RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 4023

lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a otsus Teet Järveti kaitsja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper, kassatsioon Prokuratuur, esindajad juhtiv riigiprokurör StevenHristo Evestus ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Triinu Olev
3. aprill 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata.
7. Taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. Teet Järvet anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 4023 lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi. Kohtu alla anti ka A süüdistatuna

§ 4023

lg 1 järgi ning B süüdistatuna

§ 184lg 2 p 1 järgi. 2. Süüdistuse kohaselt sõlmiti 5. novembril 2014 Ida

Virumaa Kutsehariduskeskuse ja X1 OÜ vahel hankeleping kutsehariduskeskuse rekonstrueerimiseks. Tellija ehk IdaVirumaa Kutsehariduskeskus võttis objekti omanikujärelevalve tegijaks X2 OÜ, mille tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku omanikujärelevalve tegemine. X2 OÜ üks osanikest ja ainus juhatuse liige oli alates 5. juunist 2014 T. Järvet, kes oli seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti oli osaühingu nimel pädev tegutsema A. 3.

§ 4023lg 1 alusel esitati T.

Järvetile ja A-le kokkuvõtlikult süüdistus selles, et ajavahemikus

1. jaanuarist kuni
2. märtsini 2015 küsisid nad ehitaja X1 OÜ juhatuse liikmelt C-lt ja ehitusjuhilt 1-16-10888 D-lt 50 000 eurot, lubades vastutasuks, et omanikujärelevalve ei järgi kutsehariduskeskuse objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja ehitaja saab objektil teha töid ilma omanikujärelevalve takistusteta. Rahasumma eest lubati konsultatsiooni korras kooskõlastada ja kinnitada X1 OÜ poolt iga kuu esitatavad tehtud tööde aktid, mis on aluseks tellijalt raha saamisel. Sealjuures polnud oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tehakse või mitte. Altkäemaksuga nõustumisel olid T. Järvet ja A- omanikujärelevalve esindajatena valmis kuritarvitama ehitusseaduse (EhS) § 30 lg 2 pdest 1–3, lg 5 pdest 2, 6, 7 ja lgtest 6–8 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. jaanuari
4. a määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (edaspidi kord) § 3 lgst 1 ja § 5 lg 2 pdest 7, 8, 13 ja 14 tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid.
5. Altkäemaksu võtmise korraldamiseks lubas A
6. veebruaril 2015 C-le, et vormistatakse konsultatsioonileping. Samal päeval saatis T. Järvet elektronposti teel E-le nõustamislepingu nr YYYY-YY projekti ja juhendas, mida märkida X1 OÜle saadetava lepingu juurde kuuluva ekirja sisuks ja milline arve edastada. E saatis enda e-postilt allkirjastamata nõustamislepingu summas 50 000 eurot (lisaks käibemaks, poolteks X1 OÜ ja X3 OÜ) X1 OÜ juhatuse liikme C eposti aadressile.
7. veebruaril 2015 saatis E C-le ekirja teel ka arve X3 OÜ nimelt X1 OÜle summas 30 000 eurot. Arve sisuks ei olnud tegelikult nõustamine, vaid see oli üks osa altkäemaksu summast.
8. veebruari
9. a telefonivestluses ja
10. märtsi
11. a kohtumisel kinnitas T. Järvet C-le altkäemaksu summat 50 000 eurot ja selgitas, et ehitaja X1 OÜl ei teki selle maksmisel probleeme kutsehariduskeskuse ehitusobjektil ja omanikujärelevalve allkirjastab tehtud tööde aktid ilma takistusteta. Eelmärgitud arve võltsimisele ja selle kasutamisele kihutamises esitati T. Järvetile süüdistus

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi.

5.

§ 184lg 2 p 1 alusel esitati T.

