Obsah (5)

§ 317§ 423§ 79§ 393§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. mai 2018. a Tsiviilasja number 2-17-122271 Tsiviilas

§ 317lg 6).

Maakohus leidis, et kohus on teinud mõistlikke pingutusi kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Kostja ei ela registrijärgsel aadressil. Maakohtule ei ole teada kostja e-posti aadressi, kust kostja menetlusdokumente vastu võtaks, samuti ei ole kohtule teada kostja toimivat telefoninumbrit. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka politsei 2 kaasaabil ega saada andmeid kohalikult omavalitsuselt. Kostjal puuduvad lähedased või tööandja, kellelt kostja kontaktandmeid küsida. Maakohus hoiatas hagejat, et kohus või jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei edasta kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale kohtudokumendid kätte toimetada. Hageja kohtu nõuet ei täitnud. Maakohus märkis, et avaliku kättetoimetamise ja seejärel tagaseljaotsuse tegemisel ei ole hagejal suure tõenäosusega võimalik enda õigusi maksma panna. Maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ja selgitas, et hagejal säilib õigus uue hagiga kohtusse pöörduda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja saata tsiviilasi maakohtule lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu järeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjendamatud ja ennatlikud. Käesolevas menetluses ei esine ühtegi alust jätta hageja taotlus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata üksnes eeldusel, et täitedokumenti ei oleks hagejal suure tõenäosusega võimalik maksma panna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata maakohtule hageja hagiavalduse menetluse jätkamiseks. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 8 alusel, kuna hageja ei esitanud kohtu nõudmisele vaatamata määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Maakohus leidis, et kuna eelduslikult soovib hageja tehtavat lahendit tunnustada või täita välisriigis, siis ei ole põhjendatud menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine. Hageja on seisukohal, et eeldused hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks on täidetud. 6.

§ 79

lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

§ 79

lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Kostja viimane teadaolev elukoht on Eestis. Kostja ei ole teinud muudatusi rahvastikuregistris oma elukoha sissekirjutuse osas, samuti ei ole XX Tapa korteriomanik muutnud kostja sissekirjutust. Rahvastikuregistri kandest nähtub, et kostjale on 29. mail 2015 väljastatud Eestis elamisluba kehtivusega kuni 28. mai 2020.

§ 393

lg 1 kohaselt kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte. Käesolevalt on maakohus hagi menetlusse võtnud (tl 52), kuid asja materjalide ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kohaselt ei ole maakohus kordagi üritanud hagimaterjale kostjale kätte toimetada. KIS-is ei ole maakohus teinud kostjale nähtavaks ega kättetoimetatavaks ei hagimaterjale ega maakohtu määrust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et edastas kostjale teises tsiviilasjas (tsiviilasjas nr 2-17-122972) tähtsaadetisena hagimaterjalid kostja registrijärgsele aadressile. Maksekäsu kiirmenetluses on edastatud menetlusdokumendid kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile

1. oktoobril 2017, kust menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl 3). Maksekäsu kiirmenetluses on edastatud maksekäsk ka kostja teadaolevatele e-posti aadressidele XXX@eesti.ee (aadress kehtetu) ja XXX (vastus puudub; tl 3). Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses on viide tsiviilasjale nr 2-17-114660, kus on Politsei- ja Piirivalveamet 3 vastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil ning antud korteris elav naisterahvas on öelnud, et kostja lahkus jaanuaris 2017 Venemaale.
2. Maakohus kohustas hagejat
3. märtsi 2017 kohtunõudes edastama maakohtule kostja kontaktandmed, kuhu saaks kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada ja hoiatas hagejat kohtunõude täitmata jätmisel hagi läbi vaatamata jätmisega (tl 60). Hageja palus toimetada hagimaterjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete vahendusel (tl 63). Kuigi maksekäsu kiirmenetluses on menetlusdokumendid edastanud kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressile (tagastatud hoiutähtaja möödumisel), ei ole maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisel edastanud hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile, mistõttu ei ole täidetud

§ 317lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eeldused.

Maakohus ei ole käesoleval juhul teinud hagimaterjale ja hagi menetlusse võtmise määrust kohtuinfosüsteemis kostjale nähtavaks ega kättetoimetatavaks. 8. Kui hageja avaldab soovi menetlusdokumendi kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja palub teha seejärel tagaseljaotsuse, peab maakohus sellest soovist lähtuma. Maakohtul on õigus

§ 317

lg 6 alusel keelduda menetlusdokumentide avalikust kättetoimetamisest ainult sellisel juhul kui hageja oleks andnud kohtule õiguse otsustada menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 p 16). Hageja ei ole tuginenud menetluses sellele, et lahendit soovitakse tunnustada või täita välisriigis. Kostjale on
2. mail 2015 väljastatud Eestis elamisluba kehtivusega kuni
3. mai
5. Riigikohus on
6. jaanuari 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14 p-s 7 selgitanud, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06;
8. aprilli 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja
9. detsembri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-709).

§ 317

lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul

6. osas sätestatud viisil. Kohus peab

§ 317

lg 2 kolmanda lause järgi vajadusel tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks.

1. Kuna ringkonnakohus edastab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb maakohtul lähtudes Viru Maakohtu
2. veebruari 2018 määrusest edastada hagimaterjalid hageja poolt avaldatud kostja aadressile. Maakohtu menetlusse võtmise määrus ei sisalda kostjale

§-st 394 tulenevat selgitust, mida peab kostja vastuses hagile muuhulgas teatama ning asja materjalide juures puudub ka igasugune viide sellise selgituse olemasolu kohta käesolevas asjas, tuleb maakohtul vastav selgitus lisada kostjale edastatavate hagimaterjalide juurde. Juhul kui kostjale ei õnnestu hagimaterjale kätte toimetada, on põhjendatud lahendada hageja taotlus menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. 11. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4