Väärteoasi 4-18-6445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6445 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aare Jungholzilt menetluskuludena riigi õigusabi kulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot 12 senti eurot.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aare Jungholzil on õigus menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Aare Jungholz on kohustatud tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 63,76 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „4-17-6445, menetluskulud, Aare Jungholz“.
2. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Jätta Aare Jungholzi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 25.10.
4. a koostati Aare Jungholzi suhtes väärteoprotokoll nr AB1524351 (tl 21). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis Aare Jungholz 25.10.
5. a kell 00.10 Ida-Viru maakonnas Avinurme vallas Ulvi-Lilastvere-Torma tee
6. km-l mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusregistris puuduvad juhi juhtimisõiguse kohta andmed ning isikul puudus esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Samuti selles, et ta takistas riiklikku järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et keeldus andmete (dokumentide) esitamisest. Kirjeldatud tegudega rikkus Aare Jungholz liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, § 94 lg 1 ja KarS § 279 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ja KarS §-s 279 sätestatud väärteod. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.11.
7. a otsusega karistati Aare Jungholzi LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot (tl 40). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate ütluste ja videosalvestisega. Menetlusaluse isiku ütlused on menetleja jaoks ebausutavad ega vasta tõele. Otsusega lõpetati menetlus väärteoprotokollis kirjeldatud teo osas KarS § 279 järgi, kuna antud kvalifikatsioon (lõige märkimata) ei näe ette karistuse määramist. Menetlusalune isik Aare Jungholz esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.11.
8. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole Aare Jungholz rikkunud seadust, kuna ei juhtinud väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval ega kellaajal sõidukit. Aare Jungholz külastas koos ema ja õega ühte Mustvees elavat prouat. Tagasi kodu poole hakkas sõitma 24.10.
9. a hilisõhtul ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxare Jungholz istus kõrvalistmel ja õde xxxxxxxxxxxx istus tagaistmel. Ulvi-Lilastvere-Torma teel sõitis neile järgi vilkuritega auto. Ema sõitis teeserva ja jättis auto seisma. Kõrvale sõitis politsei auto, mis peatus keset teed juhi ukse juures. Autost väljunud politseinikud jooksid kohe juhi ukse juurde, nähes, et roolis istub ema, joosti juhi kõrvalistuja ukse juurde, ja avati see ning käsutati Aare Jungholzi välja. Aare Jungholz keeldus autost väljumast, küsides, milles teda süüdistatakse - vastust ei tulnud. Aare Jungholzit püüti jõuga autost välja kiskuda, aga see ei õnnestunud, kuna ema ja õde hoidsid teda kinni. Kutsuti kohale abi, mille saabumiseni seisis politseinik Aare Jungholzi avatud autoukse juures. Kohale saabunud ametnike abiga kisti nii Aare Jungholz kui ka temaga autos olnud isikud välja kõhuli külmale maale. Üle kuulamata on autos viibinud kaasreisijad xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx 29.12.
10. a määrusega võttis kohus Aare Jungholzi kaebuse menetlusse. Kohus arutas väärteoasja 19.04.
11. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi (kuulati üle tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning menetlusalune isik Aare Jungholz), kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt 24.11.
13. a tehtud otsus tuleb osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus. Aare Jungholzi kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14. Väärteoprotokollis on lisaks LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemisele Aare Jungholzile ette heidetud ka KarS § 279 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Käesoleval juhul ei hinda kohus viimase teo toimepanemist ei hinda. Seda põhjusel, et kohtuvälise menetleja otsusega on nimetatud osas peetud vajalikuks väärteomenetlus lõpetada (tl 40). Seega selles osas käesoleval ajal menetlust ei toimu.
15. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse LS § 201 lg-s 1 sätestatud teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 3 Vaidlust ei ole selles, et 25.10.