Järvetile ja B-le süüdistus selles, et nad omandasid enne

1. märtsi 2015 suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ja hašišit, mida valdasid seejärel enda ühises elukohas.
2. A suhtes lõpetas maakohus kriminaalmenetluse prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Maakohtu otsus
3. Harju Maakohtu
4. juuli
5. a otsusega tunnistati T. Järvet süüdi ja teda karistati

§ 4023

lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 184lg 1 alusel üheaastase vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

§ 491lg 1 alusel kohaldati T.

Järvetile lisakaristuseks ettevõtluskeeldu 3 aastaks. B mõisteti

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

Maakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.

1. Tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmiti
2. novembril 2014 IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse ja X1 OÜ vahel hankeleping, mille objektiks olid Jõhvis asuva kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööd. Riigihangete registrist nähtuvalt asus objektil järelevalvet tegema X2 OÜ, mille üks osanikest ja ainus juhatuse liige on alates
3. juunist 2014 T. Järvet. Tõendid (ehituskoosolekute protokollid, ehitustööde päevikute väljavõtted, tunnistajate ütlused) kinnitavad, et X2 OÜ esindajad T. Järvet ja suulise volituse alusel A tegid sellel objektil omanikujärelevalvet. EhS § 41 lg 1 kohaselt on ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal on õigussuhe vastutava spetsialistiga. Majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt on alates
4. aprillist 2013 X2 OÜ üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve eest vastutavaks isikuks F. Tema ülekuulamisel selgus, et ta ei ole sellest teadlik ja T. Järvetiga ta kohtunud ei ole. 2

§ 4023tähenduses.

Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Pädeva isikuga on tegemist juhul, kui ta tegutseb eraõigusliku isiku nimel tema majandustegevuse huvides. Õiguskirjanduses väljendatu kohaselt võib see olla nii juhtivtöötaja, teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. T. Järveti pädevus tuleneb sellest, et ta on X2 OÜ juhatuse liige.

1. Süüdistuse sisuks olev altkäemaksu küsimine on tõendatud A, D, G ja C ütlustega, lisaks ka jälitustoimingu protokollidega. Omanikujärelevalve esindajad lubasid altkäemaksu saamise korral teha järelevalvet ehitaja huvidest lähtuvalt. A tegi eeltöö, siis asus raha küsima T. Järvet. Viimane lõi ka eeldused raha liikumiseks E ettevõtte X3 OÜ kaudu. Tegelikult konsultatsiooniteenust ei pakutud. Ehituskoosolekutel seda teemat ei arutatud, vaid otsiti ehitajaga kontakti eraviisiliselt. X2 OÜl ei olnud võimekust sellist konsultatsiooniteenust osutada, sest ainus ehituspädevusega isik, s.o F ei olnud ettevõttega tegelikult seotud. Ka E-l, kelle ettevõtte kaudu leping oleks sõlmitud, ei olnud ülevaadet teenuse sisust.
2. Tõendatud on, et T. Järvet kihutas E dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele. Arve on dokument. Riigikohus on asjas nr 3119616 käsitanud

§ 345lg 1 tähenduses dokumentidena ka hinnapakkumisi.

Koosmõjus hilisema tasumisega tõendab see tehingu aset leidmist arve esitaja ja maksja vahel. T. Järvet palus

1. veebruaril 2015 E-l teha arve, mida E X3 OÜ nimelt tegi. E ütluste kohaselt ei olnud tal teavet tehingu sisu kohta.
3. märtsi
4. a läbiotsimisel leiti T. Järveti ja B ühisest elukohast kanepit – kabineti kummutisahtlis asunud Prada prillitoosis oli kolm Minigripi kilekotti puruga. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt selgitas T. Järvet, et seal sees on kanep. Usutav ei ole, et ta vaid kordas politseiametniku väidet. Läbiotsimise protokolli kirjutas T. Järvet, et tal ei ole märkuseid. Läbiotsimist toimetati piisavalt pikalt (mitu tundi), mille jooksul oli süüdistataval võimalus analüüsida politseiametniku seisukoha kordamise tagajärgi. Ei ole tõendatud, et narkootilise aine oleks sinna jätnud mõni teine korteris viibinud isikutest. On ebausutav, et aine jättis korterisse eelmine üürnik ja uued üürnikud ei ole nelja aasta jooksul seda leidnud.
5. Ei ole aga tõendatud, et B oleks olnud teadlik narkootilise aine olemasolust. KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendatakse kahtlused süüdistatava kasuks ja B tuleb õigeks mõista.
6. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldas maakohus T. Järveti suhtes

§ 491lg 1 alusel lisaks põhikaristusele lisakaristusena ettevõtluskeeldu.

