Obsah (7)
§ 22§ 110114§ 23§ 31§ 29§ 176§ 12-18-4300 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 25. mai 2018 kell 16.15 Tsiviilasja number 2-18-4300 Tsiviilasi Andrei Kukula avaldus enda
§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
- mail 2018 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab arvelduskontot EE2xxxx AS-is Swedbank, mille saldo 16.04.2018 seisuga on 58.60 eurot ning kontol on broneering 53.76 eurot kuuhooldustasude eest. Ehitisregistri andmetel ei ole Andrei Kukula nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole võlgnik omanud ega oma kinnisasju. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Andmed pensionikonto kohta puuduvad. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, maksete kinnipidamise algus 01.01.
- Aastatel 2012-2013 oli määr 2%, aastatel 2014-2017 ei esitanud isik kogumispensioni makse määra ajutise tõstmise avaldust (maksemäär oli 2%). Alates 01.01.2018.a on isiku kogumispensioni makse 2%. Maanteeameti registreerimisosakonna poolt edastatud andmete kohaselt ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud Andrei Kukula nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on isiku ettemaksukonto saldo 0,00 eurot. Andrei Kukula on saanud maksustatavat tulu (bruto): 2013.a 499.08 2
(5)2-18-4300 eurot, 2014.a 1 917.42 eurot, 2015.a 1 380.23 eurot, 2016.a 513.49 eurot. Perioodil 01.07.201631.03.2018 ei ole väljamakseid isikule deklareeritud. Pankrotiavalduse kohaselt on alates märtsist 2018 Andrei Kukula sissetulekuks töövõimetoetus Eesti Töötukassalt. Ajutisele haldurile ei ole teatatud toetuse summat. Järelepärimiste teel kogutud andmetel on võlgniku varaks igakuine töövõimetoetus (summa ei ole teada). Muu vara puudub.
- Telia Eesti AS on teatanud, et on oma nõude loovutanud Lindorff Eesti AS-ile. Ajutine haldur on palunud täitmata kohustuse osas teavet Lindorff Eesti AS-ilt, kuid viimane ei ole vastanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrei Kukula vastu järgmised nõuded: kohtutäituri arestinõue 3 578.99 eurot, menetluskulude hüvitis 723 eurot ja riigilõiv kohtuasjade toimingutelt 10 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on Andrei Kukula suhtes menetluses kümme täitemenetlust, s.h: 1) 095/2017/2626, sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, nõue 240 eurot, kohtutäitur Kristel Maalman; 2) 167/2017/364, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõue 1 037.68 eurot, kohtutäitur Krista Järvet; 3) 072/2016/656, sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, nõue 120.00 eurot, kohtutäitur Risto Kütt; 4) 095/2013/1757, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõue 562.30 eurot, kohtutäitur Kristel Maalman; 5) 095/2011/2880, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõue 35.38 eurot, kohtutäitur Kristel Maalman; 6) 158/2011/2494, sissenõudja Rahandusministeerium, nõue 480.93 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 7) 158/2010/1457, sissenõudja EMT AS, nõue 587.61 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 8) Toimiku number 158/2010/685, sissenõudja Rahandusministeerium, nõue 486.05 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 9) 158/2010/364, sissenõudja AS EVR Infra, nõue 223.26 eurot, nõude jääk 203.92 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 10) 140/2007/898, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõue 477.48 eurot, nõude jääk 25.82 eurot, kohtutäitur Tatjana Afanasieva. Andrei Kukula suhtes on viidud läbi 25 täitemenetlus. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on Andrei Kukula kohustused kokku 3 779.69 eurot.
- Arvestades võlgniku kohustuste koosseisu, sh mitmed Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi nõuded kokku summas 2 962,34 eurot, siis on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus nimetatud rahaliste kohustuste aluseks olevate otsuste/ trahvide/ kohtulahendite tegemise/ jõustumisega. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud tema (ebaseaduslik) käitumine, mille tagajärjel on määratud talle mitmeid rahalisi trahve/ kohustusi, kuid mille täitmiseks on rahalised vahendid puudunud. Võttes arvesse, et võlgniku arvelduskonto tuleb TMS § 132 alusel osaliselt vabastada ning vastav summa moodustab (2018.a. töötasu alammäära alusel) 666.67 eurot. Võlgniku sissetulek väiksem, mistõttu ei teki pankrotimenetluses vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada (osaliselt) vaid sellisel juhul, kui võlgniku igakuine sissetulek ületab mittearestitavat sissetulekut. Aruande koostamise ajaks teadaolevatel andmetel puuduvad võlgnikul sellises ulatuses rahalised vahendid võetud kohustuste koheseks täitmiseks. Arvestades, et võlgniku varaks on vaid töövõimetoetus, siis ei ole võimalik kohustusi täita arvelduskontole laekuvate rahaliste vahendite arvelt.
- Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda EVR Infra AS nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetlust viidatud nõude sissenõudmiseks alustati 03.03.
- Antud nõudest 223.26 eurost on kaheksa aasta jooksul täidetud vaid 19.34 eurot. Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid
§ 110114alusel. 3
(5)2-18-4300 9. Ajutine haldur palus
§ 23
, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, vabastada haldur tema ülesannetest, välja mõista Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 560 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 163 eurot võlgnikult, tasu kanda Maarja Roht’i arveldusarvele nr EE
- KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja teatas, et tema sissetulekuks on pension 200 eurot ja kui võlausaldajad kohtu deposiiti raha ei tasu, siis on ta nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega.
- Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde ning lisas, et kuna tegemist enamuses õigusvastaselt tekitatud kahjuga ja elatise nõudega, siis avaldaja saaks ainult vabaneda tsiviilnõudest, mis on 587.61 eurot + kohtutäituri tasu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
- Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 31
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14.
§ 29
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on pension 200 eurot. Võlgnikul lasuvad kohustused 3 779.69 eurot ületavad tema vara. 15.
§ 29
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 07.05.2018 kohus vastavalt
§ 29
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Andrei Kukula võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 660 eurot ettetasumiseks kuni 22.05.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 4
(5)2-18-4300 16. Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb jätta pankrott välja kuulutamata, sest pankrotimenetlusel puudub perspektiiv.
§ 176
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesoleval juhul võlgnik ei vabane tekkinud kohustustest, kuna ajutise halduri aruande ja menetlusosaliste seletuste kohaselt võlgnikul tekkinud kohustustest 3 779.69 eurost on enamus tekkinud õigusvastaselt, s.o kuritegude toimepanemisega. Samuti on võlgniku kohustuseks elatise võlgnevus lapsele. Võlgnik võib vabaneda üksnes tsiviilnõudest, mis on 587.61 eurot ja kohtutäituri tasust. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik võlgniku pankrotti välja kuulutada, sest kohustustest vabastamise menetluse käigus ei ole võlgnikku võimalik kohustustest vabastada. 17. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul lähitulevikus ei teki vara, mille arvelt kohustusi täita. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
§ 29
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 18.
§ 23
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 7 tunni eest summas 560 eurot, sh sotsiaalmaks 33% summas 138.95 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 (sh sotsiaalmaks 33%) ja ülejäänud summa, s.o 163 euro (sh sotsiaalmaks 33%), palub haldur välja mõista võlgnikult. 20.
§ 23
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 21. Ajutine haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu Maarja Roht’ile. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa
§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab Maarja Roht’ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). Ülejäänud summa 163 eurot (560 – 397) mõistab kohus Maarja Roht’i kasuks välja võlgnikult. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 1
lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)