16. a hilisõhtul alustasid Aare Jungholz, xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxMustveest sõitu xxxxxxxxxxxxxxxxxxkoju. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnimetatud isikud sõitsid xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva Citroen Berlingoga, registreerimismärk xxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on sõiduki kasutajateks xxxxxxxxxxxxxxxx ja Aare Jungholz. Ulvi-Lilastvere-Torma tee
17. km-l pidas politsei kinni sõiduki Citroen Berlingo. Vaidlust ei ole selles, et ajal, kui politsei sõiduki kinni pidas oli Citroen Berlingo juhi kohal xxxxxxxxxxxxxxxx. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas vahetult enne politsei poolt Citroen Berlingo kinnipidamist juhtis nimetatud sõidukit menetlusalune isik Aare Jungholz. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud usaldusväärsed tõendid kinnitavad, et Aare Jungholz on 25.10.2017.a kella 00.10 ajal juhtinud Ulvi-Lilastvere-Torma tee
18. km-l sõidukit Citroen Berlingo, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sõitsid nad 25.10.
19. a väljakutsele, kui Ulvi-Lilastvere-Torma tee
20. km-l sõitis neile vastu Citroen Berlingo. Ebakindla sõidustiili tõttu otsustasid politseinikud sõiduki peatada. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kui nad möödusid Citroen Berlingo sõidukist, märkasid nad sõiduki roolis meesterahvast. Politseisõidukit ümber keerates nägid politseinikud, et sõiduk peatus ja juhi kohalt väljus isik, jooksis sõiduki tagant läbi ja läks paremale, kõrvalistuja kohale. Kui politseinikud Citroen Berlingo olid peatanud, nägid nad, et juhi kohal istuv naisterahvas tõmbas istet ettepoole ja üritas turvavööd peale panna. Kohtu hinnangul on tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlused usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Nimelt kinnitab kohtu arvates politseiametnike ütlusi ka videosalvestiselt nähtuv (xxxxxxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokolli lisa tl 25). Videosalvestise kvaliteedile on võimalik teha etteheiteid, kuid sellelt on võimalik tajuda sõiduki Citroen Berlingo tulede muutumist (korra kustub tagumine juhipoolne tuli, seejärel teine, tagumine kõrvalistujapoolne tuli, millest järeldub, et auto tagaosas toimub liikumine, suunaga vasakult paremale) ajal, kui politseisõiduk on ümber keeramas (alates
21. sekundist). Arvestades kogutud tõendeid, on sõiduki tagaosas toimuv liikumine ilmselgelt seotud kohtade vahetusega sõidukis – juhikohalt on väljunud Aare Jungholz ja liigub kõrvalistuja poolele (kus ta istus pärast politsei poolt kinnipidamist). Muid liikumisi (nt metsloomad vms) oleksid sõidukis viibinud isikud tajunud. Seda ei ole aga keegi väitnud. Seda, et politseiametnikud pidasid Citroen Berlingo juhiks koheselt pärast sõiduki peatamist just Aare Jungholzit kinnitab ka Aare Jungholzi esitatud videosalvestis, millest nähtuvalt selgitas nimetatud asjaolu politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxx. Samuti koostati Aare Jungholzi suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 22). Kohus leiab, et tunnistajatexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on ka eluliselt usutavad. Kohtu arvates on ka tunnistajate ütlused eluliselt usutavad ka selles osas, et nad enne Citroen Berlingost möödumist nägid sõiduki juhikohal meesterahvast. Kohus leiab, et pimedal ajal on võimalik märgata ja tähele panna aeglaselt liikuvast sõidukist vastutulevas sõidukis olevat juhti. Siinkohal arvestab kohus, et sõidukite liikumine oli aeglane (seda kinnitavad lisaks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustele ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ütlused). Videosalvestiselt nähtub, et tegemist on väikese kõrvalteega, mis ei ole eriliselt lai. Õiged on küll kaitsja väited klaaside peegeldumisest tulede valguses, kuid tunnistajate ütluste kohaselt nägid nad roolis olevat inimest läbi juhipoolse ukse klaasi. Ilmselgelt ei ole võimalik sellisel viisil roolis olevat inimest detailselt tajuda, aga üldjoontes kindlasti. Siinkohal peab kohus oluliseks, et menetlusalune isik Aare Jungholz on pikka kasvu meesterahvas, 4 tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxhikest kasvu. Seetõttu on eluliselt usutav, et pärast kohtade vahetamist pidi tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxliigutama istet ja kinnitama turvavöö. Seda, et Aare Jungholzil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus kinnitavad Aare Jungholzi enda ütlused, mille kohaselt ei ole tal kunagi juhtimisõigust olnud. Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 22). Kohtu hinnangul on tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ütlused suures osas vastuolulised ja neile ei ole võimalik otsust tehes tugineda. Kõik eelnimetatud isikud on kinnitanud, et sõidukit juhtis 25.10.
