaid vahendeid, võlgnikul töölepingu olemasolu, võlgniku nimele registreeritud ettevõtete andmeid, samuti andmeid võlgniku ja/või tema ettevõtte kasutuses olevate kinnisasjade kohta. Norra Kuningriigi pädevalt asutuselt vastuse laekumisel on pankrotihalduril võimalik otsustada järgnevate tegevuste üle, mille tulemusena võivad välisriigis asuvad rahalised vahendid laekuda ka füüsiliselt pankrotivara hulka, mis võimaldab pankrotihalduril teha nende arvel väljamakseid vastavalt jaotistele. Jaotised aga sõltuvad võlausaldaja tunnustatud nõude suurusest ja rahuldamisjärgust, mitte pankrotivara koosseisust konkreetsel ajahetkel. Seega ei mõjuta võlausaldajate õigusi iseenesest see, kas jaotusettepaneku kirjeldavas osas on ära toodud andmed kogu võlgnikule kuuluva vara kohta, sh ka välisriigis asuv vara, mis ei ole veel laekunud halduri käsutusse.
5. Pankrotihaldur on ka põhjendatult märkinud, et jaotusettepaneku kinnitamisega ei lõpe veel pankrotimenetlus, muuhulgas jätkab haldur võlgniku tegelike tulude väljaselgitamisega ning täiendavate andmete saamisel kajastab neid oma aruannetes, sh lõpparuandes. Ringkonnakohus märgib, et andmed võlgniku vara koosseisu kohta ei sisaldu kohtumääruse resolutsioonis ning ka sel põhjusel ei ole jaotusettepaneku kirjeldavas osas märgitu võlausaldaja õigusi kitsendav. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tuleb kohtumäärus tühistada ainuüksi seetõttu, et maakohus ei ole jaotusettepanekut kinnitades sisuliselt põhjendanud võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) vastuväidetega mittenõustumist. Maakohus on viidanud pankrotihalduri seisukohtadele, ilma neid kohtumääruse põhjendustes kordamata. Tegemist on minetusega, mis on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses ning kohtu poolt jaotusettepaneku kinnitamise kohta tehtud määruse tühistamine ei oleks menetluslikult ökonoomne. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord rõhutada, et kuna vastuväide ei puudutanud jaotiste suuruseid ning jaotised ei ole otseses sõltuvuses pankrotivara hulgast, siis ei saa maakohtu määruse põhjenduste vähest mahtu lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks.
6. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole ka määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt on jaotusettepanekus jäetud kajastamata olulises summas lisanduda võiva massikohustuse kohta. Määruskaebuse esitaja tugineb sellele, et on kandnud pankrotimenetluses menetluskulusid summas 2717,40 eurot seoses maakohtu poolt algselt 05.01.
7. a määrusega kinnitatud võlausaldajate kompromissi vaidlustamisega (20.01.2017 määruskaebuse esitamine, mille maakohus rahuldas oma 09.05.2017 määrusega, tühistades 05.01.2017 kohtumääruse). Kolleegiumi hinnangul on väär ja põhjendamatu määruskaebuse esitaja seisukoht, justkui tuleks võlausaldaja poolt määruskaebuste menetlemisel kantud õigusabikulud lugeda

§ 148lg 1 p 1 alusel massikohustuste hulka.

Määruskaebuse esitaja on ise viidanud, et

§ 148

lg 1 p 1 kohaselt on massikohustused pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Praegusel juhul puudub igasugune alus 6 asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja menetluskulud on tekkinud seoses pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingute jm toimingutega.

1. Maakohus tühistas oma
2. mai 2017 määrusega Viru Maakohtu
3. jaanuari 2017 kohtumääruse ning jättis kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt määruskaebuse menetluskulud võlgniku kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus eraldi määrusega. Maakohtu
4. mai 2017 määrus on tervikuna jõustunud. Seega on kohus jõustunud lahendiga määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kulud sõnaselgelt võlgniku kanda. Kulude jätmine võlgniku kanda ei tähenda, et kulud tuleb kanda pankrotivara arvel massikohustusena. Kulud on vastavalt jõustunud kohtumäärusele võimalik mõista välja võlgnik Silver Alttoalt isiklikult. Põhjendatud on ka halduri seisukohas märgitu, et kohus ei ole menetluskulusid seni veel kinnitanud. Viru Maakohus ei ole teinud oma
5. mai 2017 määruse resolutsiooni punktis 3 viidatud eraldi määrust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. See asjaolu ei mõjuta ega takista mingil viisil jaotusettepaneku kinnitamist.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7