Obsah (8)

§ 404§ 199§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-11413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11413 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 404lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.

Pavel Utkin tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti Pavel Utkinile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Pavel Utkinile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel 2 suurendati Pavel Utkinile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o 4 kuu ja 8 päeva võrra ning Pavel Utkinile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 8 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.12.2016, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta ja 5 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Pavel Utkinile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus, 1 aasta ja 5 päeva, üldkasuliku tööga 365 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Pavel Utkinit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 30.10.2017 kohtumäärusega nr 1-16-11413 pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele Pavel Utkinile Harju Maakohtu 28.03.2017 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta ja 5 päeva vangistust. Pavel Utkini karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda (2 šokivangistust arestimajas). Käesolevat karistust kannab isik süütamise eest Viru Vanglas ja varavastaste kuritegude eest, mis on toime pandud grupi poolt. Varasemalt on isik sooritanud isikuvastase kuriteo, varavastaseid kuritegusid, samuti pannud toime süütamise Tallinna Vanglas. Kuritegude muster kordub, v.a vägivaldne kuritegu. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on grupi mõju ning majandusliku kasu saamise soov. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on pooleli kriminaalasi varguse episoodis. Vangistuses on kinnipeetavaga toimunud vestlus kriminaalhoolduse reeglitest ja normidest ning nende täitmise vajalikkusest. 07.03.2018 vormistati kinnipeetav tööle majandustöödele koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Vabaduses elas kinnipeetav koos vanaema, tädi ja õega aadressil xxxx, 3-toalises tädile kuuluvas korteris. Tädi abiellus ja tädi abikaasaga ei ole kinnipeetava suhted kõige paremad. Vabanedes soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad ema, kasuisa ja noorem õde L. P. Nende poolne nõusolek antud elukohta vabanemiseks on antud. Kinnipeetav õppis Lasnamäe Põhikoolis
2. klassis, korrates klassi kolm korda. Vabaduses ja ka praegu ei ole isik motiveeritud haridusteed jätkama. Eelmise vangistuse ajal õppis ta
3. klassis, kuid jäi klassikursust kordama. Õpimotivatsioon ja võimekus on madal (keskendumisraskused, õpiraskused). Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Vabaduses töötas ta xxxx poes kassas umbes kaks kuud, kuid töö ei meeldinud. Ta on töötanud terve suve mitteametlikult autopesulas. Enne vangistust ei töötanud kinnipeetav üldse, kuna oli tagaotsitav. Vanaema on isikut rahaliselt toetanud ja elementaarsed vajadused on rahuldatud. Tasumata nõudeid on summas 3454,27 eurot. Kuriteod on olnud valdavalt varavastased, uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Vabanemisel soovib kinnipeetav tööle asuda kasuisa juurde. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema I. P, isa V. K, kasuisa S. P, noorem õde L. P, tädi T. D, täditütar V. D, vanavanaema T. G ja vanaisa J. G. Ema ei ole isikut sünnist saati kasvatanud ega tema vastu huvi tundnud. Ema tarvitas ohtralt alkoholi ja kasuisa poolt esines vägivalda. Lähedased ja toetavad suhted on isikul tädi, vanaema ja õega. Kuna emal avastati
4. staadiumi vähk, siis haiguse tõttu ema väidetavalt enam alkoholi ei tarvita ja suhted pojaga on paranenud. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Uue kuriteo risk on kõrge, kuna isik on teiste poolt kergesti mõjutatav. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta alustas tarvitamisega
5. eluaastal, eriti aktiivselt tarbis alates
6. eluaastast, peale vanglast vabanemist. Isik tarbis alkoholi iga päev, 3 juues koos sõpradega. Viimati tarvitas kinnipeetav alkoholi 15.10.
7. Joobes on ta toime pannud vägivaldse kuriteo ja ka vargused. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 4 korral seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on tarvitanud ka amfetamiini ja kanepit. 04.08.2017 on teda karistatud väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest rahatrahviga. Isik on tarvitanud amfetamiini kaks korda kuus. Praegu väidab isik, et narkootikume enam tarvitama ei hakka.
8. ja
9. aastal on ta käinud psühhiaatri vastuvõtul. Isikul on diagnoositud alkoholist tingitud psüühikahäire. Psühhiaatri hinnangul kinnipeetav ravi ei vaja. Vestlustesse ametnikega suhtub kinnipeetav eelarvamuse ja ettevaatlikkusega. Ta leiab, et saab oma probleemidega hakkama. Ta tahab lihtsalt rikkumisteta vanglas oma aja ära olla. Kuritegude muster viitab mõtlematule ja impulsiivsele tegutsemisele. Hetkel on ta seadnud enda eesmärgiks hoiduda kuritegude toimepanemisest. Ametnikesse suhtub kinnipeetav neutraalselt, negatiivseid hoiakuid täheldatud ei ole. Vanglas hoiab isik omaette. Ta on valmis osalema taasühiskonnastavates tegevustes. Isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, jättes tegemata ÜKT tunnid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Põlengu vanglas pani kinnipeetav toime teiste mõjutusel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 68%. Vangla ei toeta isiku vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Pavel Utkin tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 25.10.
10. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Pavel Utkinile