T. Järvet tegi omanikujärelevalvet, kuigi tal endal ei olnud sellekohast pädevust ja äriühingul õigussuhet vajaliku pädeva spetsialistiga. Ta ei näe probleemi sellises tegevuses ega ka selles, et ta omanikujärelevalve tegijana soovis ehitajalt raha saada. Tema tegu ja suhtumine toimepandusse annavad aluse arvata, et ta võib ebaausa ettevõtlusega jätkata.

1. Kaitsjate tasutaotlused jättis maakohus läbi vaatamata, kuna need esitati pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Apellatsioonid
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Järveti kaitsja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja T. Järveti õigeksmõistmist. Apellatsiooni esitas ka B kaitsja vandeadvokaat Kristel Valk, taotledes maakohtu otsuse tühistamist kaitsja tasutaotluse läbi vaatamata jätmise osas. 3

§ 4023

lgs 1 ettenähtud eraõigusliku isiku majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku staatuse annab T. Järvetile fakt, et ta oli alates

1. juunist 2014 X2 OÜ üks osanikest ja ainus juhatuse liige. Majandustegevuse registri kohaselt tehti X2 OÜ omanikujärelevalve registreering
2. aastal ja see on kehtiv. Omanikujärelevalve leping IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimiseks sõlmiti X2 OÜga
3. novembril
4. T. Järvet tegi X2 OÜ esindajana rekonstrueerimistöödel omanikujärelevalvet. T. Järveti kui omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesanded ja pädevus tulenevad süüdistuses osutatud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti sätetest. T. Järvet, kuritarvitades oma pädevust, lubas ehitajal esitada tööde rahalisi akte suuremas mahus kui tegelikkuses tehtud tööd ning lubas kinnitada ehitusmaterjalide asendusi, mis tooks ehitajale kaasa väiksemad kulud, samuti jätta esitamata seadusest tulenevaid nõudeid. Tõenditest nähtub, et omanikujärelevalve tegija käitumine pidi muutuma ehitaja jaoks soodsamaks ja omanikujärelevalve pidi loobuma ehitajale takistuste tegemisest.
5. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et

§ 4023

ei vasta määratletuspõhimõttele ja on seega vastuolus põhiseadusega.

§ 2

lgs 1 ja põhiseaduse (PS) § 23 lgs 1 sätestatud määratletusnõudest tulenevalt peavad süüteokoosseisu tunnused olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav. Eraõigusliku isiku mõiste tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Majandustegevuse mõiste on defineeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lgs 1 ja subjekti määratlus on ära näidatud karistusseadustikus, tulenedes T. Järveti puhul juhatuse liikme staatusest. 21. Võltsitud arve sisaldas valeinformatsiooni ja andis X3 OÜle rahalise nõudeõiguse X1 OÜ vastu summas 30 000 eurot. Seega on arve kohane õiguse omandamiseks

§ 344tähenduses.

Oluline ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati. 22. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et T. Järvet pani toime

§ 184lgs 1 sätestatud kuriteo. Kr

MS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks vaid kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus, kuid selliseid kahtlusi praeguses asjas ei ole. 23. Maakohus on karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud T. Järveti teopanust ja kuriteosse suhtumist, samuti asjaolu, et kuritegu pandi toime grupis. Karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

§s 491 sätestatud lisakaristuse eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale seal ausalt. Lisakaristuse kohaldamiseks annavad aluse T. Järveti käitumine äriühingu 4

§ 4023põhiseadusega vastuolus olevaks.

1. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsuse teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kuigi T. Järvetit süüdistatakse mh ka esimese astme kuriteos, alustas kriminaalasja sisulist arutamist maakohtunik ainuisikuliselt. Pärast C ja A ülekuulamist avastas maakohus rikkumise, kaasas rahvakohtunikud ja alustas asja arutamist otsast peale, andes süüdistatava põhjendamatult teist korda kohtu alla. Seejuures jätkas sama kohtunik kohtukoosseisus ka asja uuel arutamisel. Sellega on kohus rikkunud kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet, sest kohus oli enne asja arutamist osa tõenditega juba tuttav.
2. Rikutud on kaitseõigust, sest kohus keeldus kaitsja mitme tõendi vastuvõtmisest. Rahuldamata jäi kaitsja taotlus teha ehitusekspertiis tuvastamaks, kas ehitaja tegevuses esinesid puudused. Vastu ei võetud kaitseaktis osutatud ekirja, mis kinnitanuks, et ehitaja pettis tellijalt välja 146 692 eurot tööde eest, mida ei tehtud. Rahuldamata jäi kaitsja taotlus saada
3. märtsi
4. a vaatlusprotokollis nimetatud telefoni varundusfail nimega LTEA.xry, mille abil oleks saanud vaadelda T. Järveti, H ja E vestluseid suhtlustarkvaras.
5. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. T. Järvet ei olnud eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023lg 1 tähenduses, sest tal ei ole pädevust teha omanikujärelevalvet.

Seda pädevust ei ole ka X2 OÜl. Registrisse kantud vastutava isiku F-iga ettevõttel õigussuhet ei olnud. Seega ei saanud T. Järvet omanikujärelevalve pädevust kuritarvitada. Kriminaalasja materjalides ei ole isegi lepingut, millest võiks X2 OÜ pädevus formaalselt tekkida. Nõustuda ei saa kohtutega, et T. Järveti pädevus tuleneb sellest, et ta on X2 OÜ juhatuse liige. Juhatuse liikme pädevuse rikkumist ei ole T. Järvetile süüdistuses ette heidetud.

1. Ebaõige hinnang on antud A ütlustele, mida kassaator peab ebausaldusväärseks. Need on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Põhjendamatult on tõendikogumist välja jäetud T. Järveti ütlused. Süüdistatava ütlused on olnud järjepidevad ja kooskõlas suhtlustarkvara Vider väljatrükiga, mis kajastab T. Järveti ja A suhtlust. Nendest ja pealtkuulatud vestluste ning telefonikõnede stenogrammidest nähtub, et läbirääkimisi peeti reaalsete teenuste osas ja altkäemaksu küsimise soovi süüdistataval ei olnud.
2. Ebaõigesti on materiaalõigust kohaldatud T. Järveti süüditunnistamisel arve võltsimisele ja selle kasutamisele kihutamises. Esiteks vastab arve poolte tegelikule kokkuleppele. Teiseks ei ole 5

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi aine leiti T. Järveti üürikorterist, ei ole tõendeid selle kohta, et ta teadis narkootikumi olemasolust. 32.

§ 4023on põhiseadusega vastuolus, kuna ei vasta määratletuse põhimõttele.

Lisaks pole süüdistuses piisavalt avatud süüdistatava pädevust omanikujärelevalve alal ja selle kuritarvitamist, millega on omakorda rikutud kaitseõigust. Kaitsja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, mille kohaselt peab karistusnorm olema selge ja määratletud. Kaitsja leiab, et erasektoris pädevuse omamine ja kuritarvitamine

§ 4023kontekstis ei ole piisavalt defineeritud.

1. T. Järvetile mõistetud lisakaristus on liiga raske. Kohus ei ole põhjendanud, miks varem karistamata isik võiks toime panna uue ettevõtlusalase kuriteo.
2. Ringkonnakohus on põhjendamatult vähendanud kaitsja ajakulu, mis kulus apellatsiooni koostamisele. Ka tulnuks T. Järvetile hüvitada osa maakohtu menetluse kuludest, mis tekkisid seoses maakohtu eksimusega kohtukoosseisu määramisel ja toimingute kordamisega. Prokuratuuri vastus
3. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja esitatud kassatsiooni rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
4. T. Järvet oli eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023tähenduses. T. Järvet, olles X2 OÜ ainus juhatuse liige ja osaledes Ida

Virumaa Kutsehariduskeskuse väljakuulutatud hankel, oli teadlik, et X2 OÜ omab omanikujärelevalve tegemiseks vajalikku registreeringut majandustegevuse registris ning ettevõtte vastutava spetsialistina on registris registreeritud F. Majandustegevuse registri väljatrükkidest nähtuvalt on viimati T. Järvet nimetatud tegevusala kinnitanud

1. jaanuaril
2. Nii T. Järvet kui ka A täitsid IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse objektil faktiliselt X2 OÜ nimel omanikujärelevalve ülesandeid ja ehitaja ning tellija esindajate silmis olid nad pädevad omanikujärelevalvet tegema.
3. Ringkonnakohus on hinnanud A ütluste usaldusväärsust, kõrvutades neid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tõendamiseseme seisukohalt olulisi ütlusi on andnud A, C ja D, mis on kooskõlas mh jälitustoimingu protokollides kajastatuga. Ringkonnakohus on hinnanud ka T. Järveti ütluseid ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et need ei ole usaldusväärsed.
4. Arve on dokument, mida on võimalik võltsida

§ 344tähenduses.

See on kirjalik akt, mis on mõeldud tõendama õiguskäibes juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. X3 OÜ nimelt vormistatud arvel ei olnud tegelikku sisu ja selle eesmärk oli varjata altkäemaksu küsimist. Võltsitud dokument oli kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Lepingule lisatud ja selle alusel esitatud arve andis X3 OÜle rahalise nõudeõiguse. Oluline ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mitte. T. Järvet tekitas tahtlikult E-l teotahtluse koostada võltsitud arve ja kasutada seda õiguse omandamiseks. 6

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo tõendatuse kohta.

Samuti nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega karistuse mõistmisel ega jaga kaitsja arvamust, et T. Järvetile karistuse mõistmisel on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust. Kolleegium peatub järgnevalt kassatori seisukohal, et T. Järvet ei täitnud

§ 4023

lgs 1 sätestatud kuriteo koosseisu (I), ja seejärel vastab dokumendi võltsimist puudutavatele väidetele (II). Kolmandaks käsitleb kolleegium kaitsja etteheiteid seoses maa- ja ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamata jätmisega (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja selgitab kaitsjatasu hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmist (IV). I 41.

§ 4023

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest.

§ 4023lg 1 kehtib alates 1.

jaanuarist 2015, kui erasektori korruptsioonisüüteod lahutati ametialastest süütegudest ja sätestati eraldi kuritegudena karistusseadustiku majandussüütegude peatükis. Altkäemaksu võtmine erasektoris oli karistatav ka enne 1. jaanuari 2015 ja kvalifitseeritav

§ 294

lg 1 järgi.

§ 4023

sõnastamisel lähtuti rahvusvahelistest kohustustest (karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE, XII koosseis) seletuskiri) ja selles kirjeldatud koosseisuga kaitstavateks õigushüvedeks on kollektiivsete õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevus, majandusareng ja vaba konkurents (vt EL Nõukogu 22. juuli 2003. a raamotsuse 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris preambuli punkt 9; Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni preambul). Samuti kaitseb

§ 4023

ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3118414, p 40;
3. mai
4. a määrus asjas nr 3114115, pd 38–39).
5. Kuna T. Järvetil ega X2 OÜl ei olnud pädevust teha omanikujärelevalvet, sest osaühingul puudus süüdistuses märgitud ajal EhS § 41 lgs 1 nimetatud õigussuhe vastutava spetsialistiga, ei olnud kassaatori hinnangul T. Järvet eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023lg 1 mõttes.

1. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et alates
2. juunist 2014 oli T. Järvet X2 OÜ ainus juhatuse liige. X2 OÜl oli majandustegevuse registris registreering omanikujärelevalve alal alates
3. aastast. Vaidlust ei ole selles, et X2 OÜ on eraõiguslik isik ja tegutses majandustegevuses. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega on maa- ja ringkonnakohus põhjendatult järeldanud, et T. Järvet oli X2 OÜ juhatuse liikmena eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti tuvastasid kohtud, et
4. novembril 2014 sõlmiti X2 OÜ ja IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse vahel leping, millega X2 OÜ võttis kohustuse teha omanikujärelevalvet kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistöödel. Kuigi õige on kassaatori märkus, et osutatud lepingut ei ole kohtule esitatud 7

§ 4023lg 1 järgi.

1. Kohtud tuvastasid, et T. Järvet lubas altkäemaksu saamise korral omanikujärelevalvet teha ehitaja huvidest lähtuvalt. Täpsemalt andis T. Järvet mõista, et ehitajale jäetakse esitamata seadusest tulenevad nõudmised, mis võivad takistada tööde õigeaegset valmimist. Samuti pidi T. Järvet tuvastatud asjaolude kohaselt võimaldama ehitajal esitada tööde rahalisi akte tegelikult tehtud töödest suuremas summas ja kinnitama ehitaja väljapakutavaid ehitusmaterjalide asendusi, mis tooks ehitajale kaasa väiksemad kulud.
2. Kolleegium leiab, et T. Järvet on selliselt tegutsedes küsinud vara tema kui omanikujärelevalve kohustuse võtnud äriühingu juhatuse liikme pädevuse kuritarvitamise eest, s.o pannud toime

§ 4023lgs 1 sätestatud kuriteo.

Nagu eespool punktis 43 märgitud, tuleneb osutatud kohustus osaühingule Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega sõlmitud lepingust. Kuigi T. Järvetil endal ei olnud ilma vastutava spetsialistita õigust omanikujärelevalvet teha, tuleneb juhatuse liikmeks olekust tema pädevus omanikujärelevalve tegemist korraldada. Kolleegium selgitab, et ÄS § 180 lgst 1, mille kohaselt juhib osaühingut juhatus, tuleneb muu hulgas juhatuse kohustus korraldada osaühingule võetud kohustuste täitmine. Osaühingu juhatajana oli T. Järvetil võimalik palgata osaühingu nimel tegutsema vastutav spetsialist. On võimalik, et omanikujärelevalve kohustuse võtnud ettevõttel omanikujärelevalve tegemise ajal õigussuhe vastutava spetsialistiga mingil põhjusel lõpeb. Sellest ei saa aga järeldada ehitise omaniku ja omanikujärelevalve tegija vahelise õigussuhte lõppemist ehk teisisõnu ei vabasta see ettevõtet lepinguga võetud omanikujärelevalve kohustusest ja ettevõttel tuleb nõuetekohase omanikujärelevalve jätkamiseks palgata uus vastutav spetsialist. 47. EhS § 30 lg 5 kohaselt oli omanikujärelevalve tegija ülesandeks muu hulgas kontrollida nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist, teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, 8

§ 4023suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

Kaitsja hinnangul on osutatud koosseis vastuolus määratletuspõhimõttega, kuna selles sisalduvad mõisted ei ole piisavalt defineeritud. Kolleegium selgitab, et (karistus)normi sõnastamine viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 1165792/101, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt ei välista õigusselguse põhimõte määratlemata õigusmõistete kasutamist (nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3411910, p 40). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et paljud seadused sisaldavad vältimatult suuremal või vähemal määral ebamääraseid mõisteid, mille tõlgendamine ja sisustamine on praktika küsimus (vt nt EIK
5. juuni
6. a otsus asjas Liivik vs. Eesti, pd 93–94).

§ 4023

koosseisu tõlgendamisel on võimalik tuge otsida nii teistest seadustest kui ka kohtupraktikast. Nii on praeguses asjas osaühingu juhatuse liige eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna käsitatav ÄS § 180 lgle 1 tuginevalt. Kuna altkäemaksu võtmine erasektoris oli karistatav ka enne 1. jaanuari 2015, saab sõltuvalt asjaoludest lähtuda muu hulgas ka varasemast kohtupraktikast. 49. Eeltoodust tulenevalt nõustub kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtuga, et T. Järvet on toime pannud

§ 4023lgs 1 sätestatud kuriteo.

II

1. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et
2. veebruari
3. a kuupäeva kandev arve, mille E vormistas X3 Group OÜ nimelt ja adresseeris X1 OÜle, on käsitatav

§des 344 ja 345 nimetatud dokumendina. Tegemist on kirjaliku aktiga, mis sisaldab mõtteväljendust ja on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3119616, p 21). Kohtupraktikas on selgitatud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3114011, p 13). Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et arve sisu ei vastanud tegelikkusele.
5. Arve võltsimisega kahjustatakse

§ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Arvega on võimalik tõendada õiguslikult olulisi asjaolusid ja kohtupraktikas on arvet dokumendina

§ 344lg 1 tähenduses käsitatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.

aprilli 2014. a otsus asjas nr 3112014). Kuigi tsiviilõigused ja -kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla 9

§ 344

koosseisu realiseerimiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või vabaneti kohustustest. Kohtud tuvastasid, et kõnealuse arve eesmärk oli kinnitada X3 OÜ (näilikku) nõudeõigust X1 OÜ vastu ja võimaldada ehitustöid tegeva X1 OÜ esindajatel tasuda äriühingu vahenditest varjatult altkäemaksuna mõeldud rahasummat. Võltsimist ei välista kassaatori väide, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid. III

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega jääb T. Järveti valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu täies ulatuses tema enda kanda.
2. Lahendades taotlust T. Järveti kaitsjale apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks, leidis ringkonnakohus, et kuigi taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 5 tundi ja 15 minutit, tuleb apellatsiooni koostamisele kulunud mõistlikuks ajakuluks lugeda 3 tundi. Ringkonnakohus osutas, et apellatsioon kattub osaliselt maakohtule esitatud kaitsja kirjalike teesidega ja et kaebuse argumendid on põhjendatud väikeses ulatuses. Nimelt jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse T. Järveti süüditunnistamises muutmata ja jättis põhjendustest välja vaid järelduse, et T. Järvetil ei olnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust tööd teha. Seejuures on ringkonnakohus tuginenud kohtupraktikas omaksvõetud põhimõttele valitud kaitsja tasu mõistlikkuse hindamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Kohtul on võimalus hinnata kaitsja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3119911, p 11.2). Samuti on praktikas maksvusele pääsenud arusaam, et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 311717, p 12). Kassatsioonis esitatud väide, et tegelikult kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 35 tundi ja 30 minutit, mitte ringkonnakohtule esitatud taotluses märgitud 5 tundi 15 minutit, ringkonnakohtu põhjendusi kaitsjatasu mõistlikkuse osas ei kummuta. IV
7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
10. T. Järveti kaitsja esitas
11. aprillil 2018 taotluse valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 13.
12. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb vastavalt KrMS § 189 lgle 2 ning § 306 lg 1 ple 14 taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a määrus asjas nr 3119016, p 14). Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on kõnealuses kontekstis kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata. Erandiks on näiteks olukord, kus õigusabi tuleb osutada pärast KrMS § 352 lg 2 ps 2 nimetatud tähtaega, eeskätt KrMS § 3601 alusel esitatud Riigikohtu küsimustele vastates, kui vastamise tähtaeg on KrMS § 352 lg 2 ps 2 sätestatud tähtajast hilisem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. novembri
16. a 10