22. a hilisõhtul üksnes tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus leiab, et eelnimetatud isikute ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kahtlematult vajalik arvestada, et tegemist on lähedaste isikutega – tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx on tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ema. Oluline on ka asjaolu, et sündmuskohal tekkis politseiametnike ja Citroen Berlingo sõidukis viibinud isikute vahel tugev vastasseis. Politseiametnikud pidasid vajalikuks kutsuda sündmuskohale lisajõude Aare Jungholzi kinnipidamiseks (aluseks Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.
23. a sundtoomise määrus – tl 33). Sõidukis viibinud isikud osutasid aktiivset ja füüsilist vastupanu kinnipidamisele. Seda kinnitab ka Aare Jungholzi poolt kohtule esitatud videosalvestis. Käesolevaks ajaks on alustatud politseiametnike suhtes ka kriminaalmenetlus. Kuna eelnimetatud asjaolud ei puutu käesoleval ajal arutatavasse väärteoasjasse (kas Aare Jungholz juhtis sõidukit juhtimisõiguseta), ei käsitle ega hinda kohus Aare Jungholzi kinnipidamist puudutavaid asjaolusid. Kohus leiab, et tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ütlused on omavahel vastuolulised. Nii näiteks ütles Aare Jungholzi ütluste kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxx, et siniste vilkuritega sõiduk on taga. Hiljem küsimustele vastates keeldus Aare Jungholz vastamast küsimusele, kuidas ta ise vilkureid nägi (olles eelnevalt selgitanud, et peeglist nägi). Tunnistaja Axxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt märkas siniseid vilkureid xxxxxxxxxxxxxxxx, sõitis tee äärde, ei öelnud midagi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt märkasid vilkureid lapsed (tema ei saanud aru, mis auto see on). Hiljem ütlusi andes selgitas xxxxxxxxxxxxxxxx, et ta ei mäleta, kes autos esimesena politseid mainis, seejärel koheselt selgitas, et tema tegelikult ütles. Algselt ütlusi andes on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx selgitanud, et tema hinnangul võis siniste vilkuritega sõiduk olla ka kiirabi, hiljem on väitnud, et tema mainis sõidukis esimesena politseid. Eelkirjeldatust nähtuvalt on tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused omavahel üksikasjades (kuid olulistes!) vastuolulised. Kooskõlas teiste tõenditega ei ole ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ütlused selle kohta, et sellel teelõigul ei sõitnud neile ükski sõiduk vastu. Videosalvestiselt nähtub, et politseisõiduk on liikunud vastassuunaliselt (videosalvestisel nähtub sõiduki ümber keeramine 180 kraadi). Sõidukite vahemaa ei ole suur. Samal ajal ei nähtu teekonnal (mis jääb kahe sõiduki vahele) ühtegi ristmikku (kust politseisõiduk oleks teele keerata saanud). Sellest tulenevalt on ilmne, et politseisõiduk sõitis Citroen Berlingole vastu. Ühtlasi on ilmne, et Citroen Berlingo sõiduki juht pidi politseisõidukit nägema. Seda, mis põhjustel on asunud tunnistajad ja menetlusalune isik seda fakti eitama, ei ole teada. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul võimalik otsust tehes tugineda tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku Aare Jungholzi ütlustele, mis ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et Aare Jungholz juhtis 25.10.
24. a kella 00.10 ajal Ida-Viru maakonnas, Avinurme vallas, Ulvi-Lilastvere-Torma 5 tee
25. km-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Aare Jungholz LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
26. Kohus leiab, et menetlusalune isik Aare Jungholz on teo toime pannud tahtlikult KarS § 16 lg 3 mõttes. Siinkohal arvestab kohus teo objektiivset pilti. Aare Jungholzil puudus 25.10.2017.a sõidukit juhtides mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega, sõitmist alustades teadis Aare Jungholz, et sõidukit tuleb tal juhtida ilma juhtimisõigust omamata, st seadust rikkudes. Aare Jungholz teadis ja tahtis juhtimisõiguseta sõita. Samuti teadis Aare Jungholz, et sõidukiga sõites paneb ta toime väärteo.
27. Väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Sealjuures puudub väärteokirjelduses faktiline asjaolu (või faktilised asjaolud), mis annaks aluse teo LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseerida. Nimelt koosneb LS § 201 lg 2 loetelu neljast erinevast alternatiivist – isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Käesoleval juhul puudub väärteokirjelduses viide, mis annab Aare Jungholzi puhul toimepandud väärteo kvalifitseerida LS § 201 lg 2 järgi.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega väärteoprotokollis toodud kirjeldus ei ole käesoleval juhul piisav, kuna kohus omal algatusel täiendavad süüteokoosseisu moodustavaid asjaolusid tuvastada ei saa.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada Aare Jungholzi süüditunnistamises ja karistamises LS § 201 lg 2 järgi ning teha uus otsus, millega tunnistada Aare Jungholz süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistus.
2. LS § 201 lg 1 kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel peab kohus oluliseks, et Aare Jungholzil pole kunagi olnud juhtimisõigust. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt on Aare Jungholz läbinud autokooli, kuid ei ole läinud riiklikke eksameid tegema. Aare Jungholz juhtis sõidukit juhtimisõiguseta pimedal ajal kõrvalisel teel. Seda, kui pika vahemaa oli Aare Jungholz läbinud, ei ole võimalik kindlaks teha, kuna Aare Jungholz ise annab ennast õigustavaid ja ebausaldusväärseid ütlusi. Kohus peab ka oluliseks, et ajal, kui Aare Jungholz juhtimisõiguseta sõidukit juhtis, viibis sõidukis ka juhtimisõigust omav isik, s.o tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxz. Lisaks arvestab kohus, et politseisõiduki märkamisel ja süüteo varjamise eesmärgil vahetasid menetlusalune isik Aare Jungholz ja tunnistaja Zxxxxxxxxxxxxxxxx sõidukis kohtasid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Kohus arvestab, et Aare Jungholzit on varasemalt samalaadse väärteo eest karistatud, kuid nimetatud väärtegu on aegunud (rahatrahvi tasumisest on käesolevaks ajaks möödunud 1 aasta) (tl 35). Samas tuleb arvestada Aare Jungholzi suhtumist. Aare Jungholz on asunud enda tegevust täielikult eitama. Aare Jungholzi kohtus antud ütlused on selgelt ennast õigustavad ja oma süüd välistavad. See kinnitab, et Aare Jungholzil puudub igasugune arusaam sellest, mida ta toime on pannud ja millised tagajärjed võivad sellisel teol olla. Lisaks tuleb arvestada, et juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik süütegu, kuna liikluses osalemiseks on vajalik eelnevalt omandada teatud kogemused ja läbida nõutav väljaõpe. Ilma selleta liikluses osalemisega seatakse ohtu kõikide teiste liiklejate elud, tervised ja kindlasti ka 6 vara. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ajal, kui Aare Jungholz sõidukit juhtis, viibisid sõidukis veel tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Politseinikest tunnistajate ütluste kohaselt jäi neile sõiduk silma ebakindla sõidustiiliga. Sellest tulenevalt olid Aare Jungholzi käitumisest ohustatud kõik teised liiklejad, aga ka tema sõidukis viibinud lähedased inimesed. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks määrata Aare Jungholzile karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Menetluskulud Tartu Maakohtu 16.02.
3. a määrusega on Aare Jungholzile määratud riigi õigusabi korras kaitsja kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 104). Kaitseülesannete täitjaks on vandeadvokaat Arri Tooming (tl 105). Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 675,12 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsjale väljamakstavat tasu tuleb suurendada (19.04.
4. a kohtuistung kestis kauem kui kaitsjal prognoositud). Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 765,12 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt

§ 38lg-le 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 765,12 eurot.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sellest ja Tartu Maakohtu 16.02.

1. a määrusest tulenevalt tuleb menetluskulud välja mõista Aare Jungholzilt. Samas tuleb Aare Jungholzile, arvestades tema sissetulekuid (mida on kirjeldatud Tartu Maakohtu 16.02.
2. a määruses – tl 104) ja kohustusi, anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult ja tehes seda osamaksetena 1 aasta jooksul. Aare Jungholzil tuleb seega tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 63,76 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 7