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Pavel Utkin tahtis kodunt ära minna ja seetõttu elas ta enne vangistust alates 2012. aastast tädi juures aadressil xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukoht alates 27.10.2005 xxxx. Tädi sõnul oli neil läbisaamine hea, kuid emaga on kinnipeetaval olnud keerulised suhted, aga nüüdseks on olukord parem. Tädi, kooli ja alaealiste komisjoni info põhjal puudus emal igasugune huvi lapse probleemidega tegelemiseks. Pavel Utkini isa ja vanaisa hoiavad kinnipeetavaga aeg-ajalt kontakti. Suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest. Kinnipeetava sõnul pani ta toime kuriteo, kuna oli halva seltskonna mõju all. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda ema I. P juurde aadressile xxxx. 13.03.2018 teostas ametnik elukoha kontrolli antud aadressil. Ema I. P sõnul on kinnipeetavale peale vangistusest vabanemist garanteeritud elamiskoht aadressil xxxx. Antud korter kuulub kasuisa S. Pile, kes on nõus, et isik peale vabanemist asub elama nende juurde. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on rahuldavas seisukorras. Antud momendil elavad korteris 3 inimest, ema, kasuisa ja noorem õde L. P. Ema sõnul tuleb perekond igapäevase eluga toime. Pavel Utkin õppis Tallinna Paekaare Gümnaasiumis ja Lasnamäe Põhikoolis. Tal oli probleeme käitumisega. Pavel Utkinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo, samuti rikkus Pavel Utkin kriminaalhoolduse nõudeid, jättes tegemata ÜKT tunnid. Kuriteo vanglas pani isik toime teiste mõjutusel. Vabaduses on suurimaks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine. Vanglas on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarbimisest on kinnipeetaval tekkinud psüühikahäire. Ta on isik, kes on jätkuvalt toime pannud uusi kuritegusid. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Pavel Utkini tingimise ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata talle

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.10.2018. Pavel Utkin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta hakkab töötama oma kasuisa juures. Ta ei tea, kus see töökoht asub, aga seal tegeletakse kalaga. Kasuisa töötab kopplaadurijuhina. Ta ei kavatse juua, kui vabaneb. Arvab, et meditsiinilist abi selleks ei ole vaja. Narkootikume ta tarvitama ei hakka. 4 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Pavel Utkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Pavel Utkini ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Utkin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, korduvalt on ta kandnud reaalset vangistust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud grupi mõjul ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Seega võib vabanemisel alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 3454,27 euro ulatuses, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Pavel Utkin soovib vabanemisel tööle asuda kasuisa juurde, kuid garantiikirja töökoha olemasolu kohta esitatud ei ole, samuti ei osanud ta kohtuistungil öelda, kus töökoht asub. Seega puuduvad andmed, et isikul on võimalus vabanemisel koheselt tööle asuda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimase kuriteo varguse episoodi pani isik toime, olles katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning samuti seda, et kuigi isikule anti veel üks võimalus oma karistust vabaduses kanda (vangistus asendati üldkasuliku tööga), ei osanud ta seda hinnata ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ning rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi enne tähtaega vabanedes, suudaks täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist süüdimõistetu poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Pavel Utkini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud vestluses kriminaalhoolduse reeglitest ning on hõivatud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik